Teineteise kütkeis. Sylvia Day

tema oimukohale.

      „Kui me ei saaks koos olla – mitte, et see võiks kunagi juhtuda, aga lihtsalt hüpoteetiliselt –, kas sa magaksid kellegagi, kes näeks välja nagu mina? Tean, et ma ei ole su tavaline tüüp, aga kas sa tahaksid teeselda kellegagi, kes tuletaks sulle mind meelde?“

      „Ma ei kavatse spekuleerida olukordadega, mis nagunii kunagi ei teki.“

      „Gideon.“ Eva pööras pead, et saaks mulle otsa vaadata. „Saan aru. Üritasin mõelda, kas mina leiaksin tröösti kellegagi, kes oleks sinu sarnane. Näiteks siis, kui on pime ja tema juuksed on sama pikad.“

      Haarasin oma naisest kõvemini kinni. „Eva. Ära räägi mulle oma fantaasiaid teiste meestega.“

      „Jeerum. Nagu ikka, sa ei kuula mind.“

      „Mis kuradi jutt see on?“ Ma muidugi teadsin, mida ta mõtles. Aga selles teemas polnud liine, millesse oleksin tahtnud süveneda.

      „Brett magab tolle tüdrukuga „Kuldse“ videost. Sellega, kes on minu moodi.“

      „Keegi pole sinu moodi.“

      Eva pööritas silmi.

      „Tal võivad olla samasugused kurvid,“ möönsin ma, „aga ta ei kõla sinu moodi. Tal ei ole sinu huumorimeelt, sinu vaimukust. Tal pole sinu südant.“

      „Oh, Gideon.“

      Tõmbasin märgade sõrmeotstega üle Eva kulmude. „Tulede kustutamine mind küll ei aitaks. Juhuslik, suvaline blond ei lõhnaks sinu moodi. Ta ei liigutaks end nagu sina. Ta ei puudutaks mind nagu sina.“

      Eva näoilme pehmenes ja ta surus põse vastu mu õlga. „Ma arvan sama. Ma ei saaks seda teha. Ja kohe, kui nägin Bretti tolle tüdrukuga, teadsin, et sina ei teeks seda samuti.“

      „Mitte kellegagi. Mitte kunagi.“ Suudlesin Eva ninaotsa. „Sa oled muutnud seda, mida seks mulle tähendab, Eva. Ma ei saa enam tagasi minna. Ma isegi ei prooviks.“

      Ta pööras end ümber ja istus kaksiratsa mulle sülle, nii et vesi üle vanniserva loksus. Vaatasin teda, imetledes tahapoole lükatud nisukarva juukseid, laialivalgunud meiki, vee sära tema kuldsel nahal.

      Ta hakkas sõrmedega mu kukalt mudima. „Mu isa tahab pulmad kinni maksta.“

      „Tõesti?“

      Eva noogutas. „Tahan, et sa ei hakka sellele vastu vaidlema.“

      Ma ei vaielnud millelegi vastu, kui mu vastas oli minu alasti, märg ja vallatu naine. „Mina sain juba pulma, mida tahtsin. Sina võid seekord teha, mida iganes soovid.“

      Eva särav naeratus ja kirglik suudlus oli kogu tasu, mida ma vajasin. „Ma armastan sind.“

      Tõmbasin ta endale lähemale.

      Eva näksis alahuult ja ütles seejärel: „Ema läheb marru. Ta oskab kulutada viiskümmend tuhat dollarit ainuüksi lillede ja kutsete peale.“

      „Ütle siis vanematele, et isa maksab pulma eest ja ema võib midagi vastuvõtu korraldamiseks visata. Probleem lahendatud.“

      „Ooh. See mulle meeldib. Nii tore, et te mul käepärast olete, härra Cross.“

      Kergitasin teda veidi ja tõmbasin keelega üle rinnanibu. „Lubage mul seda tõestada.“

      MAGAMISTUBA hakkas koidu saabudes valgenema, kui Eva hingamine muutus sügavaks ja ühtlaseks unerütmiks. Vabastasin end tema käsivartest ja linadest nii ettevaatlikult kui võimalik ja tõusin voodi kõrvale püsti, et teda vaadata. Tema juuksed olid õlgade ümber sassis, huuled ja põsed seksimisest õhetamas. Hõõrusin oma rinda, kui tundsin, kuidas seal kitsaks tõmbus.

      Evast lahkumine oli alati raske ja muutus iga päevaga raskemaks. Mu ihu valutas, kui temast lahus pidi olema.

      Tõmbasin magamistoas kardinad ette, läksin elutuppa ja tegin sama seal, jättes toa pimedusse.

      Seejärel heitsin diivanile ja jäin magama.

      OOTAMATU valgusesähvatus äratas mind. Pilgutades hõõrusin ähma-seid silmi ja nägin, et kardinad olid eest tõmmatud ja aknast laskus mu näole päikesekiiri. Eva kõndis minu poole, valgushalo ümber alasti keha.