Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKull või kiri
Kas kõik või mitte midagi? Murtud südamega noormees otsustab oma armuelu kulli või kirja hoolde anda – vallatu ja romantiline Briti komöödia on maiuspala Jenny Colgani, Rosie Curtise, Nick Hornby ja David Nichollsi fännidele.
Joshi elu on kriisis. Tal lõppes suhe kauaaegse kallimaga, noormees jäi ilma töökohast ja oli sunnitud kolima tagasi koju vanemate juurde (võeh!). Madalamale langeda enam ei saa. Josh hakkab elus tehtud valikutes kahtlema ja korraga tuleb tal pöörane mõte: lasta elul enda eest otsuseid teha ehk hakata kulli ja kirja viskama. Sest hoolega tehtud plaanide tulemusel on ta nüüd kodutu, töötu ja vallaline.
Naljaga pooleks alanud ettevõtmine muutub kiiresti tõsiseks ja peagi on Joshi saatus täielikult kapriisse mündi meelevallas. Kaotada pole ju enam midagi.
Aga mis saab siis, kui mängu tulevad elu suurim võimalus ja unistuste tüdruk – kas münt aitab tal jõuda rikka armueluni või põhjustab pankroti?
See on ju armastus … mis saaks viltu vedada?
Hetkel, mil Josh London Eye vaateratta gondlis istudes oma kauaaegsele kallimale abieluettepaneku teeb, on kõik ta enda meelest parimas korras.
Kuni pruudikandidaat talle ära ütleb.
Ja neil tuleb 29 piinarikast minutit kahekesi samas gondlis veeta. Josh mõistab, et ta tema enda otsustusvõime jätab soovida, ja otsustab, et nüüdsest alates viskab ta iga otsuse tegemiseks kulli ja kirja.
Ehk annab münt ta elule uue suuna.
Ehk aitab see tal unistuste tüdruku leida. Päris kindlasti toob see kaasa uusi seiklusi, põnevaid pöördeid ja ootamatuid teekondi, mis viivad uute võimalusteni.
Lustakas, soe ja tujutõstev romantiline komöödia, mis sobib suurepäraselt kõigile neile, kes on armastuses ebaõnne kogenud.
Neli armastust
C. S. Lewise raamat uurib filosoofiast ja teoloogiast lähtuvalt inimliku armastuse nelja tüüpi: kiindumust, sõprust, erootilist armastust ja armastust Jumala vastu. Mis on armastus? Kirjanik mõtiskleb armastuse olemuse üle ja kuidas see väljendub meie igapäevaelus. Samal ajal julgustab ta lugejaid end avama kõikidele armastuse vormidele.
Raamatut võib lugeda filosoofilise traktaadina armastuse olemusest, kristliku meditatsioonina Jumalast, praktilise juhendina täisväärtuslikuma elu elamiseks või võtta seda kui intellektuaalset harjutust enese tundma õppimiseks.
Clive Staples Lewis (1898-1963) on eestlastele tuntuks saanud „Narnia kroonika” raamatutega. Tema rikkalik ja mitmetahuline vaimne pärand teeb temast oma aja mõjukaima kirjaniku. Lustlik ja mänguline kirjutamisviis muudab lihtsalt loetavaks ja kaasahaaravaks ka kõige tõsisemad teemad. Isegi kuuskümmend aastat pärast surma innustab ja paelub C. S. Lewis endiselt miljoneid lugejaid.
C. S. Lewis sündis 29. novembril 1898 Belfastis. Pärast ema surma saadeti 9-aastane poiss karmi distsipliiniga internaatkooli. Lewis osales I maailmasõjas ja sai seal ka haavata. 1918. aastal asus ta Oxfordi Ülikoolis õppima ja sai juba 27-aastasena inglise kirjanduse õppejõuks. 1954. aastast kuni elu lõpuni oli Lewis Cambridge’i Ülikooli keskaja ja renessansi kirjanduse õppetooli juhataja.
„Neli armastust” ilmus esmakordselt 1960. aastal. Pärast seda on raamatut tänase päevani sadu kordi uuesti avaldatud.
Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma
Noor ajakirjanik Nellie Bly (1864–1922) paistis 1880. aastatel Ameerikas silma paljude uuenduslike töödega: ta ei tahtnud piirduda naistoimetajatele määratud aiandus- ja kultuuriteemadega, vaid kirjutas ka naiste olukorrast vabrikutes, töötas esimese naisväliskorrespondendina Mehhikos, kuid kohalik diktaator lasi ta peagi riigist välja saata, ning oli muu hulgas ka üks ajakirjandusliku osaluseksperimendi meetodi loojatest, paljastades teeskleva patsiendina jõhkrat elu Blackwelli saare vaimuhaiglas.
1888. aastal pakkus ta The New York Worldi peatoimetajale välja idee sõita ümber maailma kiiremini kui Jules Verne’i romaani „Kaheksakümne päevaga ümber maailma“ kangelane Phileas Fogg. 1889. aasta novembris, veel ajal, kui naiste reisimisele ilma saatjata vaadati väga pika pilguga, algaski see võidujooks ajaga, millele Ameerikas vaimustusega kaasa elati. Reisikirja lugejate rõõmuks ei olnud ühendused toona sugugi väga sujuvad ja nii jäi Nellie Blyl aega ka vahepeatuste elust osasaamiseks ja selle kirjeldamiseks. Selle kokkuvõttena ilmus raamat, mis on väga hea ajastu elu-olu ja suhtumiste peegeldus.
Murrujoonel
Oma romaaniga „Murrujoonel” jätkab Aarne Biin erinevate eluvaldkondade ja ajastute olustiku tutvustamist. Tema uus teos maalib värvika pildi juba ununema hakkavast ajast kolmkümmend aastat tagasi. Teose sündmused toimuvad 1990ndate murrangulistel aegadel tuberkuloosisanatoorimis. Autor toob lugejate ette kirju seltskonna, kelle seas on nii noori kui vanu, lihtsaid töölisi, riigiametnikke ja üliõpilasi, aga ka sundravile saadetud kriminaale, kes vanglaseinte vahelt pääsemiseks on end sihilikult nakatanud ja nüüd sanatooriumis „puhkust naudivad”.
Kirjeldades elu raviasutuses ja sealsete asukate omavahelisi suhteid, teeb autor ka tagasivaateid minevikku, jutustades „lugusid loos”, meeldejäävaim neist on Kaukaasiasse küüditatud tütarlapse saatusest.
Romaani peategelase arvates oleme kogu ühiskonnaga murdejoonel, aga inimestena murrujoonel: murru lugejaks on kõik hea ja nimetajaks lollused, jõhkrus, autus, vägivald. „Lõpuks jagatakse lugeja nimetajaga ja saadakse murru väärtus. Kui see on veidi üle ühe, oled inimene. Kui ühest väiksem, siis oled rämps.“ Küsimus on, kuidas teha vahet heal ja kurjal, sest üks ja sama asi võib ühelt poolt vaadates olla jõhkrus, kuid teisest küljest ainuvõimalik lahendus.
Venemaa ja õigeusk
Õigeuskliku Venemaa kohta ei ole eesti keeles trükis ilmunud palju. Käesolev raamat soovib pisutki täita seda lünka Venemaa ajaloo käsitlemisel. Kriitilise hoiaku asemel on valitud mõista püüdev lähenemine. Mida on meil õppida Venemaast ja õigeusust? Mida ütleb ateismiperiood kommunistliku võimu aegu? Mida on kirjutanud nendel teemadel teised? Eestlasena Venemaa poole vaadates ei saa pilku heitmata jätta ka teistele soomeugrilastele, kes on algusest peale olnud Vene riigi lahutamatuks koostisosaks.
Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III
Fanny de Sivers (autor) Arne Hiob (koostaja)
Kolmas osa Fanny de Siversi kogutud teostest koosneb peamiselt eri väljaannetest korjatud lühematest kommentaaridest, mille põhjal võib lugejale ilmneda autori kohta üsna üllatav ning suhteliselt vähetuntud pilt. Teos algab usu- ja kirikuelu puudutavate tekstidega. Lisaosas on meditatsioon „Mateeriasse kootud palve“.
Põhiosa moodustavad Siversi vaatlused maailmalinnast Pariisist. Mitmesuguseid teemasid käsitlevad artiklid kajastavad poliitiliste olude muutumist Euroopas ja Eestis ning Prantsusmaa ja Pariisi kultuurielu: kunstinäitusi, kirjandust, filme, olmet, moode, sööke, kombeid jne. Samas kumab taustana kõikjal Fanny enda vaimulik olemus kristlasena ja katoliiklasena, suunates selgitusi ja määratledes nende iseloomu.
Keegi ei suuda meile seletada mateeriat. Ükski õpetlane pole suutnud anda vormelit. Kristlane teab, et mateeria tuleb Jumalalt ja et mateeria ja vaimu lahutamine on toonud maailma õnnetuse. Ta teab ka, et tal ei ole mingit tõelist võimu asjade üle peale tolle, mille ta Jumalalt saab palve kaudu … Iga palve on Jumala ehitusse lisatud kivi. Imekivi, mil on meelevald vabastada palvetajat oleluse tarbetuist koormaist ja teha õilsaks kõike, mida ta võtab kätte. Kõike, mida ta hõlmab oma pilguga. Ja päästa kõike, mida ta armastab. – Fanny de Sivers
Argipäeva imed. Piiskop Philippe Jourdani lugu
Sõnaraamatu järgi on piiskop „kristliku kiriku kõrgem vaimulik” ja umbes sellistena me piiskoppe ette kujutamegi – nad on kõrged aukandjad, väärikad ja lugupeetud jumalasulased, tõsised ja ligipääsmatud. Nad kannavad saua ja mitrat. Nende sõna kaudu väljendab ennast nende kirik. Kuid peale selle on nad ka inimesed. Piiskop Philippe Jourdaniga tutvudes näeme, et väärikas amet ei sunni inimest taanduma. Lõuna-Prantsusmaalt pärit piiskop, kes võiks lasta end kõnetada monsenjööri tiitliga, on siin kaugel ja kargel põhjamaal, oma uueks koduks saanud Eestis endiselt isa Philippe. Lihtne ja soe inimene, kes on pühendanud oma elu inimeste ja Jumala teenimisele.
Käesolev raamat kutsub heitma pilku isa Philippe’i kujunemisloole, tema elu kuuele esimesele kümnendile. Õnneks ei ole see kaugeltki lõpp, sest tänu Jumalale ei saa inimene valmis enne kui alles taevariigis.