Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUAktsiatega rikkaks saamise õpik 2.0
Äsja ilmunud uuendatud trükki on täiendatud kõige uuema ja asjakohasema infoga.
Aktsiatega rikkaks saamise õpik 2.0 on eelmisest versioonist ligi poole paksem!
Siit raamatust saad teada kuidas:
Osta ja müüa aktsiaid Luua endale kasvav dividenditulu Analüüsida ettevõtteid ja aktsiaid Investeerida passiivselt Kasutada võimenduslaenu ja optsioone Valida kasvuaktsiaid Saadud õppetundidest õppust võtta Koroona-aja börsikrahhi mõjudest üle tulla Investeerivad Eesti nimekaimad investorid
Enamasti räägitakse aktsiatest ja börsist just kauplemise ja spekuleerimise võtmes. Kui Sa pole varem sellest teemast midagi kuulnud, siis tundub see ilmselt keeruline, ohtlik ja midagi kättesaamatut. Minu eesmärk on seda suhtumist muuta ja Sulle näidata, et tänu aktsiaturule on meil kõigil võimalik saada omanikeks. Ja et see on lihtsam ja turvalisem kui töökoha otsimine või hoidmine.
1999. aasta alguses ostsin keskkooliõpilasena oma elu esimesed aktsiad. Ligi 20 aastat hiljem toodab minu aktsiaportfell piisavalt dividenditulu, et saan sellega oma igapäevased elamiskulud kaetud. Olen teinud vahepeal sadu ja sadu tehinguid, kogenud suuri võite ja kibedaid kaotusi. Olen investeerinud ettevõtetesse, mille väärtus on kümnekordistunud ja olen ka kogu investeeringu kaotanud.
Ajaga olen mõistnud, et edukas investor ei pea jälgima igapäevaselt uudiseid või tegema kümneid tehinguid päevas. Edu saadab eelkõige pikaajalisi investoreid, kes jälgivad lihtsaid reegleid ega mõtle üle. Kõige olulisem on alustada ja oma raha tööle panna. Sellest käesolevas raamatus juttu tulebki!
Lugejate tagasiside eelmisele trükile:
“Kui see on sinu esimene raamat investeerimise kohta, siis sa tegid õige valiku. Raamatus on palju näpunäiteid alustamiseks ja ideid oma strateegia jaoks.”
“Mitmekülgne ja hea sissejuhatus aktsiamaailma. Lihtne lugemine. Puudutab selle eri valdkondi ühtlaselt ja kompaktselt, andes rikkaliku ülevaate kõigest mida ühel algajal võiks teada minna. Lisaks leiab raamatust rohkelt õpetlikke ja inspireerivaid näiteid elust enesest (peamiselt Eesti investorite lood) ning edasisi lugemissoovitusi, kui on kellelgi plaan süvitsi minna.”
“Ma ei ole veel aktsiatesse investeerima hakanud aga nüüd ma vähemalt tean kuidas sellega alustada.”
Teistest erinemine/ebakindlus. Vapper tinasõdur
Lapse teema: kui tunned ennast teistest erinevana. Unikaalsuse ja ainulaadsuse toetamine. Täiskasvanu teema: soovitus kuulata, kui lapsel esineb: madal enesehinnang, ebapiisavuse tunne ja sellest tulenev kurvameelsus. (Kui kuulamine toob lapse kurbuse esiplaanile, siis on vaja lihtsalt toetada – pai teha, kallistada, tunnustada kurbust). Tinasõdur ja baleriin olid mõlemad ainulaadsed ja teistest erinevad, nad mõlemad läksid sirge seljaga läbi raskuste. Just sellistena nad teineteisele meeldisid, just sellisena nad teineteist leidsid. Nad armastasid teineteist ja iseennast just sellisena, nagu nad olid. Pane kõrvaklapid pähe ja jälgi mida jutustaja sulle räägib, tee tema järgi. Soovi korral võid seda kuulata mitu korda.
Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai
Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmus trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval. Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere. Raamat ilmus Koidula loodud eesti teatri 150. juubeliks.
120 lk
Vox
432 lk
Kui valitsus kehtestab seaduse, et naised ei tohi päevas rääkida rohkem kui sada sõna, on dr Jean McClellan hämmingus. See ei saa nii olla. Mitte Ameerikas. Mitte temaga.
Kuid see on alles algus.
Peagi ei õpetata tüdrukuid koolis enam lugema ega kirjutama ja naistel keelatakse töötamine. Nad ei tohi kasutada oma häält, neil ei tohi olla oma arvamust ja vabadust. Kuidas teha end kuuldavaks ja muuta maailma, kui on luba lausuda vaid sada sõna ööpäevas?
Jean keeldub allumast kehtestatud korrale ja riskib kõigega, et nõuda oma hääl tagasi. Ta teeb seda enda, oma tütre ja kõigi vaigistatud naiste nimel.
Leia oma kirg
416 lk
Teadlased on üle kümnendi püüdnud töötada välja „roosat tabletti“, mis mõjuks naistele nagu Viagra meestele. Miks pole see õnnestunud? See raamat teeb selgeks, miks säärasest tabletist ei leia kunagi lahendust.
New York Timesi bestseller „Leia oma kirg“ on ladusas keeles kirjutatud teaduslik ülevaade naiste seksuaalsuse toimimisest. Teadusuuringud näitavad, et rahuldava seksielu saavutamisel pole tähtsaimaks faktoriks mitte see, mida ja kuidas voodis teed, vaid see, mis tundeid see sinus tekitab. See tähendab, et stress, meeleolu, usaldus ja kehapilt pole naiste seksuaalse heaolu kõrvalised faktorid, vaid asuvad selle keskmes. Kui neid tunned ja mõjutada oskad, saad luua endale parema ja nauditavama seksielu kui võimalikuks pidasid.
„Raamatu „Leia oma kirg“ lubadus on see: ükskõik kus sa oma seksuaalsel rännakul parajasti oled, kas sul on vapustav seksielu ja tahad selle vapustavust laiendada või oled raskustes ja otsid lahendusi, õpid sa midagi, mis parandab su seksielu ja muudab seda, kuidas mõistad seda, et sa oled seksuaalne olend. Ja avastad, et isegi kui sa end nii ei tunne, oledki juba seksuaalselt terviklik ja terve,“ kirjutab autor Emily Nagoski sissejuhatuses. „Nii ütleb teadus. Võin seda tõestada.“
Seksuaalhariduse koolitaja Emily Nagoskil on Indiana ülikoolist doktorikraad tervisekäitumises väitekirjaga inimeste seksuaalsuse teemal. Pärast kaheksat aastat lektorina töötamist reisib ta nüüd ringi, koolitades tervishoiutöötajaid, üliõpilasi ja muid huvilisi seksuaalse heaolu teemal üle kogu maailma.
Armastusloo lõpp
288 lk
Religioosse dimensiooniga teose minategelane on Londoni äärelinnas elav keskealine kirjanik Maurice Bendrix, kes tutvub oma romaanile ainest kogudes kõrgel positsioonil riigiametniku Henry Milesi ja tema abikaasa Sarah’ga.
Loominguline uurimistöö muutub aga armastuseks, millele Sarah vastab. Siis lõpetab naine suhte, igasuguse selgituseta.
Inglise kirjanik Graham Greene (1904–1991) on tuntud eelkõige romaanide autorina, kuid tähelepanu väärivad ka tema näidendid, lühiproosa, reisikirjad, memuaarid, lastejutud, filmistsenaariumid ja -arvustused. Ta on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks.
Lisaks religioossetele teemadele kirjutas Graham Greene’i ka poliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja spionaažist. II maailmasõja ajal tegutses kirjanik Briti luures ja spioonitöö viis ta mitmetesse vähetuntud paikadesse, mida ta sageli ka romaanides kujutas.
Kapitooliumi emahunt
260 lk
„Kapitooliumi emahunt“ on raamat ühest väikesest Latiumi hõimust, kellest kujunes ajapikku välja võimas rahvas, kel õnnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel pärast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamatus on juttu sellest, kuidas seitsmele künkale rajati Rooma linn, kes olid selle esimesed valitsejad, milliseid jumalaid austati ja kuidas seda tehti, milliste väliste ja sisemiste vastastega tuli rinda pista ning millised tõekspidamised ja väärtused roomlastest suurrahva tegid. Raamat on mõeldud kõigile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti hästi gümnaasiumiealisele lugejale.
Maria Lotman, tõlkija
Mihhail Gasparov (1935-2005) oli maailmakuulus õpetlane, aga ka mitme entsüklopeedia toimetaja ning tema teadmised olid tõepoolest entsüklopeedilised. Teda peetakse silmapaistvaimaks 20. sajandi teise poole Venemaa filoloogiks. Tõsi küll, suur rahvusvaheline tunnustus ja kuulsus sai talle osaks alles elu lõpul ja peamiselt pärast surma.
Vaba Akadeemia raamatusarjas avaldatakse eestikeelseid algupäraseid teadustöid, populariseerivaid käsitlusi, õppekirjandust ja klassikateoste eestindusi, mis on sündinud Vaba Akadeemia tegevusest.
Astronoomialoengud
Vaba Akadeemia Raamatukodu 260 lk
Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades.
Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“
Tõnu Viik
Astronoom Tõnu Viik (snd 1939) on töötanud Tartu Observatooriumis alates 1963. aastast. Ta on lugenud Tartu Ülikoolis teoreetilise astrofüüsika aluste, universumi füüsika ja tähtede füüsika kursusi ning ka matemaatilise füüsika võrrandite kursust.
Vaba Akadeemia raamatusarjas avaldatakse eestikeelseid algupäraseid teadustöid, populariseerivaid käsitlusi, õppekirjandust ja klassikateoste eestindusi, mis on sündinud Vaba Akadeemia tegevusest.
Loovus ja inspiratsioon. Peatükke minu bakalaureusetööst
Raamatus esitatud bakalaureusetöö (kaitstud aastal 2005) peatükkides leiavad käsitlemist muuhulgas järgnevad teemad: inspiratsioon, loovuse tähenduse muutumine ajaloos, arhailine ettekujutus loovusest, muusad, loovusega seotud vanaskandinaavia mütoloogia, kristlik ettekujutus loovusest, keskaeg ja loovus, religioosne inspiratsioon, renessansi ja individualismi teke ja selle seos loovusega, romantism ja loovus, geeniuse kultus, romantiline müüt, mäng ja loovus, kunstiteos ja käsitöö, meelemürgid loovuse allikana või pärssijana, loovisikute hullumeelsus, loovus ja uni.