Võit viha ja ärrituvuse üle. William Davies

mil uks poikvele jäeti. Kõik neli eelmist korda olid pange natukesehaaval viha lisanud. Niisiis, kui viies inimene tuleb ja oma kulbitäie lisab, on pang pilgeni täis ja valmis üle voolama – ja Steve lajatabki kogu kapatäie viha viiendale. Teile ehk meenub, et Steve ütles lugu jutustades, et ohver oli üsna väikest kasvu mees. Aga mis siis, kui ta olnuks meeter üheksakümmend ja tugeva kehaehitusega? Võimalik, et see oleks Steve’i pidurdanud! Enamik inimesi ei hakka tüli norima endast kaks korda suurema inimesega.

      Joonis 4.3 Lahtijäetud baariuks

      On ülimalt tähtis aru saada, et viha kuhjub, kuni hakkab üle ääre ajama. Müügiagent Adrian rääkis mulle, kuidas ta oli töö asjus pidevalt kodunt eemal, tuisates nädalate kaupa mööda maailma eksootilisi paiku. Adriani äraolekul tekkis tema kaunitarist naisel üks suhe teise järel. Viimaks hakkas Adrian teda kahtlustama ja pärast pikka pinnimist tunnistas Jenny, et üht-teist on juhtunud küll. Adrian oli sellest sügavalt solvunud, kuid arvas, et ta saab hakkama ja ütles naisele, et kui too talle kõik üles tunnistab, on ta valmis uuesti alustama. Nii tunnistas Jenny õhtu jooksul üles neli armulugu. Naine rääkis tasapisi ja taktitundega ja Adrian suutis järk-järgult leppida sellega, mis oli juhtunud. Nad läksid voodisse, olles otsustanud, et saavad juhtunust üle ja alustavad otsast peale. Aga Jennyle meenus veel viieski lugu ja kui nad hommikul ärkasid, tunnistas ta sellegi puhtsüdamlikult üles. Adriani jaoks oli see viimane piisk, mis pani pange üle voolama, ja nad läksid lahku.

Mis teid vihale ajab?

      Nüüd peaksite olema valmis analüüsima, mis teid ärritab ja vihale ajab.

      • Võite kerge vaevaga leida mitmeid ärritajaid, sest enamiku jaoks on rohkem kui üks asi, mis neid vihastab.

      • Võite isegi suuta hinnata, kui vihaseks mingi ärritaja teid tavaliselt teeb, kasutades selleks kümne punkti skaalat, kus kümme tähistab teie jaoks nii suurt viha kui üldse võimalik!

      • Võib-olla oskate nimetada pidureid, mis mängu tulevad: nii teie sisemised (moraalsed tõekspidamised ja endale seatud käitumisreeglid) kui ka välised pidurid (tagajärjed, mis teile ülereageerimise korral osaks saavad).

      • Võite mõtiskleda ka selle üle, kuidas te varem olete reageerinud, kui need ärritajad on teie viha vallandanud.

      Te ei pea seda praegu tegema, kui te just ei taha, edaspidi vaatame, kuidas neid asjaolusid hoolikalt analüüsida ja mida teha siis, kui olete oma analüüsiga lõpule jõudnud. See võib olla tänuväärne ettevõtmine. Aga nüüd võiks mõelda, milliseid küsimusi üldse esitada.

Kokkuvõtteks

      • Võime luua mudeli, mis seletab, kuidas tekib viha ja kuidas vallanduvad sellele järgnevad reaktsioonid.

      • Seda tasub teha, sest siis saame analüüsida nii enda kui ka teiste käitumist ja reaktsioone. Kui me seda kõike teame, on meil võimalik sekkuda ja vähendada meisse kogunenud viha – enamgi veel, me võime muuta oma reageerimist. Just neid reaktsioone peetaksegi silmas, kui räägitakse ärrituvusest ja vihastamisest.

      • Käesoleva raamatu käigus arendame seda mudelit edasi. Siiani on kõige tähtsamad mõisted olnud ärritaja (mis meie viha vallandab); viha ise (mis võib vähehaaval kasvada, nagu saab pange vett juurde valada); pidurid (mis takistavad meid vihale voli andmast); ja reaktsioonid (mis võivad ulatuda eimillestki – kui me täielikult oma viha kontrollime –, kuni hukatuslike reaktsioonideni, mil me ei suuda end üldse valitseda.)

      • Tähtis on see, et pole vaja oma viha valla päästa. Sageli teeb viha vallapäästmine selle ainult hullemaks. Parem on lasta vihal vaikselt vaibuda, nagu vesi lekkivast pangest välja nõrgub.

      5.

      Miks teised ei vihasta asjade peale,mis mind endast välja viivad?

      Kui me saame asjade käiku nii kenasti ja korralikult kavandada, nagu eelmises peatükis kirjeldatud, siis võiks arvata, et see, mis vallandab viha ühel inimesel, vallandab selle ka teisel. Ja laias laastus see nõnda ongi. Näiteks ei meeldi enamikule inimestest, et teised nende peale karjuvad või neid kiruvad. See ajab neid vihale, see on ärritaja, mis vallandab viha. Enamikule inimestest ei meeldi, kui keegi varastab nende asju, seegi võib olla viha vallandavaks ärritajaks. Enamikule inimestest ei meeldi lõpututes liiklusummikutes istuda. Seegi ajab inimesi vihale, ühte rohkem, teist vähem.

      Aga tõsi on seegi, et inimesed reageerivad ärritajatele erinevalt. Näiteks võib üks inimene vihastada, nähes teismelisi oma maja juures jalgpalli mängimas, samas kui teine arvab, et see käib kogukonnaelu juurde.

Asju nähakse erinevalt

      Selles asi ongi. Kõik sõltub sellest, kuidas meie näeme kõnealust sündmust. Kui me suhtume sellesse vaenulikult, siis päästab see meie viha valla. Kui me suhtume sellesse sallivalt ja heatahtlikult, siis seda ei juhtu.

      See ei tähenda, et peaksime vaatama kõikidele asjadele sallivalt ja heatahtlikult. Nagu edaspidi näeme, võib viha olla väga kasulik ja edasiviiv. Aga kõigepealt vaatame, kuidas inimesed ärritajatele reageerivad.

      • Miks ajas pikk ooteaeg polikliinikus ühe inimese vihale, aga teist samal ajal mitte? Vastus: esimese inimese arvates oli äärmiselt hoolimatu ja häbematu, et arsti vastuvõtule, mis kestis kolm tundi, olid kõik inimesed kella kaheks kohale kutsutud. Ta arvab, et inimesed peaksid üksteise suhtes rohkem hoolivust üles näitama. Teine inimene ütleb: „Aga see on ju alati nii olnud” ega ootagi inimestelt paremat suhtumist.

      • Miks viivad tema kodu juures jalgpalli mängivad teismelised ühe inimese täiesti endast välja, aga tema naabrit ei sega pallimäng sugugi? Vastus: esimese inimese jaoks annab mänguga kaasnev kära tunnistust sellest, et üksteisega piisavalt ei arvestata, aga samal ajal tuletab see meelde, et elab kehvemas piirkonnas, kui tahaks. Teine inimene näeb selles sõbraliku ja pulbitseva kogukonnaelu lahutamatut osa.

      • Miks tõusis baaris ukse lähedal istunud kolmest mehest ainult üks püsti, et vastu astuda ukse poikvele jätnud mehele, samal ajal kui teised kaks ei lasknud end häirida? Vastus: tolle mehe arvates tegi iga mees, kes ukse lahti jättis, seda meelega ja ta tundis end teiste napsitajate ees alandatuna. Teised ei näinud selles solvangut – inimesi, kes baaris käivad, huvitab rohkem drink kui ukse sulgemine.

      • Miks vihastab üks naine oma mehe matsutamise peale, tuhandeid teisi ei häiri see karvavõrdki? Vastus: naise jaoks sümboliseerib see nende erinevat tausta ja nendevahelist erinevust, see on pidev vihje, et nad poleks pidanud üldse abielluma. Teiste jaoks pole sellel tähtsust, kui kõvasti keegi süües matsutab.

      • Miks ma mingil ajal sain oma loengu ajal köhivate inimeste peale tigedaks, samal ajal kui hiljem ei läinud see mulle enam korda? Vastus: alguses arvasin, et nad ei osuta mulle piisavalt tähelepanu või koguni provotseerivad mind meelega, aga hiljem tundus mulle, et nad olid väga tublid, et kursusele tulid, kui võinuks haiguse pärast puududa.

      • Miks üks lapsevanem vihastab, kui poeg kruusi põrandale puruks pillab, samal ajal ütleb teine ainult: „Pole midagi” ja laseb pojal killud ära koristada? Vastus: esimene näeb selles tahtlikku lohakust ja hoolimatut suhtumist sellesse, kui palju läheb uue kruusi hankimine maksma, samal ajal teine mõistab, et võib vabalt uue kruusi osta kulutust märkamata.

      • Miks üks mees vihastab, kui partner talle teiste ees vastu vaidleb, teine aga mitte? Vastus: esimesele tundub, et vastuvaidlemisega demonstreerib naine kõigile kohaolijatele oma lugupidamatust, teine aga vaatab asjale nii, et „selline mu naine kord juba on”.

      • Miks saab üks ema vihaseks, kui tema tütar vannis mõnuleb, aga teine mitte? Vastus: ühe ema arvates läks tütar vanni, et oma toa koristamisest kõrvale viilida, teine rõõmustas, et tütar enda eest hoolitseb.

      • Miks saab üks isa vihaseks, kui näeb, et poeg pole koduseid ülesandeid ära teinud, teine