Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUAbistav halastus. 3. osa
Radchi impeeriumis käib kodusõda, sest valitseja Anaanderi kloonid on omavahel impeeriumi arengusuundade pärast tõsiselt tülli läinud. Athoeki tähesüsteemis näivad asjad admiral Breqi – endise sõjalaeva – kontrolli all olevat. Siis aga leitakse orbitaaljaama hämaramast osast keegi, keda ei saaks nagu üldse olemas olla, saabub salapärase ja ülivõimsa Presgeri impeeriumi esindaja ning seejärel ilmub oma laevastikuga Breqile kätte maksma Anaander Mianaai ise. Breq keeldub oma laeva ja meeskonnaga põgenemast, sest nii jääksid Athoeki inimesed hätta. Võidušansid on väikesed, kuid see pole Breqi kunagi peatanud. Esimese sammuna tuleks anda kõigile Athoeki tehisintellektidele enesemääramisõigus, teadmata küll, millise poole nad valivad… „Abistav Halastus” on romaanide „Abistav Mõõk” ja „Abistav Õiglus” järg.
Jänes, kes tahab magama jääda
Kas oled väsinud igaõhtusest võitlusest, mida tuleb pidada, et laps magama saada? See raamat aitab probleemi lahendada. Psühholoogiat õppinud rootslane Carl-Johan Forssén Ehrlin on appi võtnud erialased teadmised ja kirjutanud kõigi lastevanemate rõõmuks unejutu, mis aitab lastel hõlpsalt uinuda. Jänes Robert proovib tuttu jääda, ent uni ei taha kuidagi tulla, nii et jänkuema võtab Roberti käekõrvale ja nad lähevad külla unehaldjale. Autor on lisanud juhtnöörid, kuidas lugu peaks ette lugema, andes nõu lugemise tempo ja rõhkude kohta ning märkides ära, kus tuleks haigutada või lapse nime öelda. Lookese eesmärk on luua mõjusate psühholoogiliste võtetega rahulik õhkkond, et igaõhtune magamaminek ei kujuneks võitluseks, vaid oleks meeldiv punkt päevale.
Halb tüdruk on jumala hea olla
On üks üsna tavaline kolhoosialevik, on kartulipõllud ja sealaudad, defitsiit ja koolivormid. See ei ole mingi hellikute mängumaa – on vaja terasest lapsi, et seda kanti tundma õppida. Raamatu peategelaseks on 11-aastane hakkaja tüdruk, kes koos õe-venna ja naabripoistega mööda Eestimaa kolgast ringi seikleb. Nii mõnigi kord on käigud metsa ja jõe äärde ohtlikumad, kui asjaosalised ise taibata oskavad, aga kuna täiskasvanuid parasjagu läheduses pole, saavad lapsed kõik asjad oma naha peal järele proovida. Tasapisi muutuvad julgustükid aga üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata! „Halb tüdruk on jumala hea olla“ on Kätlin Kaldmaa kolmas lasteraamat, varem on ilmunud „Neli last ja Murka” (2010) ja „Lugu Keegi Eikellegitütre isast“ (2012). Kaldmaa on avaldanud neli luulekogu, mitmeid novelle, nt „Kui poisid tulid”, mille eest sai ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, ja romaani „Islandil ei ole liblikaid“ (2013), mis valiti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2013. aasta proosaauhinna nominendiks.
Lõikepind
Varsti pärast lühiajalist viibimist psühhoneuroloogiahaiglas seisab reporter Camille Preakeril ees raske ülesanne: ta peab naasma oma väikesesse sünnilinna ja kirjutama artiklisarja kahe varateismelise tüdruku mõrvast. Juba aastaid pole Camille praktiliselt suhelnud oma neurootilise raskemeelse emaga ja poolõega, keda ta vaevalt üldse tunneb – kauni kolmeteistkümneaastasega, kes on terve linna otsekui ära teinud. Nüüd, tagasi oma vanas magamistoas perekonna viktoriaanlikus häärberis, hakkab Camille samastuma noorte ohvritega ja seda pisut liiga intensiivselt. Isiklikest deemonitest vaevatuna peab ta harutama lahti oma mineviku psühholoogilised valusõlmed. Ainult nii saab ta täita oma ülesande ja kirjutada artikli ja seejuures ka ise ellu jääda. Gillian Flynn on avaldanud menukad põnevusromaanid „Kadunud” (e.k 2014) ja „Paha paik” (e.k 2015). Mõlema raamatu põhjal on valminud ohtralt publiku tähelepanu pälvinud Hollywoodi filmid.
Salamõrtsuka teekond II osa
Regali käest napilt eluga pääsenud Fitz jätkab teekonda oma isanda ja kuninga Verity juurde, kes on kadunud Mäestiku kuningriigi metsikutesse mägedesse, muistsete elderlingide maadele. Koos ootamatult leitud vanade ja uute liitlastega asub ta ohtlikule retkele, et viia täide oma saatus Valge Prohveti Katalüsaatorina. Troonianastaja Regal on samal ajal koondanud kõik oma väed Mäestikuriigi piirile, et takistada iga hinna eest sihile jõudmast nii oma venda Verityt kui talle appi ruttavat Fitzi. Kuue Hertsogkonna rannik on jäetud punalaevade rüüstata ning lootust ei paista kusagilt. Bucki rannikul pisikeses Moivaranna külas on endale kodu leidnud Burrich ja Molly koos Fitzi pisikese tütrega, kellest on nüüdseks saanud ainus Farseeride pärija. Kuid Regal on lapsest haisu ninna saanud ja mõrtsukad on neil juba jälil.
Norma
Norma on ebatavaline noor naine, kelle juuksed kasvavad väga kiiresti ning reageerivad meeleolumuutustele. Kogu elu on Norma ema püüdnud saladust varjata. Kui ema kahtlastel asjaoludel sureb, jääb Norma maailma ihuüksi. Ta otsustab välja uurida surma põhjuse ja läheb tööle juuksurisalongi, kus ema töötas. Tasapisi hakkab lahti hargnema maagiline lugu, kus ilutööstusele lähenetakse uue vaatenurga alt. Tähelepanu juhitakse inimkaubanduse ohvritele, loomkatsetele, vaesusele ning surrogaatlusele. Selles mitmekihilises põnevusromaanis käsitletakse ka Sofi Oksanenile omaseid teemasid: ülemaailme kuritegevus, naiste õigused, meeste domineerimine ja rasked valikud inimeste elus. Sofi Oksanen on ise öelnud raamatu kohta järgmist: „Mulle on peamine panna inimesi mõtlema ja märkama asju meie ümber. Naisi julmalt ära kasutavad ärid võivad tunduda kauged, aga need on kõikjal meie ümber.“ Sofi Oksase „Norma“ on sünge perekonnadraama, kus reaalsus on uskumatum kui fantaasia. Psühholoogiliselt huvitavad tegelased ning ühiskondlikele probleemidele keskendumine loovad meeldiva lugemiselamuse.
Hädaohust pääsenud kuningapoeg saab vendadele päästjaks
"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid
Raamatu eesmärk on selgitada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätete sisu, tähendust, seoseid põhiseaduse ja teiste seadustega ning võtta kokku ja fikseerida aastate jooksul kujunenud praktika. Teos järgib ülesehituselt kodu- ja töökorra seaduse teksti ning on suunatud kõigile parlamendiõigusest huvitatutele. Lisadest leiab 17 abistavat menetlusskeemi (nt arupärimise, infotunni, esimese lugemise läbiviimise kohta), samuti istungisaaliplaanid läbi erinevate Riigikogu koosseisude. Kommentaaride autorid on Madis Ernits, Helgi Kundla, Janek Laidvee, Aaro Mõttus, Peep Pihlak, Kaido Rosin, Heiki Sibul, Katre Tubro ja Kristo Varend.
Equestria Girls. Loojangukuma tähetund
Ponimaal oli Loojangukuma üks printsess Taevaliku eeskujulikemaid õpilasi, temast parem oli vaid Videvikusära. Aga erinevalt Videvikusärast oli Loojangukuma alati mässumeelne ja kahtles reeglites. Kui ta esimest korda läbi võlupeegli rändas, sai ta sõpruse kohta olulise õppetunni. Nüüd on Loojangukuma otsustanud välja selgitada, kuidas maagia uues maailmas töötab. Samuti üritab ta mõista, kus on tema koht ja kes ta olla tahab. Ära unusta lugeda ka sarja kolme esimest raamatut!
Ninamees Raio Piiroja. Õhuvõitleja
“Raio Piiroja pole tavaline sell, tema oli platsil hull. Oli heas mõttes hull, kes möllas ringi, tahtmisest tulvil! Kui Raio meeskonda tuli, nägime ja teadsime kõik, et tal pole õiget vutitehnikat. Aga ta kasvas kiiresti, sisemine jõud oli vääramatu. Ning Raio tõestas end juba teises täispikas koondisemängus, Fääri saarte tormilahingus. Raiost sai koondise raudvara, pärast minu lõpetamist kapten. Temas kui inimeses ei leia isegi lambiga otsides ühtki halba joont. Lihtne ja abivalmis kaaslane, igaks väljakutseks valmis. Nii hakkaja, et tee temaga koos mida iganes, ikka tundub kõik kättesaadav. Kuulsus ei kõiguta teda üldse.” Nii räägib suve hakul ilmuvas raamatus “Ninamees Raio Piiroja, õhuvõitleja” teine meie vutikuulsus Martin Reim. Raio ise ütleb nii: “Vutiväljakul sirge seljaga ja püstipäi seistes, Eesti hümni kuulates ja lauldes olen mõistnud, et mängueelne soojendus alles läheneb lõpule. Enese üleskütmine saab viimast lihvi, tajud erilise selgusega, kelle eest ja mille nimel sa kohe koos kümne õlg-õla kõrval seisva kaaslasega võitlema hakkad. Tribüünilt ulatub meeskonnani fännide laul. Kodumaa esindamine on ülim, mida sport suudab pakkuda. Eesti koondislasena end hoida ei saa, ühegi olukorra ees risti ette lüüa pole võimalust ega õigust.” Teised vaatlevad raamatus Raiot ja tema vaatleb teisi, kangastuvad suured vutilahingud – mäletate, Venemaa sai Lillekülas Eestilt tappa! Selguvad asjaolud, miks kaheksa-aastasel tuli katlamaja korstna otsa ronida ja miks täismehe nina alatasa puruneb. Siinkohal siis peatükk vutisaabastes kirjutatud saagast. Gunnar Press, raamatu autor