Zoe lugu. John Scalzi

ma pole kindel, kas see on hea mõte.” Viipasin vanemate poole. „Ma ei taha neile pahandusi.”

      „See on lubatud meie lepingus teie valitsusega,” lausus Hickory. „Meil on lubatud salvestada kõike, mida sa lubad meil salvestada, ja saata edasi kõik, mida me kogeme. Meie valitsus teab kindral Rybicki külastusest hetkest, kui me oma andmepäringu saatsime. Kui kindral Rybicki oleks soovinud, et ta külastus jääb saladusse, oleks ta pidanud kohtuma su vanematega kusagil mujal.”

      Ma otsustasin mitte väga süveneda ka fakti, et suurt osa mu elust mõjutavad valitsustevahelised läbirääkimised. „Ma ei usu, et ta teadis teie siinolekust. Ta tundus üllatuvat, kui ma teid tema juurde kutsusin.”

      „Tema teadmatus meist või Obini lepingust Kolooniate Liiduga ei ole meie probleem,” sõnas Hickory.

      „Ilmselt küll,” ütlesin natuke segaduses.

      „Soovid, et ma lõpetan salvestamise?” küsis Hickory. Ma kuulsin, kuidas selle hääl pisut värises. Kui ma ei hooli, kuidas oma pahameelt väljendada, võib see põhjustada Hickoryl emotsionaalse ülekoormuse. See võib lõppeda siinsamas katusel sisuliselt ajutise närvivapustusega. See poleks hea. Ta võib kukkuda ja murda oma maokaela.

      „Las olla.” Nägin vaeva, et see kõlaks lepitavamalt, kui ma sisimas tundsin. „Nüüd on juba liiga hilja.” Hickory lõdvestus silmnähtavalt; surusin ohke maha ja langetasin pilgu.

      „Nad tulevad tagasi maja juurde,” märkis Hickory ja viipas mu vanemate poole. Vaatasin osutatud suunda; tõepoolest, mu vanemad ja kindral Rybicki tulid tagasi. Ma mõtlesin, et ronin sisse tagasi, kuid siis nägin, et emme vaatab jälle otse minu poole. Jah, ta nägi mind ka varem. Oli küllalt tõenäoline, et ta teadis, et olin kogu see aeg seal olnud.

      Issi ei vaadanud üles kogu tagasitee. Ta oli juba mõtteisse uppunud. Kui see temaga juhtus, nägi see välja, nagu oleks maailm ta ümber sulgunud – ta ei näinud midagi enda ümber, kuni oli valmis saanud sellega, mida pidi läbi mõtlema. Tundus, et tal on õhtu sisustatud.

      Kui nad sorgost välja tulid, kindral Rybicki peatus ja surus issil kätt; emme hoidis end käesurumiskaugusest väljas. Siis läks ta tagasi oma sõiduki poole. Babar, kes oli nende kolmega koos põllul olnud, jooksis talle järele, et veel mõnd viimast patsutust lunida. Ta sai neid piisavalt, enne kui kindral masinani jõudis, ja paterdas siis tagasi maja suunas.

      Lennumasina uks avanes. Kindral peatus, vaatas otse minu suunas ja viipas käega. Enne kui ma aru sain, mida ma teen, viipasin vastu.

      „See oli targasti tehtud,” ütlesin endale. Sõiduk koos kindral Rybickiga tõusis õhku, et viia ta tagasi sinna, kust ta tulnud oli.

      Mida sa meist tahad, kindral? mõtlesin ja imestasin ise ka selle „meie” üle. Aga nii see ju oli. Mis iganes ta tahtis mu vanematest, olin selles osaline.

      Kolmas peatükk

      „Kuidas sulle siin meeldib?” küsis Jane mult, kui pärast õhtusööki nõusid pesime. „Huckleberrys, ma mõtlen.”

      „See pole esimene kord, kui mult täna seda küsitakse.” Võtsin talt taldriku ja asusin seda kuivatama.

      See pani ema pisut kulme kergitama. „Kindral Rybicki küsis sult seda?”

      „Jep.”

      „Ja mida sa talle ütlesid?”

      „Ma ütlesin talle, et mulle üsna meeldib siin.” Ma panin kuivatatud taldriku kappi ja ootasin järgmist.

      Jane hoidis sellest kinni. „Aga päriselt?”

      Ma ohkasin, õige pisut dramaatiliselt. „Olgu, annan alla. Mis toimub? Te issiga mõlemad olite õhtusöögil nagu zombid. Ma saan aru, et sina seda tähele ei pannud, sest sa olid samamoodi endasse uppunud, aga ma nägin terve õhtusöögi vaeva, et teilt midagi peale mühatuste kätte saada. Babar rääkis rohkem kui teie kaks kokku.”

      „Vabandust, Zoë,” ütles Jane.

      „Sa said andeks. Aga ma ikka tahan teada, mis toimub.” Osutasin sõrmega Jane’i käele, andes märku, et ootan endiselt seda taldrikut.

      Ta andis selle üle. „Kindral Rybicki tegi meile su isaga ettepaneku hakata uue koloonia juhtideks.”

      Nüüd oli minu kord taldrik unustada. „Uus koloonia?”

      „Jah.”

      „Nagu koloonia, mis asub mõnel teisel planeedil?”

      „Jah.”

      „Uau.”

      „Jah.” Jane oskas mõnikord ühe sõnaga väga palju edasi anda.

      „Miks ta teid tahtis?” küsisin kuivatamist jätkates. „Ära pane pahaks, emme, aga sa oled imepisikese küla konstaabel. Ja isa on ombudsman. Tõsine karjäärihüpe.”

      „Ei pane. Meil oli sama küsimus. Kindral Rybicki ütles, et meie sõjalised kogemused teevad selle tasa. John oli major ja mina olin leitnant. Ja ükskõik mis muid oskusi me vajame, usub Rybicki, et saame kõik kähku selgeks, enne kui uude kolooniasse jõuame. Just meie sellepärast, et tegu pole normaalse kolooniaga. Kolonistid ei ole Maalt, nad on Kolooniate Liidu kümnelt vanimalt planeedilt. Kolooniate koloonia. Esimene selline.”

      „Ja mitte ükski planeetidest, kes koloniseerimisel osalevad, ei taha, et juht oleks mõnelt teiselt neist?” pakkusin välja.

      Jane naeratas. „Nii see on. Oleme kompromisskandidaadid. Kõige vähem ebameeldiv lahendus.”

      „Jõudis kohale. Tore, kui sind millekski vaja läheb.”

      Mõne minuti jätkasime nõudepesemist vaikides.

      „Sa ei vastanud mu küsimusele,” ütles Jane lõpuks. „Kas sulle meeldib siin? Kas sa tahad jääda Huckleberryle.”

      „Mul on hääleõigus?” küsisin.

      „Loomulikult on. Kui me nõustume, tähendab see Huckleberrylt lahkumist vähemalt paariks aastaks – kuni saame koloonia püsti ja tööle. Kuid reaalselt tähendab see minekut alatiseks. See tähendab meile kõigile minekut alatiseks.”

      „Kui?” märkisin veidi üllatunult. „Te ei öelnud jah.”

      „See pole otsus, mida tehakse keset sorgopõldu,” sõnas Jane mulle otse otsa vaadates. „Sellise asja peale ei saa lihtsalt jah öelda. See on keeruline otsus. Oleme terve õhtu infot kogunud, et mõista, mis plaanid Kolooniate Liidul selle uue kolooniaga on. Ja siis peame mõtlema oma elust siin. Minu, Johni ja sinu.”

      1

      Autor kasutab antud tegelastega seoses päris palju W. Shakespeare tsitaate ja parafraase. Märgitud stroof on W. Shakespeare „Tormi” 5. vaatuse 1. stseenist. [Kõik märkused siin ja edaspidi tõlkijalt.]