Сказки
Различные книги в жанре СказкиSeenekuningas
„Seenekuningas” on Matthias Johann Eiseni sündmusrikas muinasjutt, milles lapsena seenekuninga keldrist välja päästnud kuningapoeg hiljem kuningalossist välja aetuna seenekuningalt abi saab. Kuningapojal tuleb nii salakavala kindraliga kembelda, kuningatütreid päästa kui ka mitme peaga lohega võidelda. Vapper kuningapoeg seab õigluse jalule ja kosib lõpuks seenekuninga tütre.
Siilijutud
Raamat räägib neli vahvat lugu, kus peategelaseks siil. Kolme loo autor on August Jakobson, üks lugu on rahvajutt. Jutus „Siil praeb sitikat” veab sitikas siili ninapidi ja pääseb niimoodi eluga. „Siili ja jänese võidujooks” on krutskeid täis lugu sellest, kuidas siil jooksmises jänest võidab. „Miks siil turtsub” pajatab sellest, kuidas siil ennevanasti tark ja väle loom oli, aga Metsaisa hoiatustele vaatamata oma kiiruse ja tarkuse kaotas. Rahvajutus „Siil ja rebane augus” teesklevad siil ja rebane surnuid ja pääsevad nii august välja.
Kuldlind
Raamatust leiab prantsuse muinasjutu „Kuldlind”, kus kolm venda kuldlindu püüdma saadetakse. Kaks vanemat venda ei saa linnu leidmisega kuidagi hakkama, kuidas see aga noorimal pojal õnnestub ja kes tema suurim nõuandja on, selgub juba muinasjutust.
Nupumees
Raamatust leiab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutu „Nupumees”. Nupumees on kolmest pojast noorim, kes paistab silma eriti terase mõistuse poolest ja kelle vanemad vennad pärast isa surma päranduseta kodust välja ajavad. Oma seiklustes jõuab Nupumees kuningakotta ning temast saab kuninga toiduülem. Milliste raskustega tuleb Nupumehel silmitsi seista ning millised imevahendid talle abiks on, lugege juba raamatust.
Oma teada hoitud unenägu
Raamatus on vahva lugu „Oma teada hoitud unenägu”. Selles rahvajutus ütles isa ühel õhtul poegadele: „Pange hästi tähele, mis te unes näete, ja rääkige mulle hommikul ilusasti ära.” Hommikul seletas vanem poeg oma unenäo ära, aga noorem ei lausunud sõnagi. Sellest vaikimisest sai alguse tõeline seikluste jada, mis viis noormehe nii kuningakotta kui vanglasse. Mida salapärast poiss unes nägi ja mis lõpuks juhtus, lugege juba raamatust.
Pöialpoiss
Raamat räägib armsa loo talumehest, tema naisest ja nende pöidlapikkusest pojakesest. Pöialpoiss osutub igati nutikaks ja saab vaatamata oma väiksele kasvule kõigega hakkama. Millised seiklused Pöialpoissi aga ees ootavad, saab igaüks juba ise lugeda!
Roheline mees
Inglise muinasjutt kaardimängijast Hansust, kes kaotab tundmatule võõrale ning peab ta lossi Eikellegimaalt üles otsima. Kui Hans lossi ühe aasta ja ühe päeva jooksul ei leia, siis ta sureb. Nii asubki Hans lossi otsima. Kes talle appi tuleb ja kas tal ka on õnne, seda saab juba igaüks ise lugeda.
Kuningapoeg ja kuningatütar
Raamat räägib huvitava loo kuningast ja kuningannast, kes elasid muidu õnnelikku elu, kuid igatsesid endale väga järelkasvu. Targa abiga saadigi varsti pärija, kellesugust polnud aga enne nähtud. Kuningapoeg oli ääretult tugev ja kartmatu, ta otsis igast päevast seiklusi ja väljakutseid. Poeg läks vaatamata ema palvetele laia ilma rändama, et otsida endale väärilist vastast, kellega jõudu katsuda. Mis kuningapoja reisil juhtus ja kas ta ka õnnelikult koju tagasi jõudis, lugege juba muinasjutust.
Leemuripoeg Ville teeb sääred
Nupukas leemuripoeg Ville on kahetsusväärsel kombel sündinud eriti tobedate ahvide pesakonda. Nii ei jäägi tal üle muud, kui kodust lahkuda ja linnaorav Pierre’iga maailma uudistama minna. Sõbrad satuvad lõbusatesse seiklustesse Euroopas, kus külastavad tulbiturgu, kassidest pungil veskikohvikut, kuulsat kaubamaja ja isegi kunstimuuseumi! Rännuteele satub mitmeid põnevaid loomi ja Ville õpib neilt nii mõndagi. Kairi Look (snd 1983) elab Amsterdamis. „Leemuripoeg Ville teeb sääred” on tema esimene raamat. Varem on ta kirjutanud ajakirjadele ja peab blogi aadressil amsterdamiseerunud.blogspot.com.
Muinasjutte ükssarvikust
Kaua, kaua aega tagasi, kui maailmas oli veel maagiat ja asjad polnud alati niisugused, nagu need paistsid olevat, elas Inglismaa kauges põhjaosas lagunenud lossis ilus tüdruk, kelle silmad olid mustad nagu laukapuu viljad novembrikuus ja nahk sama valge kui selle õied märtsis. Paljude teenrite asemel, kes neiu eest hoolitseksid ja tema järele vaataksid, oli seal vaid üks küürus ja kortsus vanaeit, ja sõdurite asemel, kes teda valvaksid, oli seal vaid ükssarvik. Ta oli suurepärane olend, valge nagu esimene lumi Chevioti mägedel, ta meenutas noort hirve, kuid sarvede asemel oli tal üks sarv otse ta sametise lauba keskel ja ta silmad polnud mitte pruunid hirvesilmad, vaid sinised nagu külmamailase õied, mis kasvavad vallikraavis. Kui möödusid aastad, hakkasid rändajad rääkima, et nad olid näinud seda tüdrukut, kes kõndis paljajalu üksildasel mäel ja keda saatis kõikjal lumivalge ükssarvik. Seda kuuldes mõtlesid paljud noormehed, et oleks tore küttida nii haruldast looma ja seda tappa, seejärel aga kosida ilusat neidu ja temaga abielluda.