Eda Ahi on tundliku keelekasutusega ja enamasti rütmilis-riimilist luulet kirjutav luuletaja ja tõlkija. Ta on saanud oma loomingu eest Betti Alveri kirjandusauhinna, Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna ja 2018. aastal ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.
„Maailma avastamine” on Eda Ahi kuues luulekogu, mis püüab näidata üht võimalikku emadusekogemust. Krossilt laenatud pealkirjaga kogu räägib tavapärasest retkest, mille jooksul üks inimene avastab muutunud maailma eufooria, ahastuse, väikeste rõõmude ja suure pidetuse saatel. Luulekogu koosneb 49 tekstist, mille hulgas on nii luuletuse mõõtu välja andvaid tekste kui ka lühikesi mänglevamaid salme ja argipäevakilde.
Haruki Murakami ühe tuntuima teose pealkiri „Norra mets” on pärit biitlite laulust, mille kuulamine toob raamatu minategelasele Watanabele meelde tema esimese armastatu Naoko, tema parima sõbra kallima. Watanabe kandub mõtetes tagasi kahekümne aasta tagusesse aega, mil ta oli üliõpilane Tokyos. Raamatus keskendutakse üleüldisele Jaapani hariduskultuurile ning lisaks sellele kujutatakse minategelase hingeelu ja täiskasvanuks saamist. Keskne probleem on inimeksistentsi mõttetus. Kõik tegelased on kokku puutunud surmaga ning vähemal või rohkemal määral vaevavad neid eksistentsiaalsed küsimused. Murakami on suurepärane õhustiku looja, tema kummalised tegelaskujud saavad sümboolse tähenduse, pannes lugeja samal ajal neile sügavalt kaasa elama. Autori kirjutamisstiil on lihtne ja ilustamata ning tema peategelased on enamasti tavalised keskklassi mehed, keda rusuvad eluraskused. 1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. Kordustrükk. Eik Erik Sikk soovitab:“Teos, mis sattus mulle näppu lämmatava rutiini, pealiskaudsuse, üksinduse ja emotsionaalse madalseisu räuskavas keerises, tirides mind peatükkhaaval taas pinnale. Omamoodi elupäästja, seletades filmilikult seletamatut elu, oma keeruliste inimsuhete, ülemõtlemiste ja korrapäratu iluga.”
2019. aasta Pulitzeri kirjanduspreemia võitja „Ilmapuu” on mastaapne ja kirglikult kirjutatud raamat inimestest ja nende suhetest loodusega, ülistuslaul puude tarkusele ja koputus inimkonna südamele. Ameerika kirjaniku Richard Powersi (snd 1957) kaheteistkümnenda romaani alljaotustes „Juured”, „Tüvi”, „Võra” ja „Seemned” põimuvad üheksa inimese eluteed, kuid peategelasteks on puud oma iidsete tarkuste ja keskse paigaga meie hapras ökosüsteemis. Ameerika suureks ökoromaaniks tituleeritud „Ilmapuu” näitab, et meie kõrval on teine maailm – tohutu, hiiglaslik, omavahel ühendatud, lõpmata leidlik, kuid meie endi jaoks peaaegu nähtamatu. See on üle sajandite hargnev lugu käputäiest inimestest, kes õpivad maailma nägema ning püüavad seda katastroofi kursilt eemale juhtida. Kas või omaenda elu hinnaga.
„Parim romaan, mis on eales puudest kirjutatud, ja lihtsalt üks parimaid romaane, ja punkt.” – Ann Patchett
Süüdimatu kunstikaupmees. Erakordsete annetega ettevõtja. Masaisõdalane ja eksiteele sattunud ravitsejamees. Ja noorpaar, kellel on kõik põhjused kätte maksta.
Erinevad inimsaatused põimuvad Stockholmi külmas veebruarikuus. Draama keskpunktis on kaks impressionistlikku kunstiteost. Aga kes need maalis? Kes on nende omanik? Ja mis on paavstil selle kõigega tegemist?
„AS Kättemaks On Magus” on humoristlik armastusavaldus vabale kunstile ja rõõmuga jutustatud lugu.
Jonas Jonasson on ajakirjanik ja ärimees, kes oma vanast elust ära tüdines ning otsustas selle asemel kirjanikuks hakata. „AS Kättemaks On Magus” on tema viies romaan. Esimest nelja on kiitnud niihästi retsensendid kui ka lugejad üle kogu maailma ja neid on tõlgitud neljakümne kuude keelde.
„Mind varitseti. Kas Keeruk selle kohta ei maininud midagi? Igat sorti salakuulajad, arulagedad idioodid!“ „Keda sa täpselt mõtled?“ päris Ronk tüdinult. „Iga kord kui kohtume, sarjad sa kedagi. Räägi midagi uut!“ Ta oli koondanud oma pilgu Krati tühjale klaasile ning selles endiselt kihisevale puhtale hapnikule. Kratt limpsas keelega mitmeid kordi üle huulte ning klõbistas oma maniküüritud sõrmedega vastu lauda. „Sedapuhku olid need päris vaenlased. Aga las ma räägin sulle, kuidas kõik täpselt toimus. Saad ise otsustada, kui…“ ta heitis kahtlustava pilgu üle ruumi „ohtlikuks olukord kujuneda võib.“
Fanny de Sivers (autor) Arne Hiob (koostaja)
Õigeuskliku Venemaa kohta ei ole eesti keeles trükis ilmunud palju. Käesolev raamat soovib pisutki täita seda lünka Venemaa ajaloo käsitlemisel. Kriitilise hoiaku asemel on valitud mõista püüdev lähenemine. Mida on meil õppida Venemaast ja õigeusust? Mida ütleb ateismiperiood kommunistliku võimu aegu? Mida on kirjutanud nendel teemadel teised? Eestlasena Venemaa poole vaadates ei saa pilku heitmata jätta ka teistele soomeugrilastele, kes on algusest peale olnud Vene riigi lahutamatuks koostisosaks.
Füüsiliselt terved, kuid sisemiselt täiesti murtud. Neid ei vägistatud. Neid ei jälitatud. Neid ei surmatud. Nendega juhtus midagi palju hullemat … Kolm naist, kõik noored, ilusad ja elurõõmsad, kadusid jäljetult. Pärast nädalapikkust vangistust psühhopaadi käes, keda ajakirjanduses on hakatud kutsuma Hingemurdjaks, ilmuvad naised uuesti välja ja on psüühiliselt täiesti murtud – justkui elusalt maetud omaenda kehasse. Veidi enne jõule muutub Hingemurdja uuesti aktiivseks – luksuslikus psühhiaatriakliinikus.
Aastaid hiljem uurivad tudengid üht haiguslugu. Neid juhendab professor, kes näib ka ise olevat seotud mingi tumeda saladusega. Ei kulu palju aega, kuni ka tudengid on mässitud õudse loo hirmutavasse keerisesse.
Tormi tõttu muust maailmast ära lõigatud vaimuhaigla, rahutuks tegevad teated mehest, kes naisi hingeliselt murrab, ja keskne tegelaskuju, kes ei mäleta midagi endast ega oma minevikust. See kõik kuulub Sebastian Fitzeki uude haaravasse põnevikku, mis pole mõeldud nõrganärvilistele.
Sebastian Fitzek (snd 1971) on Saksa edukaim psühholoogiliste põnevike autor. Tema teoseid on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Ühena vähestest saksa põnevike autoreist teeb Sebastian Fitzek ilma USA-s ja ka Inglismaal, põnevusromaanide kodumaal. Eesti keeles on temalt ilmunud romaanid „Teraapia“ (2018) ja „Ära lõigatud“ (2020, koos Michael Tsokosega).