Samal ajal kui Hari Seldon püüab täiustada oma psühhoajaloo revolutsioonilist teooriat ning tagada inimkonnale koht tähtede keskel, vangub suur Galaktikaimpeerium apokalüptilise kokkuvarisemise veerel. Meeletusse keerisesse haaratud Seldon ja kõik tema lähedased osutuvad etturiteks võimumängus. See, kes kontrollib Seldonit, kontrollib ka psühhoajalugu – ning koos sellega Galaktika tulevikku. Inimkonna teenimise viimases võitluses peab Hari Seldon mingil viisil päästma oma elutöö vastaste haardest ja leidma sellele tõelised pärijad. Tema otsing algab ta enda pojatütrest Wandast ja Teise Asumi unistusest.
Ulmekirjanduse suurmeistri Isaac Asimovi (1920-1992) populaarse Asumi-sarja viimane teos, mis ilmus 1993. aastal juba postuumselt. Koos romaaniga „Enne Asumit” moodustavad need kaks eelloo klassikalisele Asumi-triloogiale, mõlemas peategelaseks prohvetlik matemaatik Hari Seldon, kes viib romaanis „Edasi, Asum” lõpule oma elutöö psühhoajaloo alal, valmistades nõnda ette Teise Asumi loomist.
„Oota! See on imelik!“ sõnas Esta ja selgitas oma mõtet: „Varem ei mõelnud ma nii. Jõgi oli minu jaoks lihtsalt üks veekogu, aga kui Hulla sõnu uskuda, on jõgi sootuks midagi rohkem kui vaid vesi. JÕGI VOOLAB! Tema määratlus sel moel on palju olulisem kui pelgalt olemasolu fikseerimine – vee voolamine on sama pöördumatu nagu aja kulg.“
Raamatu teemaks on pärinemine ja suhted eri põlvkondade vahel. Vanad ja noored ei erinekski nii väga, kui neid ei lahutaks üksteisest aeg, mis muudab nende füüsilist olekut. Olemuselt oleme kõik oma ajas nii otsijad kui ka leidjad, kuid selles ei pruugi tekkida järjepidevust. Katkemise põhjused võivad olla väga isiklikud, aga ka globaalsed, ent nõnda kui jõgi aina edasi voolab, kulgeb ka inimese elu ja alati leidub keegi, kes peab silmas tulevikku, aga oskab hinnata minevikku.
On Galaktika Ajastu 12 020. aasta. Cleon I, viimane Galaktika Imperaator Entuni dünastiast, istub murelikult oma troonil. Trantoris, Gallaktikaimpeeriumi suures paljukuplilises planeetlinnas, on loodud ennenägematult keerulise tehnoloogia ja kultuuriga tsivilisatsioon. Ometi teab Cleon, et on neid, kes tahavad näha tema kukutamist – neid, keda ta võiks hävitada, kui ainult oskaks näha tulevikku.
Hari Seldon on tulnud Trantorile tutvustama oma tööd psühhoajaloo, tähelepanuväärse ennustusteooria kohta. Noor välismaailmlasest matemaatik ei oska aimatagi, et on juba enda ning kogu inimkonna saatusele pitseri vajutanud. Nimelt on Haril prohvetlik võim, mis teeb temast Impeeriumis kõige nõutavama isiku – mehe, kelle käes on tuleviku võti. Seda apokalüptilist võimu tuntakse igavesti kui Asumit.
Isaac Asimovi populaarse Asumi-sarja eellugu „Enne Asumit” jutustab noore prohvetliku matemaatiku Hari Seldoni värbamisest Impeeriumi ja inimkonna teenistusse ning tema pingutustest leida õige tee.
Hingeminev ja mitmekihiline krimipõnevik, kus kistakse lahti nii Argentina ühiskonna armistuvaid, aga ikka veel piinavalt valusaid haavu, kui tuuakse päevavalgele perekonnasaladusi.
Buenos Aires 1981
Argentinas on võimul diktatuur. Repressiivrežiimi karmides tingimustes töötav inspektor Joaquín Alzadal tuleb oma töö tõttu suhelda meeleheitel ja hirmunud inimestega ning taga otsida kadunuid. Ta ei tahaks üldse oma nina poliitikasse pista, vaid elada tavalist ja rahulikku elu koos oma naise Paulaga. Kui aga tema revolutsiooniliselt meelestatud vend Jorge ühel päeval kaob, sunnib süda teda venda päästma.
Kakskümmend aastat hiljem …
Argentinas on järjekordne majanduskriis ning Buenos Airese tänavad kihavad rahutustest. Sel korral on Alzada otsustanud hoida madalat profiili ning oodata kannatlikult ära erruminek. Aga kui surnukuuri kõrval asuvast prügikonteinerist leitakse noore naise laip ning linna rikkaima perekonna naisliige kaduma läheb, on ta sunnitud sekkuma. Koos sellega ujub pinnale ka kauge õõvastava aja isiklik tragöödia.
Krimipõnevikus kajastatakse argentiinlasest inspektori Joaquín Alzada elu kaht tähelepanuväärset perioodi, mil ta tegeleb kadunud isikute otsimisega ning püüab valusatest mälestustest hoolimata pattu kahetseda ja leida viimaks lunastust.
Jutukogu “Saared” käsikiri sisaldab seitset ulmelist lühijuttu ja jutustust, mis kõik on suuremal või vähemal moel saarte teemast kantud. Igaühel neist rullub lahti ebatavaline lugu, mis muudab sündmustesse sattunute maailma igaveseks.
Costello, Matthew Ja Richards, Neil
Ööl pärast kooli lõpupidu leitakse noor õpetaja Thamesist surnuna. Kõik viitab sellele, et tegemist on õnnetusega, mille põhjus uimastite kuritarvitamine. Järjekordne märk, et Cherringhami keskkool on kontrolli alt väljumas. Ent uus direktor on veendunud, et õpetaja surma taga on veel midagi, ja kutsub salaja asja uurima amatöördetektiivi Sarah Edwardsi.
Kuna Sarah’ endisest politseiuurijast partner Jack Brennan on tagasi Ameerikas, tõrgub naine alguses juhtumiga tegelemast. Kui ta kord aga asja käsile võtab, saab peagi selgeks, et traagiline õnnetus võib olla hoopis mõrvajuhtum – ja et ka Sarah’t ennast võib varitseda oht.
„Märg haud“ on esimene raamat Cherringhami mõistatuste sarjast, mille tegevuspaik Cherringhamis,
Cotswoldi mägikuurordis. Raamatu üllatuslikeks peategelasteks on paar amatöördetektiive: veebidisainer Sarah ja Ameerika eksvõmm Jack. Närvekõditav ja põnev mõrvalugu, millest ei puudu ka kübeke roosamannat – just selline võiks välja näha Rosamunde Pilcheri ja inspektor Barnaby kohtumine.
Rahvusvahelist tähelepanu äratanud „Agnese“-sari jätkub uute mõistatustega.
Agnes ja tema ema on pärinud vana villa, milles juhtuvad seletamatud asjad. Tubades hõljub olematute lillede lõhn ja hommikuti on lahti klaveri kaas, kuigi keegi ei ole pilli puutunud. Ja miks kajavad ülakorrusele viival trepil sammud? Agnese vaarema päevikuid ja maja ennast uurides saavad Agnes ja Pulla teada, et vana villa peidab endas uskumatuid saladusi.
„Agnes ja villa saladus“ on keskmisele kooliastmele mõeldud sarja teine raamat. Varem on ilmunud „Agnes ja unenägude võti“ (2020).
Sarja raamatute autor Tuutikki Tolonen (snd 1975) on Soome kirjanik ja sõnakunsti õpetaja. Tema sulest on ilmunud ka menukas lasteromaanisari „Kollivalve“, mida on tõlgitud juba enam kui 25 keelde. „Agnese“ raamatuid kaunistavad Soome illustraatori ja graafilise kujundaja Kati Vuorento (snd 1973) joonistatud pildid.
„Asumi ääre” viimastest sündmustest on möödunud vaevalt millisekund ja endine Esimese Asumi Nõunik Golan Trevize saab aukartust äratava ülesande otsustada Galaktika edasise arengu üle. Heites kõrvale Galaktikaimpeeriumi anarhia, mis rajanes Esimese Asumi tehnoloogial, nagu ka Teise Asumi vaimsusel põhineva Impeeriumi oma, otsustab Trevize Gaia kasuks. Planeet Gaia on superorganism, rahvaste psüühiline konföderatsioon, mis leiab oma jõu vaimsest ühtsusest. Sulanud inimkonnaga ühte, saab sellest ülisuperorganism, mis pühendub üldisele hüvangule ja uue maailmade kompleksi asutamisele, millele Trevize paneb nimeks Galaxia.
Kuid Trevize’il on kahtlused: milline instinktiivne jõud on tema otsuse taga? Kas see on seotud müstilise maailmaga, mille nimi on Maaja mis varjab end selle maailma muistsete aegade hämaruses? Trevize peab leidma vastuse. Avastades, et Galaktika Trantori Raamatukogus puuduvad salapärasel kombel igasugused viited Maale, asub ta „kadunud” planeeti otsima. Ta siirdub koos kaaslastega, ajaloolase Janov Pelorati ja ilusa Gaia naise Blissiga ühest Keelatud maailmast teise, sattudes julgele ja ohtudest tulvil eksirännakule, millest sõltub Impeeriumi – ja inimkonna enda – saatus.
„Aurelia tee“ on peagi viiekümneseks saava naise lugu, kellele teeb haiget tema minevik. Ta on pidepunkti leidmata ummikteel tammunud, kolides linnas ühest üürikorterist teise. Kui avaneb võimalus naasta alevisse tühjaks jäänud vanematekoju, otsustab ta minna. Kohanemine eluga alevis pole kerge, kuid keerulise saatusega inimestega kohtudes avastab Aurelia endas uusi iseloomutahke. Peagi lubavad muutunud olud tal elule värskema pilguga vaadata. Naine sõlmib minevikuga rahu, jõudes tõdemuseni, et viiekümneselt elu alles algab – nii kulunult kui see ka ei kõlaks. Selles kohati nukra alatooniga loos on helgeid noote ja elutervet huumorit, sõprust, armastust ja andestamist.
Siiri Laidla alustas oma kirjanikuteed 2006. aastal. Ta on avaldanud laste- ja noorteraamatuid („Apteegitont Aavi“, „Raamatukogunõid Rosaalie“, „Pärnaõietee“ I–III“), aga kirjutanud ka täiskasvanutele („Nõgesnurme“, „Lavastaja“). Tema teostes on sageli juttu keerulistest suhetest, armastusest ja vihkamiseks, suurest valust ja väikestest rõõmudest.