Meditsiinimeediumi maksaravi. Anthony William

      Me näeme sind. Me teame, milliste probleemidega sa maadled. Me ei taha, et sa enam minutitki kauem kannataksid. Minu eluülesanne on saadud info sulle edasi anda, et tõuseksid kõrgemale kahtlustest – tänapäevastest kasututest tervisetrendidest ja moeröögatustest – ning taastaksid tervise ja kulgeksid eluteel suurema vaevata.

      Selles raamatus esitatud materjal on ehe, tõeline ja kasulik. See teos erineb teistest terviseraamatutest. Siin on tõesti väga palju infot. Võid raamatut koguni mitu korda lugeda, et ükski infokild kaotsi ei läheks. Mõnikord tundub siinne teave olevat vastuolus infoga, mida oled varem kuulnud, ning teinekord sarnaneb see teistest allikatest omandatud tarkustega, kuigi on olemas teatud väikesed, kuid olulised erinevused. Kõige tähtsam on fakt, et minu informatsioon on tõene. Ma ei esita pisut ümbertöödeldud ja nii-öelda uude pakendisse pandud teooriaid uudsete pähe. Raamatu lehekülgedel olev informatsioon pole pärit huvirühmadelt, meditsiinifondidelt, mis nõuavad teabe eest ka midagi vastu, ebaõnnestunud teadustöödest ega lobistide sulest. Mitte keegi pole mulle pakkunud kallutatud info esitamise eest altkäemaksu, mind ei mõjutanud ükski ekslik uskumuste süsteem, mõjurühm ega parajasti moes olev arvamus.

      Ülalmainitud takistuste tõttu ei liiguta meditsiinis ja teaduses üldiselt edasi piisavalt kiiresti ega õpita seega kroonilisi haigusi paremini tundma. Kui välised allikad soovivad mingil põhjusel teatud tõsiasju ähmaseks muuta või lausa varjata, raiskavad teadlased tarbetult kallist aega ja raha, keskendudes ebaolulistele probleemidele. Niiviisi eiratakse avastusi, mis tõhustaksid oluliselt krooniliste haiguste ravi, ning teadlaste rahastamine lõpetatakse. Teaduslikke andmeid, mida peame absoluutseks tõeks, võidakse moonutada – neid muudetakse vajadust mööda –, misjärel teised spetsialistid kaitsevad neid kui vääramatut seadust, kuigi need on tegelikult üdini vigased.

      Järgnevatelt lehekülgedelt maksa tervisega seotud fakte ja arve uurides ei leia sa viiteid ebaproduktiivsetest allikatest pärit teadustöödele. Pole vaja karta, et minu esitatud informatsioon ja tõed osutuvad valeks või lükatakse peagi ümber, nagu sageli juhtub teistes terviseraamatutes tutvustatud teabega, kuna info, mida ma neil lehekülgedel jagan, pärineb puhtast, puutumatust, kõrgelt arenenud ja rikkumata allikast – Kaastundevaimult. Mitte miski ei tervenda paremini kui kaastunne.

      Kui oled inimene, kes usub ainult teadusesse, tea, et mulle meeldib samuti teadus. Pea meeles ka seda, et teadlased ei mõista veel sugugi kõiki maksa funktsioone, probleeme ja vajadusi. Erand on vaid maksasiirdamine, mis on tänapäeval hämmastavalt kõrgelt arenenud teadus. Elame suurepärasel ajal, ent oleme ühtlasi haigemad ja väsinumad kui eales varem. Kui meditsiinitöötajad teaksid, kui suurt rolli mängib inimeste kannatustes ülekoormatud või hooletusse jäetud maks, hakkaksime peaaegu kõikidesse tervise aspektidesse hoopis teisiti suhtuma.

      Erinevalt paljudest muudest teadusvaldkondadest, mis toetuvad tugevasti mõõtühikutele ja matemaatikale, on krooniliste haiguste teadus endiselt pelgalt teoreetiline – ja tänapäeva teooriates on väga vähe tõtt. Seetõttu piinavadki niivõrd paljusid inimesi ikka veel kroonilised haigusnähud ja tervisehäired. Niiviisi jätkates ei tehtagi ühel hetkel enam ainsatki uuringut, mille tulemused ei sõltu kellegi plaanidest ega huvidest. Seetõttu ongi kroonilisi haigeid ja arste algusest peale alt veetud ning sajad miljonid inimesed üksi kannatama jäetud.

      Kasulik kahtlemisoskus

      Ennevanasti uskusime kõike, mida autoriteetsed isikud või institutsioonid meile ütlesid. Väideti, et Maa on lame ja Päike tiirleb ümber Maa. Me uskusime seda. Faktid ei toetanud neid teooriaid, ent inimesed ei hoolinud sellest. Tolleaegsed inimesed ei tundnud, et nad on kuidagi arengus maha jäänud. Elu lihtsalt oli selline. Kõik, kes status quo avalikult kahtluse alla seadsid, paistsid rumalad. Seejärel teaduse paradigma muutus. Kahtlejad – pühendunud teadlased ja mõtlejad –, kes pimesi väidetavaid fakte ei uskunud, tõestasid lõpuks, et teaduslik analüüs aitab maailma põhjalikumalt ja tõhusamalt tundma õppida.

      Tänapäeva maailmas on autoriteediks teadus. Mõningatel juhtudel päästetakse tänu sellele elusid. Kirurgid kasutavad nüüd steriliseeritud töövahendeid, kuna teavad seda, mida vanaaja kirurgid ei teadnud: saastumine on ohtlik. Edasiminekutest hoolimata peaksime teatud väidetes siiski kahtlema. Paradigma peab taas muutuma. Põhjendusest „sest teaduslikud uuringud ütlevad nii“ ei piisa krooniliste haiguste korral. On see usaldusväärne teadus? Kes teadlasi rahastas? Kas valim oli piisavalt mitmekesine? Piisavalt suur? Kas arvesse võeti kõiki asjakohaseid tegureid? Kas mõõtmisvahendid olid piisavalt tõhusad? Kas andmete analüüsi käigus moonutati mõõtmistulemusi? Kas teadlased olid erapooletud? Kas mingi kõrvaline jõud mõjutas uuringu tulemusi? Mõned uuringud on eeskujulikult korraldatud. Teistel on mitmeid puudusi: pistised, liiga väikesed valimid või viletsate kriteeriumide põhjal valitud kontrollrühmad. Peaksime sõna teadus kuuldes selle ees vähimagi kõhkluseta kummardama. Kõlab nagu autoritaarne ideoloogia, kas pole? Me polegi sellest uskumuste süsteemist nii kaugele põgenenud, kui arvame. Progress pole võimalik, kui süsteemis ei kahelda – ka meil pole tänapäeval lubatud teaduses kahelda.

      Trendid pole alati silmanähtavad. Need on sageli maskeeritud usaldusväärseteks meditsiinilisteks nõuanneteks. Suur osa ringlevast terviseinfost on korduv või mis veelgi hullem, eksitav. Peame olema ettevaatlikud sõnumitega, mis on välja saadetud teatud tagamõttega ning on meieni jõudes seetõttu moonutatud. Head esmased allikad olid vanasti usaldusväärsemad. Tänapäeval tehakse ja avaldatakse teaduslikke uuringuid ajakirjades sageli kiirustades ning toetudes allikale, mis tundub olevat enam-vähem usaldusväärne. Peame uurima, kes andmeid tõlgendab ja avaldab ning miks ta seda teeb. Kas võime uuringutulemusi usaldada?

      Teadust kasutatakse sageli ründerelvana. Sõnaga teadus saab õigustada peaaegu kõike. Võtame näiteks toidusõjad. Täistaimetoitlased kaklevad paleodieedi pooldajatega teaduse abil. Paleodieedi austajad kaklevad täistaimetoitlastega teaduse abil. Mõlemad propageerivad oma toidufilosoofiat teaduslikele uuringutele toetudes, kuna uuringutega saab õigustada peaaegu kõike. (Maksa söömine mõjub maksale hästi? Vastav uuring on kindlasti tehtud. Juust aitab sul kauem elada? Väidet kinnitav uuring on olemas. On need uuringud õiged või kallutatud? Seda pead sina otsustama käsil olevat raamatut lugedes.) Kui ka teadusest enam ei piisa, rõhuvad toidusõdalased vastasleeri veendumusi rünnates tunnetele. Täistaimetoitlased ütlevad paleodieedi pooldajatele, et viimased tapavad loomi. Paleodieedi austajad ütlevad täistaimetoitlastele, et nad näljutavad endid ja oma lapsi. Paranemine ei sõltu poolte valimisest ega parajasti moes olevatest uskumuste süsteemidest – isegi kui veendumuste süsteem toetub teaduslikele uuringutele. Pead lihtsalt mõistma, mida maks sinu heaks teeb, ja elundit toetama.

      Me ei tervene, kui peame teadust jumalaks ning sõimame teooriates ja uuringute tulemustes kahtlejaid lollideks. Arstiteadus kannab hoolt iseenda eest. Meditsiinitöötajatel võivad olla head kavatsused, ent meditsiinitööstus üldiselt ei hoolitse üksikisiku eest; see hoolitseb iseenda huvide eest, kuna peab iga hinna eest säilitama oma vaimset mõjuvõimu ja lugupeetavust. See on krooniline enesekesksus.

      Olgem ausad: ka tänapäeval esineb vigu teaduses, mida peame igati kaljukindlaks. Kui oled kuulnud defektsetest puusaliigese proteesidest või songavõrkudest, mis on tulnud ümber teha, mõistad, mida ma silmas pean. Neid täpsete teaduslike standardite alusel loodud esemeid kontrolliti enne kasutuselevõttu põhjalikult, kuid ka niisugune väga teaduslik protsess ei taganud head tulemust. Mõne toote puhul ilmnesid ettenägematud probleemid ja teadusvaldkond, mida keegi seni kahtluse alla ei seadnud, osutus samuti ekslikuks. Pole siis ime, et kroonilisi haigusi, maksa ja selle tõelist otstarvet endiselt hästi ei mõisteta. Maks pole seadeldis, mida saab käes hoida, mõõta ja analüüsida. See on inimorganismi aktiivne osa ja me kõik teame, et inimese keha on üks elu suurimaid imesid ja mõistatusi. Teadus aga tähendab tööd ja pingutusi, eriti inimkeha dekodeerimise vallas. Selleks, et teadus tõhusalt areneks, on tarvis pidevat valvsust, vastuvõtlikkust ja kohanemisvõimet.

      Kui tervis pole sulle kunagi muret teinud, sa pole aastaid kannatanud, teadmata tervisehäire põhjust, või oled teatud meditsiiniliste, teaduslike või toitumisalaste veendumuste kütkes, loodan, et loed järgnevaid peatükke uudishimu ja avatud meelega. Tänapäeval laialt levinud krooniliste haiguste põhjused