Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUVaskratsanik. Esimene raamat. Leningrad
Paullina Simons sündis 1963. aastal Leningradis ja asus kümneaastaselt koos perega elama Ameerika Ühendriikidesse. Ta on kirjutanud mitu ingliskeelset romaani, millest menukaim on „Vaskratsanik”. „Vaskratsanik” on liigutav lugu venelanna Tatjana ja Ameerika päritolu Aleksandri armastusest Teise maailmasõja aegses Nõukogude Liidus. Romaani esimene osa algab päeval, mil Saksamaa tungis kallale Nõukogude Liidule. Armastusloo peakangelased kohtuvad Leningradis just sel ilusal suvepäeval. Näib, nagu oleks saatus nad kokku viinud, ent saatus veeretab nende teele ka takistusi. Peategelaste armastusloo teevad keeruliseks suhtekolmnurgad Tatjana õe Daša ja Aleksandri sõbra Dimitriga. Romaani esimesele osale lisavad dramaatikat sõjasündmused ja Leningradi blokaad.
Traditional Estonian Cooking
This book presents you traditional Estonian dishes, exotic to many readers. A lot of the dishes are easily prepared from foodstuff known to you and found in nearest supermarket. Surprise yourself, your family and friends, offering them new taste experiences. You will not forget this pleasant surprise and try again!
How We Think
How We Think by John Dewey is a classic book about thinking. The contents of Dewey’s book are applicable to innovation, learning, business management, and many other fields. John Dewey’s view of thinking, and thinking skills, as elaborated in “How We Think” is surprisingly fresh and consistent. Dewey warns against the confusion of mental analysis (looking for the general aspects of an object) with physical analysis (dissection into parts), which leads to the study of living objects as if they were dead. John Dewey’s thought is the essence of systems thinking, which is so fashionable today. In “How We Think,” John Dewey also concludes that we can be taught to “think well” and discusses how. Starting with beliefs and the consequences they bring about, Dewey suggests that knowledge is relative to its interaction with the world, concluding in the end that real freedom is intellectual. According to Dewey, the act of thinking itself is in many cases more important than what is being thought about. Dewey’s analysis of thought will help readers to consider important elements of thinking (and writing) such as: (1) the iterative “ebb and flow” between inductive and deductive thinking; (2) what is necessary to train their minds to think better. Though written years ago, “How We Think” is an easy book to read and well worth the time spent on it.
Tantra. Ülim mõistmine
Tantra on kehareligioon. Muidugi läheb see kaugemale kui keha, aga see on kehaga seotud. See on ainus religioon, mis on kindlalt maine – sel on juured. Teised religioonid on nagu puud, mille juured pole maas, need on surnud, mahl ei liigu nendes. Tantra on väga mahlane, väga elus. See on totaalne orgasm tervikuga, universumiga. See sulandub olemise allikasse. Osho räägib selles raamatus tantrast, lähtudes iidsest õpetusest mahāmudrā’st, mida esmakordselt olevat õpetanud suur India õpetaja Tilopa (989–1069). Mahāmudrā (skr ‘suur sümbol’) on meeleharjutuste kompleks, mis keskendub puhta meele kujustamisele. Osho käsitleb seda õpetust kui laulu, mida ta värss-värsi haaval meile tutvustab, andes meile aimu, kuidas end lahti keerata, sissepoole pöörata ja ületada ning tantrani jõuda ja mõista, et: „Tantra on vabadus; vabadus kõigist mõttemängudest; vabadus kõigist struktuuridest; vabadus teisest. Tantra on ruum, kus olla, tantra on vabanemine, täielik orgasm tervikuga."
Eneseaustuse vägi. Virgumine teadlikkusesse
Selles raamatus süveneb Osho protsessi, kuidas leida eneseaustus, ning toetab meid meie isiklikul teekonnal, kus otsime vastust küsimusele, kes me oleme ja kes me ei ole. Nõnda aitab Osho meil avada kingitusi, mis meile sündides kaasa anti, kuid mille tähenduse oleme unustanud. Osho heidab kõrvale meile¬ kõigile teada-tuntud¬ kolmainsuse ja tutvustab lugejale uutmoodi kolmainsust: tähelepanelikkus, teadlikkus ja ärksus.¬ See uus kolmainsus on võti meie ainulaadse loomu¬se ja meis kõigis peituva tõelise mina avastami¬seks. Kui see avastus on kord tehtud, langevad kõik valed, mida oleme siiani endaga kandnud, lihtsalt iseenesest ära. Osho (1931–1990) on üks tuntumaid ja provokatiivsemaid ¬tänapäeva müstikuid. Londoni Sunday Times nimetas Oshot ¬üheks „20. sajandi tegijaks”; kirjanik Tom Robbins aga „kõige ohtlikumaks inimeseks pärast Jeesus Kristust”. Tema õpetuste mõju on üha kasvanud ning jõuab vaimsete otsijateni kõikjal ¬maailmas.
Tüdruk rongis
Iga päev üks ja sama … Rachel sõidab tööpäeviti edasi-tagasi Londoni vahet. Ta teab, et hommikuti peatub rong ühes ja samas kohas punase signaaltule taga, kust avaneb vaade ridaelamute tagaõuedesse. Rachelile hakkab juba näima, et ta tunneb inimesi, kes ühes sealses kodus elavad. Ta kutsub neid Jessiks ja Jasoniks. Nende elu – nagu Rachel seda näeb – on täiuslik. Kui ta vaid ise saaks nii õnnelik olla … … kuni tänaseni Ühel päeval näeb Rachel šokeerivat pilti. Rong peatub ainult minutiks, kuid sellest piisab. Nüüd muutub kõik. Rachelil on võimalik osa saada eludest, mida ta on seni eemalt jälginud. Nüüd selgub, et ta on rohkem kui vaid naine rongis … *** Paula Hawkins töötas viisteist aastat ajakirjanikuna, enne kui hakkas ilukirjanduses kätt proovima. Ta on sündinud ja üles kasvanud Aafrikas Zimbabwes. 1989. aastal kolis ta Londonisse, kus ta elab siiani. „Tüdruk rongis“ on tema esimene põnevik. Raamatu avaldamise õigused on kogu maailmas müüdud juba 44 riiki ja USA filmikompanii DreamWorks on teinud ettepaneku sellest linateos vändata. Loe näidispeatükki ja vaata, mida teised raamatust arvavad "Tüdruk rongis" kodulehelt www.tydrukrongis.ee.
Tagasi minevikku
Kui sul oleks üksainus võimalus muuta ajalugu… Kuhu sa läheksid? Mida sa teeksid? Kelle sa tapaksid? On 1914. aasta 1. juuni. Hugh Stanton, endine sõjaväelane ja kuulus seikleja on sõna otseses mõttes kõige üksildasem inimene maamuna peal. Mitte keegi, keda ta varem tundis ja armastas, pole veel sündinud. Võib-olla ei sünnigi kunagi. Stanton teab, et varsti algab suur ja kohutav sõda. Kollektiivne suitsiidne hullus, mis hävitab Euroopa tsivilisatsiooni ja toob alanud sajandil häda miljonitele. Stanton teab seda, sest tema jaoks on see sajand juba ajalooks saanud. Teda valitakse seda ajalugu muutma. Ta peab sõja ära hoidma. Sõja, mis algab ühest kuulist. Aga kas üks kuul suudab tõesti hävitada kogu sajandi? Ja kui suudab, kas üks teine kuul saab selle päästa? *** Ben Elton on Suurbritannia üks provokatiivsemaid ja haaravamaid kirjanikke. Kuulsustest kliimamuutuseni, esimesest maailmasõjast maailma lõpuni – ta vaatleb oma raamatutes ainulaadse nurga alt meie aja kõige vastuolulisemaid teemasid. Ta on kirjutanud neliteist bestsellerit, sealhulgas „Stark“, „Popcorn“, „Inconceivable“ (filmina tuntud kui „Maybe Baby“, mille ta ise lavastas), „Dead Famous“, „High Society“ („Kõrgem seltskond“, ilmus eesti keeles 2005. aastal), „The First Casualty“ ja „Two Brothers“. Ben Eltoni palju auhindu võitnud TV-seriaalid on näiteks „The Young Ones“, „Blackadder“ (näidatud ka ETV-s) ja „The Thin Blue Line“. Tema lavahitid on Olivieri auhinna võitnud „Popcorn“ (etendus Ugalas 2002. aastal, lavastaja Ilmar Raag) ja globaalne fenomen „We Will Rock You“."
Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud
Wilhelm von Habsburg kandis oma elu jooksul nii Habsburgide ertshertsogi kuninglikke sümboleid, Pariisi pagulase lihtsat ülikonda kui aeg-ajalt ka kleiti. Pärast Esimese maailmasõja lõppu, kui tema noorusunistus Ukraina kuningriigi valitsemisest oli põrmuks pudenenud, oli Wilhelm järgemööda Saksa imperialistide liitlane, kurikuulus Prantsuse armastaja, vihane Austria monarhist, Hitleri vaoshoitud oponent ja lõpuks Stalini vastu tegutsev spioon.„Punases printsis“ toob nimekas ajaloolane Timothy Snyder meieni unustamatu portree mehest, kes kehastas tervet hulka 20. sajandi Euroopa vasturääkivusi – tegelane, kelle reisid ulatusid üle kogu maailmajao ning kelle poliitika ja ambitsioonid ühendasid impeeriumide vana korra rahvusriikide uue poliitikaga. Timothy Snyder on Yale’i ülikooli ajalooprofessor. Ta on pälvinud oma teoste eest mitmeid olulisi auhindu. „Punase printsi“ valis Ameerika Ukraina-uuringute assotsiatsioon parimaks Ukraina ajaloo raamatuks. Varrakus on varem ilmunud Snyderi teos „Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“. „On vähe ajaloolasi, kellel oleks selline keelte, stiilse jutuvestmise ja analüütilise mõtestamise vastupandamatu kombinatsioon nagu Timothy Snyderil; „Punane prints“ on temalt tõeline pärl.“ – Guardian „Värvikas portree kadunud maailmast … võrratu.“ – Telegraph
Taevase tule linn. Surmav arsenal. VI raamat
Varjukütisaaga „Surmav arsenal” viimases, kuuendas osas saab lugeja vastuse küsimustele, mis olid teda ammu intrigeerinud, ja ka neile, mida ta ehk ei osanud sõnastadagi. Kui kaugele läheb oma deemonlikus võimuihas põrgukarikat valdav ja haavamatuks muudetud Sebastian? Kas Jace’i soontes voolav raskesti talitsetav taevane tuli aitab vaenlasest jagu saada? Missugused katsumused tuleb läbi elada meie kangelastel? Just neile langeb ju ülesanne päästa maailm hukust. Maailmalõpu vältimiseks on noortel tarvis ette võtta enneolematult ohtlik retk, mille ajal selgub ka see, kes on Magnuse isa. Juba proloogis toob autor sisse uued värvikad tegelased, noored Blackthornid ja Emma Carstairsi, kes juhivad lugeja mõtted tagasi sõsarsarjale „Põrgu sõdalased”. Nimetatud sarja juurde naaseb kirjanik ka epiloogis, kus kohtume taas selle armsate peategelastega. 608 lk
Bridget Jones: poisi järele hull
Mida teha, kui sõbranna kuuekümnenda ja armukese kolmekümnenda sünnipäeva pidu juhtuvad samale päevale? Kumb on parem, kas surra Botoxi kätte või üksindusest, et oled nii kortsus? Kas netikohtingul sobib end nooremaks valetada? Kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas? Kas on normaalne jätta lugemisprillid edevusest ette panemata, kui endast palju noorema armukese peast täisid otsid? Kas dalai-laama säutsub omal käel või käib assistent tema eest Twitteris? Kas on normaalne, et mida rohkem säutse, seda vähem jälgijaid? Kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud? Või on viies loodusjõud hoopis puit? Kui määrida täidlusefektiga huulegeeli kätele, kas sõrmed muutuvad siis täidlaseks? Kas tänapäeval pärast kaht kohtingut ja kuut nädalat sõnumineerimist kellegagi voodisse minna teeb sama välja, mis Jane Austini päevil pärast kaht kohtingut ja kuut kuud kirjavahetust abielluda? Mitmesuguste kaasaegsete probleemidega kimpus, pistab Bridget Jones rinda leina, üksikemaduse, säutsumise, sõnumineerimise ja tehnoloogiasaavutustega ning taasavastab oma seksuaalsust, ja seda kõike – hoiatus, kohe tuleb halva kõlaga vanamoodne väljend! – keskeas. Neliteist aastat väldanud vaikuse järel võidukalt lagedale ilmunud „Bridget Jones: poisi järele hull“ on ajakohane, liigutav, õrn, lummav, teravmeelne, elutark ja hirmus naljakas raamat. Helen Fielding kirjutas romaanid „Bridget Jonesi päevik“ ja „Bridget Jones: täitsa lõpp“ ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. „Bridget Jones: poisi järele hull“ on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses . 448 lk