Название | Ärka |
---|---|
Автор произведения | Acharya Shree Yogeesh |
Жанр | Эзотерика |
Серия | |
Издательство | Эзотерика |
Год выпуска | 2014 |
isbn | 9789949380220 |
Inimesed tahavad uskuda vaid seda, et Jumal on kõik loonud, sest nad on seda kuulnud, kuid kes lõi Jumala? Tunnista, et hing ja mateeria on igavesed. Jumal pole meist eraldi. Selle tõe mõistmine vabastab meid pingetest ja haigustest.
Millised on sinu soovitused inimesele, kes pöördub vaimseks saamise nimel organiseeritud religioonist?
Paljud inimesed tüdinevad organiseeritud religioonist, eriti kristlusest.
Esitatud nõudmised muutuvad koormaks. Süü tundmine, pihtimise kohustus ja muu säärane on inimeste jaoks väga raske. Judaismis on Jumal kättemaksuhimuline ning seetõttu nende jaoks väsitav.
Jeesus parandas Uues Testamendis mitmeid Vana Testamendi reegleid. “Vorst vorsti vastu” ja “Silm silma vastu” asendati armastuse ja kaastunde põhimõttega, kuid see pole piisav. Nüüd soovivad inimesed end leida ning mõista, kes nad tegelikult on. Nad asuvad otsima, kuid jäävad teadmatute ning mitteärganud gurude ja Swaamide lõksu. Valgustunud meistri, tõelise õpetaja, leidmiseni puuduvad neil juhised.
Jumala leidmiseks on mitmeid viise. See pole mitte kristluse, judaismi ega hinduismi Jumal vaid Jumal peitub sinus. Arendades ennast saab sinust Jumal. Selle leidmiseks vajad valgustunud meistrit. Näe vaeva leidmaks õige õpetaja, elav meister, kes pole, erinevalt kirikutest, huvitatud sinu rahast ega omandist. Valgustunud meistrid teevad sinust uue inimese ning purustavad kõik sinu eelnevad ideoloogiad. Nende juhtimise all puhked sa õitsele. Sinu olemus mõjub ka teistele. Kui suudad muuta ühte inimest, suudad muuta maailma. Mina õpetan muutmiseks ühte inimest korraga, vaid üht korraga. Mina juhin sind õigele teele.
Kuidas me tunneme Jumalat?
Vaimsuse erinevad jõed jõuavad samasse ookeani, mis ongi lõppeesmärk. Kõik religioonid püüavad avastada jumalikkust. Jumalale on antud mitmeid nimesid, kuid see on siiski sama Jumal.
Kuidas jõuda eesmärgini? Selleks peame tegema palju purusharthat, mida kutsutakse karma pingutuseks. Lihtsalt tee seda tagajärgedele mõtlemata. Mediteeri, püüa mõista ning põletada oma karmat. Suure pingutusega jõuad tõelise jumalikkuseni. Jumal on nagu valgus – vormitu ja kehatu ning ümbritseb sind. Sinu hing on sama mis valgus. Ühel päeval on atma, mida tuntakse hingena, mahatma – suur hing, ning hiljem paramatma – ülihing. Selle eesmärgini jõudmine nõuab tohutut jõupingutust. Jumal on sisemine nähtus. Pead muutma oma keha templiks ehk jumalikuks ja seal ongi Jumal.
Me kahjustame oma jumalikku loomust viha, kadeduse, pettuse, ego ning ahnusega. Purushartha aitab mõista, kuidas hajutada neid negatiivseid külgi. Mõistmine viib arusaamiseni ning see omakorda kannatustest vabanemiseni.
Nende omaduste külge klammerdumine hoiab sind eemal vabanemisest. Kannatamine hoiab sind elu ja surma ringis.
Vabanemise teekond pole kerge ning nõuab suurt jõupingutust. See on justkui jõgi, mis rajab endale oma tee. Sel on jõud, võim ja tugevus ja just neid omadusi vajad jõudmaks ookeani. Jõe teele satub mitmeid takistusi, kuid tugevuse, julguse ja sihikindluse läbi leiab ta oma tee.
Ole nagu jõgi ning ära karda takistusi. Mõtle, et see on ainuke elu, mis sul on, ning väärkasutusel sa lihtsalt kaotad selle. Kasuta seda armastuse ja kaastunde tugevdamiseks ja liigu kõrgemale, seeläbi vabaned karmast. Jumal on siis seal. Siis avastad Jumalat.
Miks on tõeotsijad haruldased?
Tuhanded inimesed julgevad astuda raskele vaimsele teele, kuid üheksasada tuhandest kaaluvad, kas minna edasi mööda seda teed. Järelejäänud sajast vaid kümme inimest jõuavad sihini, ometi ei saa ka nemad tõeliselt nautida nähtud vaeva, sest üheksa neist jääb seisma jõe servale julgemata hüpata. Üks tuhandest võib saavutada eesmärgi.
Kujuta, et sinu ees on kaks klaasi, millest ühes on piim ning teises vesi. Piima sisse paned suhkrut, vee sisse väikese kivi. Aja möödudes muutub piim magusaks ja see on hea tulemus. Piim saab suhkruga üheks. Kivi ei lahustu vees, seega seal ei ole mingit muutust. Minnes külastama pühakoda või valgustunut, võtavad inimesed mõistuse kaasa. Tööl olles mõtlevad nad tõest või aašramist. Nende mõistus on killustunud ega saa olla täielikult vaimsel teel. Oluline on lahustada mõistus.
Jaapanis, väga tuntud Zen-sektis läks õpilane meistri juurde murega, et ei suuda mediteerida. Õpetaja jalutas aias, samal ajal, kui õpilane rääkis oma probleemist. Mõne aja möödudes pesi meister oma riided ning valmistas endale eine ja sõi. Olles veetnud seal tunde küsis õpilane, kas meister ei kavatsegi tema küsimusele vastata, mõeldes endamisi, et too pole küll valgustunud meister. Meister peatas lahkuvat õpilast: ”Oled tulnud pika tee, miks sa ei võiks jääda?” Õpilane muutiski meelt ja otsustas mitte lahkuda. Õpetaja jälgis teda terve päeva ning õpilane mõtles taas, et tal pole seal midagi õppida. Kahe päeva pärast, kui õpilane oli taas valmis ära minema, uuris meister õpilaselt, kas viimane oli midagi õppinud. Too vastas eitavalt. Seepeale lausus õpetaja, et kõik, mida ta tegi, tegi ta kogu südamest – oli see siis söömine, jalutamine või muu.
Oled märganud, et raiudes suurest kivist kuju töötab skulptor hellalt ning kogu südamega? Kuju ei valmi, kui looja mõtted on hajevil. Mantrat lausudes uitab meie meel ringi ning me ei taha istuda paigal kümmet minutitki. See ei anna mingit tulemust ning seega oleme justkui kivi vees, sest me ei saa veega kokku sulada. Me peame olema nagu suhkur piimas.
Vaimne tee on nagu nõel. Kui jalas on pind, vajad nõela selle eemaldamiseks, kuid kui nõela piisavalt sügavale ei lükka, ei saa ka pindu välja võtta. Pinnu eemaldamiseks tuleb lükata nõela sügavamale.
Inimene võib kirjutada teisele väga kauni kirja, kuid postitades selle valele aadressile, ei jõua kiri kunagi õige inimeseni. Olenemata sõnade ilust, kiri kaob.
Pead mõistma kogu teekonda, kuidas sellel püsida ning kuidas mõistust sellega üheks muuta nagu suhkur piimas. Kõik, mida teed kogu südamest, muutub vaimseks ning sa jõuad sihini. Sel päeval, mil sinu süütu süda koos lahustunud mõistusega naudivad vaimsel teel olemist, avaneb vaimustuse ja õndsuse uks ning sa jõuad eesmärgini. Selles peitubki saladus.
Kas peame kiindumatuse harjutamiseks loobuma perekonnast ?
Inimesed arvavad, et kõige seljataha jätmine on kiindumatus. Võid minna mediteerimiseks kasvõi džunglisse jättes maha perekonna, vara ja kõik muu, kuid kui meel on rahutu, lood sa ka seal turuplatsi ning kohtled puid ja loomi kui enda omandeid. Oled ikka samas olukorras, sest loobusid küll varast, kuid samas tekitasid uue.
Kiindumatus on seotud mõistusega. Võid omada miljardeid dollareid, kuid mitte olla kiindunud neisse. Kui oled perekonnast ja varast sügavalt sõltuv, oled sa kiindunud. Kui omamine on su mõistuses, siis see on tõeline omamine – sa oled kiindunud omandisse. Sa pole kiindunud, kui ei oma midagi mentaalselt oma mõtetes. Sel juhul oled mõistnud, kust algab kiindumatus.
Nõnda kutsutud sanyasi-d arvavad, et nad on tõelised sanyasi-d. Sõna sanyasi tähendab inimest, kes loobub kõigest. Sellised sanyasi-d elavad aašramis ja loovad endale teistsugused omandid. Väga haruldased on sanyasi-d, kelle mõistuses on omamise iha kadunud. Unistad asjadest seni, kuni sa pole vabanenud omamisest oma mõistuses.
Raske on tunda end kiindumatuna, kui su ümber on perekond. Võid leida, et pead mediteerimiseks ja vaimsuse harjutamiseks neist eemalduma. Võid tunda, et pead eemalduma teistest selleks, et mediteerida ja harjutada vaimsust, kuid kiindumatus algab sellest, kui su perekond on nagu kõik teised su elus. Hetkest, mil suudad armastada perekonnaliikmeid samamoodi nagu kõiki teisi, algab kiindumatus. See tähendab, et su armastus laieneb ning sa pole enam kiindunud.
Kui perekonna vastu on kohustused täidetud, võid saada vaimse perekonna osaks. Siis ei suru sa midagi alla ning pole süütunnet ega kiindumust. Oled väga õnnelik inimene, kui su armastus laieneb perekonnalt kogu maailmale ja universumile, eriti juhul, kui oled valgustunud meistriga. Tunned ühtsust kõige ja kõigiga. Laiendatud armastus on kiindumatus, isegi omades palju raha ja