Baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling rajas 1920. aastal Tarkuse Kooli. Selle sihte ning saavutamise vahendeid peabki selgitama „Loov tunnetus“, üks Keyserlingi peateostest ja tema mõttekäikude esinduslikem esitus. Nietzsche ja Dilthey ideedest lähtudes püüdis ta luua universaalset Euroopa ja selle väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat. Tema sihiks on jumalariik, kuid ta mõtleb loodusteadlasena. Mõtetes tulevates aastatuhandetes viibides ja praegust inimkonna seisundit ajaloo alguseks pidades ei usu ta siiski lääne tsivilisatsiooni positiivsesse arengusse, pidades selle loomulikuks suundumuseks kõikide sõda kõikide vastu, mis viimaks viib enesehävituseni. Keyserlingi retsenseerijate ja soovitajate hulka kuuluvad Th. Mann, H. Hesse, S. Freud, C.-G. Jung, R. Tagore, ja mitmed teised tuntud vaimuinimesed.
India päritolu loovisiksuse (poeet, prosaist, dramaturg, filosoof, ajakirjanik, helilooja, maalikunstnik) Rabindranath Tagore'i kolm luulekogu ühes köites Uku Masingu tõlkes. Neist kaks esimest, «Gitandžali» ja «Aednik», on ka varem eesti keeles ilmunud, neist esimese eest omistati Tagore'ile 1913. aasta Nobeli kirjanduspreemia. Tagore'i luuletustele lisaks on käesolevas raamatus Uku Masingult veel lühike ülevaade autorist, tema elust ja loomingust. Lisaks on Hando Runnel tutvustanud oma põhimõtteid raamatu koostamisel ning raamatu sünnilugu.
Jaan Kiivit, hilisem peapiiskop, oli Uku Masingu õpingukaaslaseks TÜ usuteaduskonnas. Käesolev raamat on aastakümneid kestnud kirjavahetuse üks pool. Kirjad on intensiivsed hinnangud enesele, ümbrusele, ajale ja inimestele – pooleldi luule, pooleldi dokument. Kirjad valgustavad muuseas ka Masingu õpinguaastat Saksamaal hitlerismi sünniajal.
Igast selle raamatu peatükist leiate tosinate kaupa nutikaid ideid, mis võimaldavad teil omandada suurelt mõtlemise tohutu väe, et võiksite saavutada edu, õnne ja rahulduse, mida nii väga ihkate. Iga tehnikaga kaasneb tähelepanuväärne näide elust. Need on tõestatud lähenemisviisid elu olukordadele ning universaalselt rakendatavad sammud, mis toimivad otsekui võlujõud. • Uskuge, et võite olla edukas, ja te oletegi! • Ravige end läbikukkumise haigusest – väljavabandamisest! • Kuidas loovalt mõelda ja unistada? • Mõelge inimestest õigesti ja te meeldite neile ning nad toetavad teid. • Kuidas mõelda nagu juht? Tark mees on oma mõistuse peremees, rumal selle ori.
Zoe Sugg ehk Zoella on lugusid kirjutanud lapsest saadik. Tema ilu-, moe- ja elustiiliblogisid ning -videoid jälgib internetis tohutu hulk inimesi, YouTube’is on tal miljoneid vaatajaid. „Tüdruk Online“ on tema esimene raamat, see sai kohe pärast ilmumist 2014. aastal bestselleriks ja purustas Inglismaal esimese kuuga kõigi aegade müügirekordi. Zoe elu on tulvil dramaatilistest keerdkäikudest, millesse on segatud poisid, tema pöörane perekond ja isegi juhuslikud möödakäijad.
Eelmise artiklikogumiku ilmumisest on märkamatult möödunud kuus aastat. Pealkiri „Takerdunud rünnak” sümboliseeris Eesti riigikaitse ülesehitamisel ette tulnud raskusi, vigu ja vastutöötamist. Kirjutades olen lähtunud põhimõttest, et probleemidest rääkimine ja lahenduste pakkumine peavad käima käsikäes. „Takerdunud rünnaku” ilmumine langes kokku Venemaa–Gruusia sõjaga. Sõda pälvis korraks tähelepanu ja vajus seejärel unustusehõlma. Minu lootus, et see toimiks äratuskellana, ei täitunud. Euroopas levinud relvajõudude ja kaitsekulutuste vähendamine ning ühepoolne desarmeerimine sai majanduskriisi mõjul hoopiski hoogu juurde. Samal ajal suurendas Venemaa kiires tempos sõjalisi kulutusi ja rakendas jõupingutusi oma sõjalise võitlusvõime parandamiseks. Lõhe nende kahe suundumuse vahel muutus ajapikku aina sügavamaks. Euroopas valitsenud status quo pidi varem või hiljem purunema. Kui Venemaa-Gruusia sõda oli piltlikult väljendudes äratuskella helin, siis Venemaa-Ukraina sõda on juba häirekella kõmin. Kas elame edasi „jõukohase riigikaitse” mugavas memomaailmas, teeme pool rehkendust ja kiidame ennast, kui hästi kaitstud me oleme? Venemaa alustas uut sõda, seega on aeg juba kujunevat traditsiooni jätkata ja sel puhul uus kogumik välja anda. Artiklid ja nõuanded on esitatud täielikul kujul. Kärbitud on üksnes juhul, kui tekst kordab mujal esitatut. 2014. aasta septembris-oktoobris on kõigile artiklitele lisatud värsked ja aktuaalsed kommentaarid.
Kas teil on elav fantaasia? Kas aeg-ajalt üksi olemine on teile sama hädavajalik kui hingamine? Kas teiste inimeste meeleolu mõjutab ka teid, te ehmute kergesti ning vali müra, ere valgus ja rahvarohked sündmused tekitavad teis ebamugavust ja soovi ära minna? Kuigi teised võivad teie käitumisest järeldada, et olete häbelik, nõudlik ja eemalolev, olete tõenäoliselt hoopis vähemal või rohkemal määral ülitundlik. Ülitundlikud inimesed, kes moodustavad ligikaudu viiendiku populatsioonist, on teistest edukamad vigade märkamisel ja nende vältimisel, väga kohusetundlikud, suure keskendumisvõimega ning eriti osavad ülesannete täitmisel, mis nõuavad hoolsust, täpsust, kiirust ja vähimategi erinevuste märkamist. Mõiste „ülitundlik inimene“ (ingl highly sensitive person) võttis kasutusele raamatu autor, psühhoterapeut doktor Elaine N. Aron, kes ka ennast sellisena kirjeldab. Tema raamat aitab ülitundlikel inimestel endast ja oma tundlikkusest ning selle mõjust nende elule, karjäärile ning suhetele aru saada. Raamat pakub lahendusi keerulistele olukordadele, kus olete üle-erutatud, tunnete end ebamugavalt, samuti ülitundlikkusest tingitud raskustele lähisuhetes ja tööl. Autori kirjutamisstiil on selge, tekstis tuuakse palju elulisi näiteid, teste ning harjutusi, mis aitavad uusi teadmisi kinnistada. Kuigi autor pöördub lugeja kui ülitundliku inimese poole, on raamat kirjutatud samavõrra ka neile, kes soovivad ülitundlikke inimesi mõista, olgu siis sõbra, sugulase, nõustaja, tööandja, koolitaja või meditsiinispetsialistina.
Eesti Ekspressi Raamat Selles raamatus on kaks põnevat lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Esimene ulatub Rootsist Eestisse ja teine vastassuunas Eestist Rootsi. Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad. Helga Nõu on avaldanud romaane, novelle ja lasteraamatuid Rootsis ja Eestis.
Eesti Ekspressi Raamat Book Description: Romaani „Kaarnad” tegevus toimub 1970. aastatel Rootsis Smålandi metsade vahel, kus elab oma vanemate ja noorema vennaga 12-aastane Klas Georgsson. Nende pere on juba põlvkondi soisel maal väikest talu pidanud. Muidugi on Klasi isa haaratud mõttest anda majapidamine edasi oma vanemale pojale… Klassi parimat õpilast Klasi rõhuvad temale kodus seatud ootused ja muu maailma pakutavad võimalused. Elu ei tee lihtsamaks ka armumine teesklematu loomuga Veronikasse ega külainimeste märkused Klasi isa aina veidrama käitumise kohta. Nii pageb Klas alatihti metsa ja jälgib linde – need on vabad ja saavad lennata, kuhu tahavad, aga tema peab jääma siia, metsade ja soode vahele. Liigutav psühholoogiline romaan „Kaarnad” on pärjatud mitme maineka Rootsi kirjanduspreemiaga, neist mõjukamad on August Strindbergi aastaauhind ja ajalehe Borås Tidning 2011. aasta debütandi auhind.
Me kõik oleme pidanud lugema „Kalevipoega“ kohustusliku kirjandusena. Tavaliselt ongi see jäänud üheks pealesunnitud ja igavaks raamatuks, sest igiammuse kangelase võitlused muistsete sortside ja sarvikutega jäävad tänapäeva inimesele kaugeks. „Kalevipoeg 2.0“ on eepose uus, moodne versioon. Tõelises 21. sajandi rahvuseeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Uus Kalevipoeg ise on kõvem action-kangelane ja naistemees kui Chuck Norris ja James Bond kokku! „Kui sa pole seni suutnud Kalevipoega läbi lugeda, siis on „Kalevipoeg 2.0“ just sinu jaoks. Sest „Kalevipoeg 2.0“ on veelgi halvem, venivam, jaburam, kohmakam, tülgastavam kui tema kauge eelkäija. Seega: eestlane, kes ei loe „Kalevipoeg 2.0“ läbi, on nõrk eestlane ja vähendab meie suurepärast kirjaoskuse protsenti.“ Contra, Urvaste rahvalaulik „Kalevipoeg 2.0“ autor Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija. Ta on meid mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Nii mõnigi köögimasin, mis kasutamata kapis vedeleb, või riidehilp, mis ainult poes selga passis ja kodus õudne tundub, võib olla hangitud tema tehtud reklaamide uimas. Tegemist on niisiis ohtliku isikuga selles mõttes, nagu seda on kõik reklaamitegijad – need on tüübid, kes loovad joovastavaid reklaame, mis panevad tarbima asju, mida kaine peaga ükski tervemõistuslik inimene ei ostaks. „Kalevipoeg 2.0“ aga ei müü midagi muud peale iseenda. Autor on kirjutanud uuseepose „Kalevipoeg 2.0“ peegelpildina Eesti elust. „See on praeguse hetke snäpšott Eestist ja tema inimestest, vaadatuna läbi populaarkultuuri prisma. Ja see prisma on irooniline, mitte aga tätte-matverelik roosade prillide värk,“ kinnitab autor. (Eesti Ekspress, 7. oktoober 2010) Toimetanud Marju Kõivupuu Illustratsioonid Peeter Allik