Kire lainetel. Violet Slade

täna jätkata.

      Välja magada võib end kodus, lumises Grazis suleteki all, püüdes poole kõrvaga külmast kähisevaid mägituuli, mis kaeblikult laulavad oma meloodiaid vanaaegsete majade akende taga, punaste kivikatuste kohal, kitsastel tänavatel.

      Hommikusöögi ajal restoranis seisab tal ees see, mida võib nimetada kohtumiseks suurepärase leiuga rannalt. Enne hommikusööki aga võiks ümbruskonnas ringi jalutada ja juba päris virgena püüda leida selgust selles, mis temaga praegu toimub. See peaks aset leidma jalutuskäigu ajal palja jalu mööda liivaranda ning vees. Meditsiiniteooria järgi peaks see aitama kaasa organismi tervendamisele ja bioenergilise potentsiaali tõstmisele… Ehk aitab see tal toime tulla kaosega, mis valitseb ta hinges eilsest alates. Hommikul enne sööki võib ju ka ujuda, et parandada isu ning selgitada teadvust. Rannas on kõige parem see, et ei ole vaja muretseda liigsete kalorite pärast, sest suheldes päeva jooksul mere ja päikesega, kaob kõik. Kui siia liita veel suhtlemine mehega…

      Selle mõtte juures langes ta pilk hooletult voodi kõrvale visatud naisteka kaanele. Kaanel oli kodukleidis, suurte rindadega, õlgadeni langevate punaste kiharatega piiga, ebaloomulikult tahapoole paindunud mustavuntsilise, mustas maskis, mustas mantlis, valges särgis ja tugevasti ümber lihaseliste kintsude liibuvate pükstega matšo kaenlas. Selle kohta võiks öelda – kuum armastus pampas kaktuste varjus mustangide hirnumise saatel.

      Armastuse vulkaan, mis õilsa ja seksika loomakasvataja, kes maski all oskamatult oma õilsat päritolu ja paksu rahakotti varjab, enda alla mattis. Kireleek, mis haaras kirgliku, unistava ja vaese senjoriita, kes ei teadnud veel midagi oma krahvinnatiitlist ja muinasjutulisest pärandusest oma ajaloolisel kodumaal Hispaanias, varandusest, mis oli peidetud suguvõsa lossi keldritesse kusagil Kastiilias või Granadas.

      Raamatu sokutas talle tee peale kaasa Inessa – parim sõbranna ja suur raamatusõber. See raamat pidavat olema “armastuse kihvtine nõiajook”, oli ta öelnud, sarnanedes ise täidlasele kaunitarile raamatu kaanelt.

      “See on sulle, Anna, seksuaalse ja kirjandusliku hariduse täiendamiseks. See aitab sul lennukis aega surnuks lüüa ja täita vahet, mil kohapeal midagi sobivamat leiad. Pean silmas kedagi sama temperamentset nagu raamatu kaanel. Vabanda, tahtsin leida midagi tüüpilisemat idamaade jaoks. Mingit kolmekümneaastast šeiki musta habeme ja kuldsete rõngastega ninas, kõrvas ja kõikides sõrmedes, kuid ei leidnud. Oleksid sa varem öelnud, oleksin rohkem püüdnud.”

      “Aitäh kingituse eest, Inessa! Pole hullu, tulen toime ka ilma kullaga kaetud araabia ülikuteta. Tean sinu maitset ja võin ise lõpuni mõtelda. Tundmatu araabia kurjategija poolt otse rannast röövitud kangelanna ärkab suurel ja koheval vaibal siidist telgi keskel täiesti paljana. Sel hetkel heidetakse kõrvale kardin ning telki tuleb noor, hiiglase kasvu, tõmmu, valgesse mähitud šeik või sultan. Tütarlapse õitsvat ilu nähes lööb mehes miski lõkkele ja ta hakkab tütarlast pihutäite teemantide ja briljantidega üle külvama. Kalliskivide sadu saadavad värvikad ja poeetilised sõnad armastusest ja kirest, milles on ohtralt idamaiste klassikute tsitaate. Tütarlaps araabia keelt ei oska, kuid mõistab suurepäraselt sõnade tähendust.

      Seejärel, hullunud tunnete küllusest, viskab murdvaras oma riided seljast ja paljastab tohutu suure paisunud liikme, mis on kuni äralõigatud otsani kaetud kümnete massiivsete kullast rõngastega. Mees langeb kalliskividega pooleldi kaetud tütarlapse ette põlvili, kattes teda pealaest jalatallani suudlustega ning anudes andestamist. Ta kutsub neius esile samasuguse kire. Siis, olles tütarlapse silmist saanud sõnatu nõusoleku, tõmbab mees oma juba siniseks muutunud liikmelt rõngad ja saadab oma vabastatud ihu magusasse lahingusse…”

      Inessa hakkas valjusti naerma ja kätega vehkima.

      “Kõik, kõik, aitab! Ma ei suuda rohkem vastu pidada. Mul on liiga lennukas kujutlusvõime. Kuule, sõbrants, sa võiksid ise proovida midagi taolist paberile panna. Võiksin sinu konsultandiks hakata, isegi agendiks. Aga kui sa minuga ei taha tulu jagada, on mul Viinis üks tuttav. Professionaalne kirjandusagent, heade sidemetega välis-kirjastustes, eriti Londonis ja New Yorgis. Ei võta eriti palju, nii nagu ikka – kümme protsenti honorarist. Oma kirjandusliku andega võiksid sa üle maailma kuulsaks saada.”

      “Ah, mine nüüd, kohe üle maailma,” hakkas Anna naerma, “parem on alustada järk-järgult. Kõigepealt tuleb kirjanduslikult vallutada Graz.”

      “Milleks Graz?” küsis Inessa täiesti tõsiselt vastu vaieldes. “See ei kao ju nagunii kusagile. Kui sind juba USA-s või Inglismaal tunnustatakse, tehakse seda ka meil. Nagu ma mäletan, oled sa võimeline kohe inglise keeles kirjutama. See tõstab otsekohe sinu konkurentsivõimet, nagu lauljatelgi.”

      “Olgu, kullake, arvestan sinu soovitustega. Aga nüüd on mul aeg lennukile minna.”

      Oma isiklike kogemuste põhjal teadis Anna, et tema ägedat ja innustunud sõbrannat on tema fantaasia lõkkele löömise puhul raske peatada. Kuid rohkem ta sellisel tühisel teemal vestelda ei tahtnud. Mõtetes oli ta juba lennukis ja rannas kuldsetel liivadel.

      “Noh, olgu,” kiirustas Inessa, “loodan, et kahe nädala pärast näen sind veel õitsvamana, šokolaadikarva nagu mulatitar, küllastunud meeste hellustest ning tuubil lugusid oma uutest võitudest armastuses. Arvesta, et kõigepealt räägid sellest mulle. Olen sinu parim kuulaja.”

      Ja suutmata end tagasi hoida, torkas:

      “Seda sõitu võiksid sa kasutada kui süžeed oma tulevasele armastusromaanile.”

      “Ilmtingimata. Kui see seda väärib,” lõi Anna kergemeelselt käega.

      Oskas ta sel momendil arvata, et juba esimesel Hurghadasse saabumise õhtul põrkab ta kokku mingi veidrusega, mis ajab ärevile oma mõistatuslikkusega ja et tema tähelepanu köidab tundmatu, kes milleski on tõepoolest sarnane ”pampast pärit kavaljeeroga” talle kingitud raamatu kaanelt?

      Anna, võtnud sisse koha eraldi apartemendis, tõttas kohe ümbrusega tutvuma. Esmalt pööras ta tähelepanu viietärnihotelli Ali-Baba külastajatele määratud rannaosale. Hotell iseenesest meeldis talle. See paiknes hoone kahekorruselises, rannaliiva värvi väljaastes, aken ja lodža moodustasid ühest numbrist terve seina. Ja veel nii eksootilise, tõeliselt idamaise ja kirjandusest tuttava nimega.

      Tema number oli ülemisel, teisel korrusel, ning see sobis talle. Talle ei meeldinud, et keegi tänavalt tema aknast sisse vaataks, seejuures veel jultunult oma vastupandamatut mehelikkust tõestades, murdes lahti riivi ning ronides luba küsimata sinu voodisse. Sellistest kuurordimängudest oli ta kuulnud, kuid õnneks ei olnud ta isiklikult nendega kokku puutunud. Olgu, parem meesiludus ja rüütel, kes tuleb tuppa harilikult, ukse kaudu, vastates daamilt saadud ühemõttelisele kutsele. Mitte eriti romantiline, kuid see-eest täiesti ohutu. Esimene, keda ta rannal nägi, oli mustavuntsiline ja mustalokiline iludus silmatorkavalt helesiniste silmadega. Mitte eriti pikk, kuid sale, muskliline, laia rinna ja laiade õlgadega. Tõeline matšo, just selline nagu Playgirl’i kaanel. Suurepärane modell spordikaupade ja turismireiside reklaamimiseks.

      Kui lisada valge särk, must mask ja mustad püksid, võikski teda võtta kunstniku joonistusena Inessa plaanitud armastusromaani kaanele. Teda ei saanud märkamata jätta, sest ta varjutas kohe kõik teised puhkajad. Tegelikult, erinevalt romaani kaanel ilutsevast mehest, olid sellel valged lühikesed püksid ja üle barjääri lendava kentauri kujutisega valge särgik. Paljaste jalgade otsas olid tal beežid nahksandaalid.

      Suurepärane tundmatu istus varju all ja tegeles ranna jaoks väga naljaka tegevusega – peaaegu vahet pidamata kirjutas ta midagi suurde märkmikku, pööramata ümbrusele mingit tähelepanu. Isegi mitte naistele. Tahtmatult märkas Anna, et mehe nahal ei olnud jälge pikaajalisest tutvusest kõrbetuulte ja meresoolaga rikastatud Egiptuse päikesega. Tähendab, nii nagu temagi, oli mees alles hiljuti siia tulnud. Ta ei olnud veel jõudnud aklimatiseeruda ja vajalikul määral ära kõrbeda. Ja kui nüüd veab, tuli ta siia üksi ning ei ole veel ühegi siinse seiklusteotsija tähelepanu orbiidis.

      Jaa, rohkem kui magus pala! Loomulikult hämmastasid kõige rohkem mehe silmad, kui ta end punaste kaantega märkmikust eemale kiskus, arvatavasti järgmist fraasi läbi mõeldes, ja teda hajameelselt pilguga riivas. Sekundi