Moodsate asjade ajalugu. Fredrik Colting

/title>

      KULTURISM

      Kulturismi juured ulatuvad 1000 aasta tagusesse Indiasse, kus kulturistid valmistasid hantleid kivist ja puust.

      Läänemaailmas muutus kulturism populaarseks alles 19. sajandi lõpus, kui seda hakkas tutvustama nüüd moodsa kulturismi isaks peetav sakslane Eugen Sandow. Väidetavalt leiutas ja valmistas tema ka esimesed tööstuslikult toodetud hantlid. Sandow korraldas 14. septembril 1901 Londoni Royal Albert Hallis esimesed kulturistide võistlused. Võistlust nimega “Great Competition” saatis suur edu. Charles Lawes, Arthur Conan Doyle ja mitusada fänni ei pääsenud sisse. Võitjale anti kunstnik Frederick Pomeroy valmistatud Sandow’ pronkskuju. Alates 1977. aastast saab “The Sandow’” nime kandva kuju Mr. Olympia võistluse võitja.

      Ajavahemikku 1940–1970 kutsutakse tihti kulturismi kuldajaks. Sel perioodil oli kulturismimaailma üks keskseid kohti Muscle Beach (Musklirand) Santa Monicas Californias.

      RINNASUURENDUSED

      On kindlalt teada, et rinnaimplantaadid on naiste rindade suurendamiseks kasutuses juba alates 1865. aastast.

      Esimene tuntud implantaat valmistati Saksamaal, kus healoomulisest kasvajast ühe naise seljal võeti rasv ja viidi tema rindadesse. Aastate jooksul on meditsiinis katsetatud erinevate materjalidega, kõige enam on kasutatud parafiini.

      Silikooni kasutasid rinnaimplataadiks esimest korda Jaapani prostituudid pärast Teist maailmasõda. Arvatakse, et klientide meelitamiseks süstisid nad silikooni otse rinda.

      Houstoni plastikakirurgid Thomas Cronin ja Frank Gerow töötasid 1961. aastal Dow Corning Corporation’is välja esimesed silikoonist rinnaproteesid ja 1962. aastal sai esimene naine silikoonrinnad. Implantaat kujutas endast silikoonkummist ümbrist, mis oli täidetud paksu veniva silikoongeeliga.

      VÕIMLA

      Nagu kulturismilgi ulatuvad jõusaali juured 1000 aasta tagusesse Indiasse, kus atleedid asutasid esimesed jõusaalid.

      Esimesed moodsa aja jõusaalid või võimlad avati koolide ja kolledžite algatusel. Esimene kolledživõimla ehitati 1820. aastal Harvardi ülikooli juurde. Võimla külastamine muutus esmalt populaarseks Saksamaal, kus seda harrastust toetasid õpetaja Friedrich Jahn ja 19. sajandil aktiivselt tegutsenud akadeemilised võimlemisseltsid.

      USA-s kasvas võimlemisseltside liikumise populaarsus oluliselt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Võimlejad ehk turnijad ehitasid võimlaid paljudes linnades, nagu näiteks Cincinnatis ja St. Louisis, mille elanikest suur osa oli saksa päritolu. Võimlates käisid nii täiskasvanud kui ka noored.

      Hiljem ehitas treenimiseks ja võistlemiseks, aga ka erinevate probleemidega noorte jaoks võimlaid 1851. aastal Bostonis alustanud Noorte Meeste Kristlik Ühing (The Young Men’s Christian Association, YMCA).

      PAMELA ANDERSON

      Pamela Anderson on rahvusvaheliselt tuntud Kanada päritolu näitleja, modell ja produtsent. 1990. aastatel oli ta läänemaailma seksisümbol.

      Osaliselt soome juurtega Pamela Anderson sündis 1. juulil 1967 Kanadas Briti Columbias Ladysmithis. Kuna ta oli esimene laps, kes sündis Kanada riigi sajandal sünnipäeval, siis sai ta kohe tuntuks kui Kanada rahva “saja-aasta-beebi”. Pärast Pamela sündi kolisid vanemad Barry ja Carol Anderson koos tütrega Comoxi linna.

      Peale seksisümboliks olemise on Pamela olnud “Playboy” kaanetüdruk ja mänginud peaosa näiteks teleseriaalis “Rannavalve” (Baywatch).

      Nalja Nalja Nalja

      1990. aastatel oli Pamela Anderson kõige enam klikitud nimi internetis.

      AUGUSTAMINE EHK PIERCING

      Inimene on oma keha (kaasa arvatud kõrvu) augustanud juba iidsetest aegadest. On leitud augustatud muumiaid ja ka Piiblis mainitakse nina ja kõrvade augustamist.

      India naised augustavad reeglina oma nina ja on seda teinud aastasadu. Antiik-Roomast pärit naba augustamise komme muutus Euroopas populaarseks 14. sajandil.

      Keele augustamine oli levinud asteekide ja maiade seas, muistses Kesk-Aafrikas kanti ehteid kõrvades, ninas ja alahuules. Rõngastega kaunistatakse end neis piirkondades ja kõigis teistes kultuurides tänapäevalgi.

      Faktid Faktid Faktid

      Ameerika esimese augustamis- ehk piercing-stuudio avas 1975. aastal Jim Ward Los Angeleses.

      PLASTILINE KIRURGIA

      Kosmeetiline kirurgia sai alguse juba iidsetel aegadel. Vanad roomlased valdasid lihtsaid meetodeid viga saanud kõrvade parandamiseks. Muistse India arstid siirdasid juba 800 aastat e.Kr. kudesid kehaosade taastamiseks. Ajal, mil teatud kuritegude eest lõigati karistuseks tihti ära nina, kasutasid arstid selle taastamiseks otsmikunahka.

      15. sajandi keskel Euroopas kirjeldas Heinrich von Pfolspeundt, kuidas ta võtab nahka käsivarre alaküljelt ja “teeb nina inimesele, kel seda üldse ei ole ja koerad on selle alla neelanud”. Kuna kirurgia ning iseäranis pea ja näoga seotud lõikused olid väga riskantsed, siis tavapäraseks muutus plastiline kirurgia alles 19. ja 20. sajandil. Esimene plastiline kirurg USA-s oli John Peter Mettauer. Esimest korda opereeris ta hundikurku 1827. aastal, kasutades omakonstrueeritud vahendeid.

      RACHELI SOENG

      See soeng oli väga popp 1990. aastatel. Seriaalis “Sõbrad” on Jennifer Anistoni kehastatud tegelaskujul pikk ja sile, pika tukaga soeng, mis raamib salkudena nägu. Soeng tekkis kogemata tänu Jenniferi sõbrannale, kes üritas tema juukseid žiletiga lõigata.

      TÄTOVEERIMINE

      Tätoveeritud on nooremast kiviajast saadik peaaegu kõigis kultuurides. Isegi umbes 3300 aastat e.Kr. elanud “jäämees Ötzil” on tätoveeringud (väikesed paralleelsed jooned jalgadel ja piki selgroogu).

      Jaapani põlisasukad ainud tätoveerisid oma nägu ja tätoveeringud olid levinud nii polüneeslaste hulgas, Filipiinidel, Borneol, Samoal, Aafrikas, Kesk-Ameerikas, Jaapanis kui ka Hiinas.

      Euroopasse jõudis tätoveerimine uuesti tänu James Cooki 1770. aastatel juhitud uurimisekspeditsioonidele Lõunamere piirkonnas. Kuni Esimese maailmasõja lõpuni seostati Euroopas tätoveerimisega peamiselt meremehi.

      Faktid Faktid Faktid

      Moodne elektriline tätoveerimisaparaat on põhimõtteliselt sama, mille 1891. aastal leiutas Samuel O’Reilly ja mis omakorda põhines Thomas Edisoni leiutatud elektrilisel graveerimispliiatsil.

      Kultuur

      KESKMISE SÕRME NÄITAMINE

      Selle žesti algus ulatub arvatavasti 2500 aasta taha. Vana-Rooma ürikutes nimetatakse seda digitus impudicus (‘häbematu sõrm’). Žesti eesmärk olevat olnud teise alandamine. Märgiti, et see sarnaneb jäigastunud peenisega.

      Üks tuntud lugu keskmise sõrme näitamisest on seotud inglaste poolel Prantsusmaa vastu võidelnud Walesi vibuküttidega. Prantslased lõikasid vangi langenud vibuküttidel ära sõrmed, enamasti parema käe nimetissõrme ja keskmise sõrme ning selle pärimuse järgi oli keskmise sõrme näitamine vastupanumärk nende poolt, kel sõrmed ja laskmisvõime alles olid jäänud.

       FUCK

      Esimest korda kasutati sõna “fuck” vahekorras olemist tähistava tegusõnana enne 1500. aastat kirjutatud luuletuses “Flen flyys”, kus on öeldud: “Nad [mungad] ei ole taevas, sest nad on vahekorras [fuck] Ely naistega.” Ehkki Shakespeare ei kasutanud kunagi otseselt seda sõna, viitas ta sellele mitme oma näidendi koomilistes stseenides. Oxfordi inglise keele sõnaraamatusse jõudis fuck (ja ka cunt = vitt) alles 1972. aastal. Esimene jutustus, mille pealkirjas sisaldub sõna fuck, on Kurt Vonneguti “The Big Space Fuck”1 aastast 1972.

      Tuntud juhtumid seoses sõnaga “fuck”

      Walesi prints Albert Edward ütles 1900. aastal: “Fuck it, I’ve taken a bullet”2, kui teda Brüsseli raudteejaamas tulistati. 2004.

1

“Suur kosmosekepp”. – Tlk.

2

“Persse, ma sain kuuli!” – Tlk.