Tšakrate äratamine: kadunud tehnikad. Acharya Shree Yogeesh

tegutses Sangam päeval ja ööl, mitte ainult ühe või kaks päeva, mitte ka kolm päeva ega nädalat. Mitte ainult ühe või kaks nädalat või ühe kuu. Ta üritas ühtekokku kuus kuud – iga hetk täidetud piinadega. Võid ette kujutada Mahavirat kuue kuu jooksul, olles laskunud sügavasse meditatsiooni, et saada ühendust oma hingega, läbi kõigi nende kannatuste. Ja ometi ta ei liigutanud end. Kogu see füüsiline, emotsionaalne, mentaalne väärkohtlemine – Sangam proovis kõike. Me peame õppima Mahaviralt. Ta oli tugev. Ta ei liigutanud end tolli võrragi (an inch). Kogu see piinamine tekitas vastupidise efekti, iga rünnak ja iga piinav valu muutis ta tugevamaks ja iseendas kindlamaks. Ta hakkas kehastama kõiki oma kõrgemaid omadusi. Ja kuue kuu pärast andis Sangam lõpuks järele. Ta mõistis, et ei suutnud Mahavirat murda. Ta läks tema juurde ja ütles talle: “Ma lahkun nüüd”.

      Mahavira, olles sügavas meditatsioonis, avas aeglaselt oma silmad ja vaatas leebelt Sangami poole vastates: “Sa lahkud?”.

      Sangamile üllatuseks märkas ta pisarat Mahavira silmis. “Sa ei põrganud iialgi tagasi, ei teinud häält, sa isegi ei liigutanud end tolli võrragi, sa ei hakanud kunagi vastu ega saanud vihaseks. Ma vaevasin sind. Ma piinasin sind nii palju. Sa peaksid olema õnnelik et ma lahkun. Miks sa nutad?”

      Mahavira vastas: “Need pisarad ei ole sellest, et ma oleksin kurb sinu lahkumise pärast. Need pisarad ei tule kogu sellest valust, mida sa mulle põhjustasid nende kuue kuu jooksul. Need pisarad tulevad, sest ma näen su tulevasi elusid – sa kannatad nii palju. Sa lähed läbi nii suurest valust ja piinast, hullemaist kõigist põrgulaadsetest planeetidest. Ma ei nuta enda pärast. Ma nutan sinu pärast”.

      Sangam oli Mahavira sõnadest löödud. Mahavira ei nutnud kunagi enda pärast. Me võime Mahaviralt õppida, et peame kõik olema tugevad. Mida iganes me elus ka ei kogeks, peame olema vankumatud.

      Kuigi Tirthankarad esinevad jainismis, ei ole mitte ükski Tirthankara religioosne figuur. Jainistid peavad selle tõega leppima. Nad arvavad, et Tirthankarad kuuluvad jainismi alla, õpetades jainistlikke printsiipe, et see religioon aja jooksul taastada. Tirthankarad ei kuulu kellelegi. Võib-olla on jainistid blokeerinud kõik oma Sahasrara tšakrad ja ei suuda sellest ideest lahti lasta. On tõsi, et Jainismi printsiibid on puhtalt vaimsed, mis võivad sind viia moksha´sse, vabanemisse, kui sa neist õigesti aru saad, kuid Tirthankarad ei õpetanud midagi, mis oleks olnud seotud religiooniga. Tirthankara õpetab üksnes vastavalt ühiskonna vajadustele, ajaperioodil, mil nad elavad, ja nad jagavad vaimseid visioone, et aidata inimestel kasvada. Nad õpetavad universaalseid vaimseid õpetusi, mis ei kuulu ühegi uskumuste süsteemi alla – kõik saavad nende põhimõtete järgi elada ja nende elud puhkevad koheselt õitsele.

      Tavaliselt on nad sündinud kuninglikku perekonda. Selleks, et saada Tirthankaraks, peab hing omama külluslikult voorusi, mis on teenitud läbi mitmete elude kogu südamega parimaid võimalikke tegusid tehes ja neid tegusid isetult nautides, samaaegselt palju tööd tehes, et end veelgi paremaks muuta. Niiviisi voorused kogunevadki. Nende vooruste tõttu on nad kogunud palju head karmat ja kõige selle tulemusena on nad lõpuks sündinud kõrgesse perekonda.

      Kui keegi on vaimsel teekonnal, pühendades iga hetke enese täiustamisele ja andudes kogu südamest sadhana´le või vaimsetele praktikatele, hakkavad tema arusaamad süvenema ja püüdma tõe vilksatusi. Aegamööda, inimese kasvades, hakkavad sulguma allikad, kust karmad voolavad sisse. Mõjud nende aistingutest ja meeltest vähenevad ja hing hakkab tugevust koguma. Intensiivse sadhana tõttu, mida Tirthankarad on eelnevates eludes kogenud, enne kui nad lõpuks sünnivad Tirthankarana, on neil juba kolme tüüpi teadmisi: mati jnana, shruti jnana ja avadhi jnana.

      Mati jnana tähendab saada täiuslikke teadmisi, mis on edastatud läbi organite ja meelte, kaasa arvatud intellekt. Nagu näiteks, kui sa näed midagi, näed sa seda nii, nagu see tõeliselt on. Kui sa kuuled midagi, kuuled sa seda nii, nagu seda kuulda tuleb. See on täiuslik, kristallselge arusaamisvõime ilma ühegi moonutuse või valesti mõistmisena.

      Tirthankara tajub kõike 100 % täiuslikult läbi oma organite ja tajude (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine). Nad ei pea mõtlema sellele ega küsima ühtegi küsimust. Kui neil on shruti jnana, siis on neil õige arusaamine sellest, mida nad kuulevad, ja selle tõlgendamine. Õppides õpivad nad õigesti ja täiuslikult. Avadhi jnana on võime näha kõike täiuslikult kuni teatud distantsini. Võib-olla tuhande miili kaugusele, üle kogu Maa või isegi teiste planeetideni. See oleneb karmast ja võib erineda, niisiis peetakse seda siiski limiteeritud teadmiseks, mitte täielikuks.

      Igaüks võib saavutada neid teadmisi endaga tööd tehes, esmalt puhastades oma keha ja siis tasakaalustades oma energiad läbi vaimsete praktikate. Inimkeha on täiuslik instrument ning valgustatuse mõistmiseks peab see olema väga terve. Hingel on piiramatud teadmised ja vägi. Need on lõputud. Paraku on meil miljoneid kihte karmasid meie hingesid ümbritsemas ja neid pimeduses hoidmas, kuid igaüks suudab paljastada seda väge, kui tal on õige juhendamine ja põletav soov leida tõde. Ära raiska aega. Sul tuleb meeles pidada, et miski pole võimatu.

      See on su käeulatuses, et saada Arihantaks, valgustunud inimeseks. Sõna Arihanta omab imelist tähendust. Nagu Tirthankara, tuleneb ka sõna Arihanta sanskriti keelest. “Ari” tähendab “vaenlased” ja “hanta” tähendab “see, kes on hävitanud”. Kui suudad saada jagu kõigist oma vaenlastest, siis jõuad valgustatuseni, kuid kuidas teada, kes on su tõeline vaenlane? Vaimne inimene teab, et kõik vaenlased elavad tema enese sees. Kõik sisemised ilmingud, mis tekitavad meile kannatusi, panevad meid endas kahtlema ja toovad meile leina või panevad mõtlema, rääkima ja teiste suhtes negatiivselt tegutsema, on meie tõelised vaenlased – viha, ahnus, ego ja kadedus. Kui suudame need kshaya´d – ihad, mis varjutavad meie kavatsusi – ületada, siis meie hing hakkab särama. See, kes on suutnud lahustada kõik oma sisemised vaenlased, on Arihanta, või Arhat.

      Tirthankara on ühtlasi ka Arihanta, sest nad on lahustanud kõik oma madalamad omadused, põletanud oma suurimad karmad ja jõudnud kõrgeimasse teadvuse seisundisse. Kuid Arihanta ei ole tingimata Tirthankara. Tirthankarad on universumis väga haruldased. Kõik võivad saada Arihantadeks, selleks ei ole piiranguid, kuid antud ajahetkel saab planeedil olla ainult üks Tirthankara. Ei ole kohustuslik, et valgustatud saamiseks peab keegi olema Tirthankara poolt juhendatud. Inimene, kes tahab olla õigel teel, vajab õiget juhatust. Arihanta ja Tirthankara omavad samu teadmisi, nad on mõlemad kõrgeimas teadvuse seisundis, elavad viimast korda inimkehas ja neid tuleb sul otsida, et saada õiget juhatust. Meie planeedil ei ole Tirthankarasid, sest nad ei saa sündida praegusel ajaperioodil, kuid meil on valgustunud meistrid. Olen varem maininud, et neid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kui otsid juhatust, mis aitaks sul tõusta kõrgustesse, siis tee jõupingutusi selleks, et leida meister – Arihanta.

      Mahavira, kahekümne neljas ja viimane Tirthankara, kes elas üle 2600 aasta tagasi, pühitses palju munki, kes said hiljem valgustatud, ütles oma peaõpilasele, Gautam´ile, et ta ei valgustu enne, kui ta sureb, sest Gautam oli liiga kiindunud temasse kui oma õpetajasse. Päeval, mil Mahavira lahkus oma maisest kehast ja sai Siddha´ks – vabanenud hingeks – nuttis Gautam ja tundis end meeletult kurvana, sest ta õpetaja oli lahkunud. Ta mõtles: “Kuidas on teised mungad valgustunud ja mina endiselt mitte? Olen jaganud ta õpetusi kõikjal ja toonud palju inimesi temaga kohtuma”. Oma kurbuses ja pettumuses mõistis ta oma liigset kiindumust Mahavira suhtes ja talle meenus, mida talle oli öeldud. Sel hetkel tema kiindumus lahustus ning ta sai valgustatud. Kõikjal üle maailma tähistatakse seda päeva Diwali´na – päev, mil Mahavira sai maisest kehast vabastatud ning Gautam valgustatud.

      Meie planeedil on väga vedanud. Ma kinnitan sulle, et terves universumis saab olla ühtekokku ainult 170 Tirthankarat. Mitte üksnes meie päikesesüsteemis, vaid terves universumis. On miljoneid ja miljoneid galaktikaid, kui sa suudaksid neid vaid näha. Neist kõigist mõned suudavad taluda rohkem kui teised – see on erinev. Paljud planeedid ei suuda taluda Tirthankara energiat, sest seda on liiga palju. Osad planeedid suudavad taluda Tirthankaraid alati ja niipea kui viimane Tirthankara saab Siddha´ks (lahkub oma kehast ja ühineb kõigi teiste vabanenud hingedega), sünnib järgmine. Erinevalt teistest planeetidest, kus Tirthankarate tulekute vahele jäävad pikad