Контркультура
Различные книги в жанре Контркультура
Ich hatte einen Schießbefehl
Gab es den Schießbefehl an der innerdeutschen Grenze oder gab es ihn nicht? Diese Frage beschäftigt Menschen in Ost und West seit Jahren. Für den ehemaligen Grenzer Paul Küch liegt die Antwort klar auf der Hand. Schließlich war er während seiner Dienstzeit im Eichsfeld unterwegs, 'um Grenzdurchbrüche nicht zuzulassen, Grenzverletzer festzunehmen oder zu vernichten'. Dieser Befehl schockiert, wenn man ihn das erste Mal bei der Vergatterung hört.
Der Gefreite der Grenztruppen der DDR nimmt kein Blatt vor den Mund, beschreibt den Alltag in einer Grenzkompanie, schildert den Umgang mit dem angeblich nicht existierenden Schießbefehl und offenbart dabei schonungslos seine eigenen menschlichen Schwächen.
Das offene, ehrliche und aufrichtige Buch stellt jedoch keine wissenschaftliche Abhandlung über den Schießbefehl dar. Vielmehr ist es der Versuch einer Beichte und eine rührende Liebeserklärung zugleich. Der Leser erfährt, wie Paul Küch nach einer behüteten, unbeschwertenKindheit im Elternhaus bereits in Kindergarten und Schule den vorgezeichneten Weg zur sozialistischen Persönlichkeit einschlägt. Bevor er studieren darf, muss er seinen Grundwehrdienst ableisten. Zwei Wochen vor der Einberufung lernt Paul Küch die Frau seines Lebens kennen. Während der monatelangen Trennung voneinander wird diese Beziehung auf eine harte Bewährungsprobe gestellt und droht zu zerbrechen. Ob die Liebe die Zeit bei den Grenztruppen der DDR übersteht, verrät der Autor am Ende seines Buches.
Joosepi neljas naine
2019. aastal ilmunud väike lilla raamatukene «Joosepi naised» osutus õngeks, mis püüdis kinni suure kala – uue info mu tegelaste elukäigu kohta. Mida rohkem neist teda sain, seda elavamaks muutusid tegelaskujud mu kujutlustes. Ajalooliste faktide ümber, mis moodustavad loo selgroo, hakkas fantaasia elama oma elu. Taustade tundmine aitas lahti mõtestada, mis võis olla ühe või teise traagilise sündmuse põhjuseks või päästikuks ning andis julgust lugu jutustada. Kui «Joosepi naised» tugines peamiselt ajaloolisele tõele, jättes fantaasiale vaid väheke ruumi, siis käesolevas raamatus on tõde ja fantaasia väga tihedasti ja lahutamatult teineteisest läbi põimunud.
2019. aasta veebruaris saab see kummaline tandem väljakutse Lõuna-Eestis paiknevasse hotelli, kus pealtnäha lihtne mõrvalugu võtab ühel hetkel täiesti ootamatu pöörde ning viib uurijad uskumatutesse seiklustesse, mis on ühtaegu nii põnevad kui ka naljakad ning mille lõppu ei oska keegi ennustada.
Ülimalt lõbus kriminaaljutt, mis kulgeb justkui kammiseljast piidena turritavate švejkilike lugude rütmis, jättes nüüdisaja poliitkorrektsuse nõuded muretult kõrvale. – Ülle Madise
Kui omal ajal oleks kriminaalpolitseis roima lõhutud sama lõbusalt ja humoorikalt nagu selles raamatus, poleks ma inspektorist edasi rühkinudki! – Andres Anvelt
Värvika vaimukusega kirjutatud põnevik, mille ettearvamatusse süžeesse on eriti nauditaval moel pikitud ka Eesti elust tuttavaid tegelasi ja kirjeldusi. – Anu Tali
Империя Смерти
Загадочный алгоритм показывает, что все люди хотят умереть: так ли это на самом деле?
Edasi. Sügis 2021
Juubelinumbri sisuloomeks saime inspiratsiooni erinevatest sündmustest, mis moel või teisel seostuvad mõne tähtpäevaga. Selles numbris annavad üldse tooni mitmed pikemad usutlused: ajakirja pealugu on vene politoloogi Andrei Kortunoviga (usutleb Kadri Liik), mis NSV Liidu lagunemise aastapäeva tuules püüab mõtestada meie idanaabri tänast välispoliitilist suunda; Kristjan Port vestleb maailma ühe informeerituma tehisintellekti temaatikat tundva eksperdi Jaan Tallinnaga; Aavo Kokk aga Hannes Tamjärvega (30 aastat Hansapanga ja 20 aastat Rocca al Mare Kooli loomisest); pidutsemisest eri kultuurides pidasid hoogsa vestluse Anu Saagim ja Ken Saan. Lisaks on pikemad artiklid uutest naistest poliitikas (Marian Võsumets), alternatiivkultuuri esindajate vasakpoolsuse-meelsusest (kommunistlikel parteidel täitub 100 aastat) kirjutab Aimar Ventsel, Prantsuse revolutsiooni (kestis 10 aastat) taustast ja mõjust meie elule Tõnu Õnnepalu ning Dostojevski (novembris täitub 200 a. sünnist) seostest Tallinnaga Indrek Spungin. Juttu tuleb ka šampanjadest ja pruutkleitidest. Aga sellestki, kui kaua on normaalne leinata (Annika Laats), ja armastusest peale lahutust (Katrin Saali Saul). Psühholoog Hannes Kuhlbach mõtiskleb aga, kuidas hakkama saada tähtpäevastressiga. Reisisoovituse rubriigis kirjutab Tui Hirv Islandi pealinnast Reykjavíkist, väikeriigist, kes esimesena tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Juubelinumbri esikaane kujunduse autor on Marko Mäetamm. Meie soov oli, et seekordne esikaas oleks ühtaegu pidulik ja plakatlik, aga samas ka mõnevõrra julgem ning võtaks omal moel kokku meie senise teekonna ja pürgimused. Edasi on innustav ja hariv ajakiri. Kvaliteetne ajaviide. Ajakiri pakub alternatiivi neile lugejatele, kes on tähelepanu¬majandusest väsinud ning hindavad läbimõeldud ja kallutamata tekste.
Eesti novell 2021
Armin Kõomägi, Katrin Pauts, Martin Algus, Piret R Jt.
EESTI NOVELL 2021 on neljas raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud eelmise aasta külluslikust novellisaagist kooresema kihi. Kaante vahel on 17 eriilmelist autorit, kellest osadega kohtub lugeja novellivaramus esmakordselt, mõned nimed on ennast aga juba püsiautoreiks sisse seadnud. Lisaks neile nagu alati Tuglase novelliauhinna laureaadid, 100 aastat vana ekspressionistlik pala Peet Vallakult ja hariv essee Janek Kraavilt. Juttude tegevuspaik ei ole sedakorda sugugi ainult porises maakolkas. Satutakse nii Moskvasse, Frankfurti, Aleppo linna Süürias, teise aegruumi, kui ka Tallinnasse ja Tartusse. Aga ilma külata ka ei saa! Külades toimub imelikke asju, seal luurab sünge minevik ja voolab meie alateadvuse läte.
Eesti novell 2019
Jan Kaus, Urmas Vadi, Armin Kõomägi, Maarja Kangro Jt
EESTI NOVELL 2019 on teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist. Sest lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed – leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72.
Kõige rohkem, nagu arvata võibki, on raamatus surma ja armastust, neid elu suurimaid müsteeriume. Ja maaelu. Sest me oleme ikkagi maarahvas, kes tunneb ennast ainult siis kindlalt, kui külmal talvel puud otsa ei saa.
Eesti novell 2018
Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Meelis Friedenthal Jt
EESTI NOVELL 2018 on esimene raamat uuest sarjast, kuhu neli kirjandust tundvat ja armastavat inimest on valinud huvitavamad palad eelmisel aastal ilmunud novellide hulgast. Otse loomulikult on sees Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lood, aga häid novelle kirjutatakse igal aastal kaugelt rohkem kui kaks. Lühiproosa on täis krutskeid ja üllatusi, sageli künnab ta uudismaal, kus keegi pole veel käinud. See teeb novellist põneva ning novaatorliku žanri, mis sobib eriti hästi neile lugejatele, kes tahaksid lugeda midagi tviidist pikemat, ent romaanist lühemat. Aga et ajalugu oleks võrdluseks silma ees, on kogus uute juttude kõrval ka üks sajanditagune üllitis, seekord maestro Friedebert Tuglase enda sulest.
Edaspidi hakkab novellikogumik lettidele jõudma iga aasta kevadsuvel, tuues lugejani värskeid tuuli. Kokkuleppe kohaselt järgmised sada aastat. Vähemalt.
Havanna tuuled
Mario Conde on keskealine Havanna politseinik, kes tegelikult eelistaks olla kirjanik. Ta jagab oma kodu vanaisa järgi nime saanud tapluskala Rufinoga ning oma üksildasi õhtuid ülekaalulise ratastoolis sõbraga. Ühel põrgulikult palaval ja tuulisel päeval armub Conde pööraselt ja pöördumatult tänaval kohatud naisesse, kes kõigi tema muusikaliste fantaasiate kulminatsioonina armastab džässi ja mängib saksofoni. Samal ajal aga peab nostalgitsemisele kalduv armunud politseinik jälile saama, kes on tapnud noorukese laitmatu iseloomustusega kooliõpetaja. Ilmselt ainult kuubalane on võimeline kirjutama niivõrd poeetiliselt, peaaegu sentimentaalselt sigaritest, rummist ja pesapallist. Muidugi ka sõprusest, armastusest ja söögist. Ja Havannast. Mario Conde sarja raamatuid on tõlgitud 23 keelde ning need on korduvalt jõudnud ka tele- ja kinoekraanidele. Autor ise on öelnud, et Conde-seeria on omamoodi Kuuba elu kroonika: 1991–2018 ilmunud kaheksa raamatut annavad realistliku pildi sellest, milliseid muutusi on Kuuba läbi teinud alates 1980ndate lõpust kuni tänaseni. Raamatute peategelane esindab Padura sõnul pettunud kuubalaste põlvkonda. „Havanna tuulte“ ja ka juba varem eesti keeles ilmunud „Laitmatu mineviku“ tegevus toimub 1989. aasta Kuubas, mida iseloomustas veel suhteline sotsiaalne võrdsus – kuigi oli teistest võrdsemaid – enne Berliini müüri langemisele ja Nõukogude Liidu kokku kukkumisele järgnenud majanduskriisi. Samuti vaatab peategelane tagasi oma noorpõlvele 1960ndatel, mil valitseb äratundmist pakkuv kommunistlik retoorika. 228 lk