Kodukäija. Tiit Sepa

vihaselt. Ta tõusis ja jalutas, kohvitass käes, mööda tuba edasi-tagasi.

      „Sul on ainult aluspüksid jalas,“ tuletasin naisele meelde. „Lauris tuleb siia ja ta näeb sind aknast.“

      „Mida?“ Synne ei pannud mind üldse tähele.

      „Sa oled paljas, kallis neiu!“ kähvasin.

      „Miks sa mulle enne ei öelnud?“ ehmatas Synne ja pages magamistuppa.

      Lauris tuli nohisedes aita ja kallas endale köögis kohvi. Ta istus minu vastu tugitooli, sirutades oma pikad jalad välja. Ta tundis ennast meie juures täiesti vabalt ja koduselt. Mind rõõmustas, et peale ema võis ta tunda end lähedasena ka naisega, kellega mina elasin ja keda armastasin.

      „Paps, mul on nõu vaja,“ kostis noormees.

      „Millist? Kolme-, nelja-, või viieliitrist?“ küsisin.

      „Äh! Sa saad aru küll, mida ma mõtlen,“ vastas Lauris käega rehmates ja rüüpas kohvi.

      „Kas sul hakkab raha otsa saama?“ pärisin ettevaatlikult. Synne antud „laenust” äkki ei piisanud.

      „Ei hakka. Mul on tädi Synne antud pooleteisest miljonist veel palju järel.“

      „Tubli,“ kiitsin. „Sinust võib veel asja saada. Mis nõu sul vaja on?“

      Lauris ohkas.

      „Üks imelik esoteerik tahab ehitada endale maja, kus oleks energeetiline tasakaal ja feng hui,“ sõnas poiss.

      „Ära ropenda,“ keelasin.

      „Ma ei ropendanudki.“ Lauris vaatas mulle suurte silmadega otsa nagu ennast lehtedest kõrini täis söönud päevakoer. Ta silmad olid täpselt sellised… siirad ja karvased.

      „Sa tegid seda vene keeles. See on feng shui.“

      „Mis vahet seal on?“ ühmas poiss. „Tähendab, ta tahab endale ehitada mingisugust erakordset asja, millel oleks täiuslik energeetiline tasakaal ja kus ta saaks ennast laadida nagu akut. Selles majas peab olema ideaalne kosmiline energia ja tähtede tasakaal. Mis sina sellest arvad? Sa oled neid asju uurinud ja lugenud.“

      „Ma ei oska midagi arvata. Igaüks ehitagu endale, mis talle meeldib ja milleks tal raha on. Otsigu sobiv koht ja elagu kas või koopas, kui see talle meeldib,“ vastasin.

      „Las ehitab endale püramiidi!“ kääksatas Synne kõlavalt magamistoast. See strippar sai ka viimaks ennast riidesse. „Kolmnurk on kõige täiuslikum energeetiline kujund, mis maa peal üldse olla võib. Kosmiline energia võtab karva lahti ja kõrvad laperdama!“

      „Väga õige!“ hüüatas Lauris ja hüppas püsti. „Ma helistan talle kohe. Püramiidis saab ta oma feng hui kätte!“

      „Feng shui!“ röögatasin. Pagana poiss, mitte ei õpi!

      „Mõtleks!“ nähvas Lauris ja võttis telefoni. Poiss rääkis kaua ja kui ta viimaks telefoni ära pani, säras mu poja nägu rahulolust. „Hakkame ehitama!“ käskis ta.

      „Mis mõttes „hakkame“? Mina ei kavatse midagi ehitada. Sa võta endale Marek ja tema brigaad appi. Mul on hoopis tahtmine maalida,“ põrutasin. Ma ei kavatsegi oma suve nahka panna mingisuguse tobeda püramiidi peale, mis võtab naha seljas lipendama ja kõrvadel karva lahti. Oli vist nii?

      „Sina selle mõtte peale tulid ja muidugi sa aitad mind. Mul on maalrid ühte maja võõpamas ja mehi pole. Marek hoiab neil silma peal. Töö käib nagu laevaköögis. Hakkame peale. Mees tahab endale ju ikkagi feng hui’d,“ teatas Lauris resoluutselt nagu töödejuhataja, kelle mehed jälle kuuri taga õlut lakuvad.

      „Feng shui’d, mis tähendab tuult ja vihma, kurat!“ käratasin. „Sa võta endale parem Kady ja Raimo appi. Nad on ju nüüd vabakutselised. Las teevad midagi kasulikku.“

      „Aga kool?“ imestas Lauris.

      „Mis kool? Raimo löödi lakkumise pärast minema ja emal on ammu füüsikast siiber. Las teeb nüüd oma füüsikat praktiliselt.“ Ma tundsin, et olen juba hommikul sellest jamast väsinud. Mida veel päev toob?

      „Väga hea mõte,“ kiitis Lauris. „Aga sina tuled konsultandiks.“

      „Ääh,“ ägisesin. „Seda ka veel. Võta raamatukogust püramiidide kohta raamat ja arvuta selle vähendatud mõõtmed välja. Midagi keerulist pole. Lase käia!“

      „Ta tahab teha püramiidi loomulikus suuruses,“ sõnas Lauris.

      Synne itsitas magamistoas.

      „Lollakas,“ avaldasin selle esoteeriku kohta arvamust.

      „Püramiidi üks alumine külg on üle kahesaja viiekümne meetri pikk!“ hõiskas Synne kusagilt kapi tagant lõbusalt. Kas ta enam ei kavatsegi meie juurde tulla? Vigiseb teises toas nagu hiir seina vahel.

      „Tähendab, loomulikus konsistentsis…“

      „Koos saja tuhande orjaga, kes kive veavad!“ kilkas naine. Temal oli muidugi õudselt lõbus. Viimaks tuli ta ateljeesse. „Tegelikult saan ma aru küll, mida sa mõtled. Ta tahab endale püramiidikujulist elumaja, mis vastaks Egiptuse püramiidi vähendatud mõõtmetele.“ Naine istus diivanile ja viskas jala üle põlve. „Püramiidis tekib kõige tugevam energeetiline punkt ühe kolmandiku kõrgusel püramiidi põhjast ja räägitakse, et seal aeg seiskub. Kas sul polnud midagi püramiidilaadset toas, kui sa kaks ja pool tundi olematuses olid?“ pöördus naine minu poole. Mida ta irvitab täna meie üle?

      „Kuule, Synne, hakka ise Laurisele konsultandiks,“ soovitasin ja läksin toast välja. Võtsin hommikumantli ja rätiku ning sammusin konnatiigi poole. Päike soojendas mõnusalt, kui ma jahedasse vette sukeldusin ja teisele kaldale tüürisin. Vees olemine muutis mu enesetunde paremaks. Kui tagasi tulin, arutasid Lauris ja Synne ikka veel püramiidi üle. Naine loobus konsultandi kohast, sest üks tal juba oli, kuid andis mu pojale näpunäiteid püramiidide kohta ja jutustas ümber Egiptuse iidset ajalugu. Kui ta viimaks Mooseseni jõuab, kelle vaaraotütar pilliroost leidis, on käes ilmselt hiline õhtutund. Ma ohkasin ja läksin talu poole. Lootsin, et Kady ja Epp on juba üleval ja ma saan asjalike inimestega rääkida. Vaevalt jõudsin laua taha istuda, kui Lauris helistas ja ema enda juurde aita kutsus. Vaatasin kaksikute tuppa, kuid need olid alevisse kadunud. Nagu kutsikad lippavad ringi, mitte ei püsi kodus. Peaasi, et nad lollusi ei teeks.

      Läksin vahetuppa Raimoga juttu ajama, kuid ka see tiris juba endale pükse jalga ja leekis üle õue aida poole. Sülitasin ja vaatasin magamistuppa. Riinal oli hirmus pohmakas ja Rets lohutas teda. Naine kähises, et ainult õlu võib ta tagasi normaalsele elule äratada, ja mees oli valmis talle seda tooma. Ta vaatas mulle oma haleda kurjategija pilguga otsa ja ma läksin aita Honda võtmete järele. Ateljees käis suur poleemika võrdkülgsete kolmnurkade üle ja Kady teatas, et kehtivate füüsikaseaduste järgi on püramiid, mis toetub kindlale alusele, kõige kindlam objekt, mis püsib sajandeid. Ka siis, kui see ehitatakse puust ja laudadest, nagu mees tahtis teha. Püramiidi pearaskus on täpselt ruudu keskel ja nii on kõik täpne nagu apteegis. Seda too füüsik ei maininudki, et ka alusvööl on suur osa püramiidi koos hoidmisel, kui see ei tule suurtest kiviplokkidest nagu muistsed egiptlased tegid. Kui see üldse nende töö oligi…

      Istusin autosse ja Rets sebis ennast mu kõrvale.

      „Ma teen sulle nüüd tüli, aga tead… naiste asi,“ pobises mees süüdlaslikult.

      „Ah olgu! Kodus on veel hullem.“ Ma ohkasin ja käivitasin mootori. Sõitsime koos Märjamaale kauplusse. Tahtsin ka ise söögipoolist osta, sest teinekord olen ma jube maiasmokk ja võin endale torti või küpsiseid päris palju sisse ajada. Paksuks minemist pole mul karta. Pärast suitsetamisest loobumist võtsin mõne kilo juurde, ent praegu olen ka need maha higistanud.

      Arno pani korvi kaheliitriseid plastpudeleid täis ja tiris selle sõna otseses mõttes solgi kassa juurde. Sellele lisas ta naisele maiustamiseks veel keemiatabeli longer’i näol. Ma imestan siiani, kuidas inimesed, kes seda Mendelejevi perioodilisust näost sisse ajavad, pole veel