Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUNii palju kurjust
"Inimene on tapetud. Noor naine. Metsas," suudab Laura öelda ja minestab. Tanel tõstab neiu sülle, viib tuppa ning asetab diivanile. Seejärel läheb ta kiiresti kööki, laseb klaasi külma vett ja ruttab tagasi. Tüdruku pead veidi ülespoole kergitades tõstab Tanel klaasi neiu suu juurde. Toibudes rüüpab Laura paar lonksu, vaatab mehele otsa ja ütleb uuesti: «Naine … tapetud.» … Laura nägemusest saab alguse sündmustejada, kus vahelduvad tegelased ja kahtlusalused. Ootamatud pöörded lisavad põnevust ja tõeline süüdlane selgub alles üsna raamatu lõpus. "Nii palju kurjust" on järg raamatule «Uurija».
Viitrijaht
Jarmalandi kroonikad – 2. osa
Salajaki lahing on lõppenud, kuid viitrijaht mitte. Paljud on põgenenud maa alla. Viiter Ristin ja Salajaki prints Dhor liiguvad aeglaselt sügavikku, mida nimetatakse Jarmalandiks. Neil on kannul salk sõdureid, rüütleid ja haldjaid ning ronijad Niklis ja Jöran Egg. Nüüd peavad viitrid ja inimesed võitlema tundmatus maailmas, kus puhub jäine tuul ja varjude seas varitsevad kurjad olendid …
Tulge seiklema 14. sajandi Rootsisse. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk. „Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.
Minu robot
„See on minu robot. Ma ehitasin selle ise. Tegin ise pea, keha, käed ja jalad. Minu robot on väike. Ta seisab kirjutuslaual pliiatsitopsi kõrval. Ta ei oska kõndida. Ta ei käi minuga kaasas. Ta ootab mind minu toas. Ma kutsungi teda niimoodi – robot –, sest rohkem roboteid mul ei ole. Ta ei saa kellegi teisega segi minna.”
Selles raamatus on kaks peategelast – laps ja robot. Robot oskab õigel ajal rääkida ja õigel ajal tasa olla. Ta oskab kuulata ja nõu anda. Ta saab lapsest aru ja laps saab temast aru, ehkki robot ajab kõneldes sõnad sassi. Sellise roboti mõistmiseks on vaja just sellist last.
Sõna „robot” kasutuselevõtust möödub 2021. aastal 101 aastat. Sõna väljamõtlejate ja esmakordsete kasutajate au kuulub tšehhi kirjanikele, vendadele Josef ja Karel Čapekile.
Sandra Heidovi sulest on varem ilmunud raamatud „Ema, kes armastas kaua magada” ja „Lapsed ja natuke vanemad”. Tema lastejutte on avaldatud ajakirjas Täheke.
Hiinlane
Ühel 2006. aasta külmal jaanuaripäeval avastab Rootsi politsei midagi tõeliselt koletut. Väikeses Hesjövalleni linnas on aset leidnud tõeline veresaun. Ainult hullumeelne suudaks nii jõhkral moel tappa kaheksateist inimest.
Kui Helsingborgi kohtunik Birgitta Roslin juhtunu kohta loeb, taipab ta äkki midagi ootamatut. Tal on perekondlik seos mitte ainult ühe mõrvaohvriga, vaid peaaegu kõikidega neist. Kuna politsei tammub kohapeal, otsustab Birgitta Roslin ise juhtunusse selgust tuua. See viib ta rännakule ajas kaugele tagasi, 1860ndate Ameerikasse, kus hiinlastest orjatööjõud ehitab lääne- ja idaranniku vahele raudteed. Kuid jäljed viivad ka tänapäeva Hiinasse, riigi kommunistliku partei ladviku juurde. Uus supervõim vajab piiramatut ligipääsu toorainele, et saada arenenud tööstusriigiks, ja peab samal ajal lahendama miljonite rahulolematute talupoegade probleemi, kelleni üha kasvav heaolu ei jõua. Süütult ja pahaaimamatult tõmmatakse Birgitta Roslin kõrgetasemelisse poliitilisse mängu, mis seab ohtu ta elu.
Kõrgel rahvusvahelisel tasemel põnevik viitab ohtudele, mis võivad tekkida, kui Hiinast saab taas suurvõim, samal ajal kui demokraatia küsimused on lahendamata. Raamat pakub ohtralt mõtlemisainet ka väljaspool põneviku tavapärast meelelahutuslikku süžeed.
Bränd nimega sina. 100 praktilist sammu oma persoonibrändi loomiseks ja arendamiseks
Üksteisega teevad äri inimesed, mitte ettevõtted. Nii on ka Eesti esimene persoonibrändingu raamat “Bränd nimega Sina" mõeldud eelkõige kõigile neile, kes on huvitatud, läbi oma oskuste, annete, tugevuste ja eripära, oma toote või teenuse müümisest. Tugev persoonibränd aitab sul eristuda ja leida kliente ükskõik millises valdkonnas, olgu selleks siis koolituste müük, ärinõustamine, kinnisvara, B2B (ärilt ärile) müük ja eksport, poliitika, kokakunst, personaaltreeningud, iluteenused, veebilehtede kujundamine, koerte dresseerimine või hoopis midagi muud, millega sa tegeled või millele soovid tulevikus keskenduda. Selle raamatu eesmärk on aidata sul läbi mõelda ja kirja panna oma ideaalne bränd ja kui see on tehtud, seda ka atraktiivselt pakendada ja efektiivselt turundada. Aitame sul lahti mõtestada oma persoonibrändi tervikuna, luua selge visiooni, kuhu, millises suunas ja miks liikuda, ja paika panna oma persoonibrändi konkreetse tegevusplaani, et seeläbi oma eesmärke saavutada ( näiteks leida uusi kliente, käivet ja kasumit suurendada, saada valdkonna arvamusliidriks jne).
Persoonibrändingusse tasub igal ettevõttel investeerida ja panustada, sest sellel on alati rahaline väärtus. Erinevad uuringud näitavad, et edukas bränd võib tõsta ettevõtte väärtust kuni 75%. Sarnaselt saab tugevdada oma firma brändi selle omanike, tegevjuhi ja ka töötajate strateegilise persoonibrändinguga.
Armastus
„Armastus“ jutustab kaunilt ja sõnatäpselt paralleelse loo Jonist ja Vibekest Põhja-Norra polaaröö pakases väikeses asulas, kuhu nad on hiljuti kolinud. Kumbki viibib oma maailmas, millest teisel ei ole aimu. Jon elab fantaasiakujutlustes, leiab uusi sõpru, unistab oma sünnipäevast. Ta saab järgmisel päeval üheksa-aastaseks. Vibeke veedab öö juhusliku mehega. Mõlemad loovad mõttes oma reaalsuse, millel on traagilised tagajärjed.
„Armastus“ on napisõnaline. Lihtsate kokkuhoidlike lausetega, mis on nagu pahvakud pakaseõhus, tekitab autor lugejas aina süveneva pinge, mis lööb hinge kinni.
Hanne Ørstavik (snd 1969) on tänapäeva Norras üks silmapaistvamaid kirjanikke. „Armastus“ (ilmunud 1997) valiti 2006. aastal viimase 25 aasta parimate norra raamatute seas 6. kohale. Ørstavikilt on eesti keeles ilmunud romaan „Kirikuõpetaja“ (2010).
Sámose päevaraamatud ehk Kadunud maailma otsimas
"Aldo ja tema pere Kreeka ajatelg on umbes 17 aastat pikk, sisaldades pikemaid ja lühemaid käike Kreekasse, nii üksi kui abikaasa ja lastega. 2018. aasta sügisel kolis Aldo koos pere, oma ema ja kõigi loomadega väikesele Kreeka saarele Sámosele päriseks. Raamatus kirjeldab autor enda ja oma pere elu Sámosel, teeb vahepõikeid teistele Kreeka saartele, räägib kohalikest – nende igapäevastest tegemistest ja eluolust üldse riigis, mida meedias kiputakse tihtilugu sildistama laisklejate maaks –, ja värvikatest külalistest oma puhkekülas, mille iga majake kannab mõne kuulsa eesti kirjaniku nime.
Jaan Kaplinski kirjutab septembris 2020 Sámosel: Olime Aldo loomeinimestele seatud Velanidia majas pool aastat, novembrist mai lõpuni. Kuu aega kauem kui planeeritud, tänu koroonaviirusele, mis kojupääsemise keeruliseks tegi. Lugedes tunnen, kuidas mingi osa minust jäi sinna Samosele, uitama mööda teid mäenõlvadel ja mere ääres, oliiviistandike ja üksikute, osalt mahajäetud talude ning kuuride vahel. Mäletan matkamisi Tiiaga kabelite juurde, supelretki Aldo ja Marioniga sooja mere äärde, kus pääle meie polnud kedagi. Üllatas mind see, kui paljusid saari, linnu ja külasid Kreekas Aldo tunneb. Olen ise saartefänn ja nukraks teeb, et neid kümneid saari, millest ta kirjutab, ei saa ma enam kunagi selles elus näha. Aga tänu Aldo raamatule saan neist ikka omal kombel osa. Ning Aldo oma tugevuse ja ausalt tunnistatud nõrkustega saab lugejale lähedasemaks, nagu ta sai lähedasemaks mulle. Ka siis, kui lugeja nõrkuste hulka ei kuulu armastus Kreeka köögi ja Kreeka veinide vastu."
Uurija
Martin jälgib politseinike tegevust kõrvalt. Mehed liiguvad aeglaselt, piirkonda samm-sammult läbi kammides. Äkitselt üks neist peatub ja mõlemad kummardavad midagi vaatama. Kaugelt ei ole näha, mida mehed uurivad. Peagi ajavad nad end sirgu, kiirustavad Martini juurde ja küsivad, ega too lapse leidmise kohast kaugemale ei vaadanud. Martin raputab pead. Pikem ja tumeda peaga politseinik teatab kurvalt, et nad leidsid noore naise surnukeha. Sellest hetkest hakkavad rahulikus maakohas hargnema sugugi mitte nii väga rahulikud sündmused. Kes on nõgestest leitud laps? Mis ja miks juhtus tema emaga? Kas ja kuidas kurjategija oma ohvrit tundis? Peadpööritava kiirusega järgneb üks sündmus teisele, andmata uurijatele aega hinge tõmmata. Tule ja loe – Sa võid üllatuda!
