20 000 ljööd vee all. Jules Verne

läbipaistvus on üldiselt tuntud. On teada, et ta on selgem kõige puhtamast allikaveest. Merevees lahustunud mineraalsed ja orgaanilised ained isegi suurendavad tema läbipaistvust. Mõnedes ookeani osades, nagu näiteks Antilli saarte juures, võib läbi saja neljakümne viie meetri paksuse veekihi üllatavalt selgesti näha liivast merepõhja ning päikesekiirte mõju näib lõppevat alles kolmesaja meetri sügavuses. Kuna nendes veekihtides, kus liikus “Nautilus”, asus valgusallikas meresügavuses endas, siis ei ümbritsenud meid mitte valgustatud vesi, vaid otsekui vedel valgus.

      Kui pidada õigeks Ehrenbergi hüpoteesi, et sügaval asuvad veekihid helendavad, siis on loodus määranud süvamere elanikele küll ühe oma imepärasemaist vaatepiltidest. Võisin selles veenduda, jälgides valgusemängu “Nautiluse” aknast. Aknad salongi kummaski küljes viisid senitundmatuisse sügavustesse. Ruumis valitsev pimedus suurendas välise valgustuse efekti ning me vaatasime läbi kristallist illuminaatori otsekui läbi tohutu akvaariumi klaasi.

      Näis, nagu seisaks “Nautilus” paigal. See seletus sellega, et näha polnud ühtki liikumatut eset. Siiski tormasid aeg-ajalt kohutava kiirusega meie silme eest mööda laevanina poolt lõhestatud veejoad.

      Täis imetlust viibisime käsipõsakil kristallakende ees ning ükski meist polnud seda vaikset hämmastust veel katkestanud, kui Conseil lausus:

      “Te tahtsite näha, sõber Ned. Nüüd te siis näete!”

      “Kummaline, kummaline…” pomises kanadalane, olles tänu mingile vastupandamatule külgetõmbejõule unustanud kõik oma vihad ning põgenemiskavatsused. “Seda värki tasuks kaugemaltki vaatama tulla!”

      “Nüüd mõistan ma seda inimest!” hüüdsin mina. “Ta on loonud endale omaette maailma, mis pakub talle kõige hämmastavamaid imesid!”

      “Ent kus on kalad?” tähendas kanadalane. “Ma ei näe ühtki kala!”

      “Kas see pole teile ükspuha, sõber Ned,” vastas talle Conseil, “te ei tunne neid ju niikuinii.”

      “Mina!” hüüdis Ned Land. “Ma olen ju kalur!”

      Kahe sõbra vahel puhkes sel teemal suur vaidlus, sest nad mõlemad tundsid kalu, kuid kumbki väga erinevast vaatevinklist.

      On ju üldteada, et kalad moodustavad selgroogsete alamhõimkonna esimese klassi. Neid on väga õigesti määratletud kui “kõigusoojaseid selgroogseid, kes hingavad lõpustega ning on kohandunud eluks vees”. Nad moodustavad kaks erinevat rida: luulised kalad, kelle selgroog koosneb luust lülidest, ja kõhrelised kalad, kelle selgroolülid on kõhrest. Arvatavasti tundis kanadalane seda jaotust, kuid Conseil teadis sellest palju rohkem. Kuna teda ühendasid Nediga nüüd sõprussidemed, siis ei meeldinud talle, et tema sõber on vähem haritud kui ta ise, ning ta ütles:

      “Sõber Ned, teie olete kalade küttija, väga osav kalur. Kindlasti olete neid huvitavaid olendeid suurel hulgal püüdnud. Kuid võin kihla vedada, et te ei tea, kuidas neid liigitatakse.”

      “Miks mitte,” vastas vaalakütt tõsiselt. “Kalu liigitatakse söödavaiks ja mittesöödavaiks!”

      “See on maiasmoka liigitus,” ütles Conseil, “kuid öelge mulle, kas te teate, milline vahe on luuliste ja kõhreliste kalade vahel?”

      “Võib-olla et tean ka.”

      “Aga nende mõlema rea edasist jaotust?”

      “Pole aimugi.”

      “Niisiis, sõber Ned, kuulake ja pidage meeles! Luukalad jagunevad kuude seltsi. Primo46 kiiruimelised, kellel on terviklik liikuv ülemine lõualuu ning kammikujulised lõpused. Sellesse seltsi kuulub viisteist sugukonda, seega kolm neljandikku meile tuntud kaladest. Tüüpiline esindaja: tavaline ahven.”

      “Kõlbab päris hästi süüa,” lausus Ned selle peale.

      “Secundo47,” jätkas Conseil, “kõhuseis-uimelised, kelle kõhuuimed asuvad rinnauimedest tagapool kõhu all ega ole kinnitatud eesvöötme külge. See selts, kuhu kuulub enamik mageveekalu, jaguneb viide sugukonda. Tüüpilised esindajad: karpkala, haug.”

      “Päh!” ütles kanadalane teatava põlgusega. “Mageveekalad!”

      “Tertio48,” lausus Conseil, “kurguseis-uimeliste selts, kelle kõhuuimed asuvad rinnauimede all ning on vahetult kinnitatud eesvöötme külge. Siia kuulub neli sugukonda. Tüüpilised esindajad: panklestad, karelestad, kammeljad, taldkala jne.”

      “Suurepärane! Suurepärane!” hüüdis vaalakütt, kes ei tahtnud vaadelda kalu muust kui ainult kokakunsti seisukohast.

      1

      Calcutta ja Burnachi Aurulaevanduse Kompanii (inglise k).

      2

      Lääne-India ja Vaikse ookeani Aurulaevanduse Kompanii (inglise k).

      3

      Ljöö – vana prantsuse pikkusmõõt, maismaal 4,44 km, merel 5,55 km; tänapäeval kasutatav nn kilomeetrine ljöö = 4 km.

      4

      Kuninglik Post (inglise k).

      5

      Kommodoor – auaste mereväekapteni ja admirali vahel.

      6

      Tolleaegne ajaleht Prantsusmaal.

      7

      Ameerika keemiku James Smithsoni (1770–1829) pärandi varal 1846. a rajatud teadusliku uurimise asutus Washingtonis.

      8

      Teated (saksa k).

      9

      Linné, Karl (1707–1778) – kuulus rootsi loodusteadlane, kes väitis, et “loodus ei tee hüppeid”;

      10

      prantsuse keeles häälduvad sõnad saut (hüpe) ja sot (loll) samamoodi.

      11

      Montreali Ookeanilaevanduse Kompanii (inglise k).

      12

      Kaabeltau – merepikkusmõõt = 185,2 m.

      13

      Tolleaegseid suuremaid aurikuid, mida kasutati Euroopa ja Ameerika vahelise kaabli panemisel.

      14

      Chassepot

46

Esiteks (ladina k).

47

Teiseks (ladina k).

48

Kolmandaks (ladina k).