Tervise alkeemia. Hiina meditsiiniline lähenemine tervisele ja haigustele. Rene Bürkland

ja kognitiivseid oskusi, mõtlemist, mälu ja keskendumisvõimet ning teadvelolekut. Kui jing on tugev, qi’d on piisavalt ja see voolab vabalt, siis on shen rõõmus – inimesel silmad säravad, ta on hea keskendumisvõimega, terava mõtlemise ja hea mäluga. Kui shen on nõrk, on inimene hajevil, ei suuda kontsentreeruda, pilk on tuhm ning sageli on sellisel inimesel ka unehäired.

      Joonis 8. Shen’i hieroglüüf.

Veri

      Xue ehk vere tähendus on hiina meditsiinis erinev kui lääne meditsiinis. Veri on materialiseerunud qi vorm, tihe ja füüsiliselt vaadeldav. Qi ja veri on omavahel väga tihedalt seotud – qi paneb vere liikuma ning veri kannab qi kehasse laiali.

      Joonis 9. Xue hieroglüüf.

      Vere tootmine on samuti hiina meditsiini järgi natuke erinev. Nimelt aitab põrn viia gu qi (toiduenergia) läbi kopsude südamesse, kus yuan qi (neerudes olev pärilik energia) kaasabil toodetakse veri.

      Joonis 10. Vere tootmine.

Vere funktsioonid

      Toidab ja niisutab keha – veri aitab viia organite, kudede ja rakkudeni toitaineid (ying qi).

      On koduks shen’ile – öeldakse, et süda on shen’i kodu. Süda on ka vere tootja. Kui verd on piisavalt ja see on tugev, on ka süda tugev ja shen’il on hea kodu, kus olla. Kui veri muutub nõrgaks ja seda on vähe, ei ole shen’il enam korralikku kodu, mis väljendub ärevuse, rahutuse ja unehäiretena.

      Reguleerib menstruatsiooni – naistele on tugev veri eriti tähtis. Kui verd on piisavalt ja see on tugev ning voolab vabalt, on menstruatsioon regulaarne, paraja verehulgaga ja valutu. Kui veri on “nõrk”, siis võib menstruatsioon muutuda ebaregulaarseks või hoopis ära jääda. Kui veri ei liigu korralikult, võivad tekkida menstruatsioonivalud jne.

Kehavedelikud

      Kehavedelikud jin ye on kõik vedelad ained inimese kehas. Kehavedelikud jagunevad selgeteks (jin) ja hägusteks (ye).

      Joonis 11. Jin ye hieroglüüf.

       Jin-vedelikud. Selged, kerged ja vesised vedelikud, mis ringlevad koos wei qi’ga (kaitseenergia) keha väliskihis. Jin-vedelikud on higi, pisarad ja sülg.

       Ye-vedelikud. Paksemad, raskemad ja sogasemad vedelikud, mis ringlevad koos ying qi’ga (toitev energia) keha sisemuses. Need niisutavad liigeseid, seljaaju ja meeleelundeid.

      Kehavedelike metabolismi ja transpordiga on seotud kopsud, põrn ja neerud.

      Kopsud on ülemine vedelike töötleja. Kui kopsude funktsioon on häirunud, võib tekkida probleeme higistamisega (liigne higistamine või higistamise puudumine) ning kätel ja näol võivad tekkida tursed.

      Põrn on keskmine vedelike töötleja. Põrna funktsioonihäire väljendub kogu keha “paisumises” – niiskus jääb sisse ja kehakaal hakkab tõusma.

      Neerud on alumine vedelike töötleja ja eritaja. Neerude häire korral võib tekkida uriini eritumise probleeme ning alakeha ja jalgade turseid.

SISEORGANID

      Hiina meditsiini siseorganite teooria erineb üsna oluliselt lääne meditsiinilisest organite käsitlusest. Hiinlased andsid organitele oluliselt laiema tähenduse, nimetades neid funktsionaalseteks organsüsteemideks.

      Organism on üks tervik ning kõik osad on omavahel seotud. Kui sisemuses midagi korrast ära on, hakkab see välimuses kohe silma. See ongi hiina meditsiini diagnostika alus. Ajal, kui hiina meditsiin välja arenes, ei olnud kasutada diagnostikaks masinaid – ultraheli, kompuutertomograafiat, röntgenit, EKG-d vms. Hiinlased arendasid välja meetodi, kuidas välise vaatluse, kompimise, kuulatlemise ja küsitlemisega organite patoloogiat avastada ning tekkis funktsionaalne organsüsteemide teooria: iga organ on seotud keha erineva koe, meeleelundi, emotsiooni, ilmastikutingimuse, maitsega jne. Kui siseorgan on problemaatiline, väljendub see eelpool mainitud piirkonnas või funktsioonis.

      Siseorganid jagatakse kaheks – zang (yin ) ja fu (yang). Jaotuse aluseks on kaks kriteeriumit: struktuur ja funktsioon.

      Zang- ehk yin-organid on struktuurilt tihked, neid nimetatakse ka “täis”organiteks. Fu- ehk yang-organid on aga õõnsad.

      Funktsiooni järgi jaotatuna on fu-organid töötlejad ja tootjad (toidust ja veest kehale vajalike ainete tootmine), zang-organid aga nende ainete hoidjad ja salvestajad.

      Zang-organid on maks, süda, põrn (kõhunääre), kopsud ja neerud. Fu-organid on sapipõis, peensool, magu, jämesool ja kusepõis.

       Zang-organid

      MAKS

      • Talletab verd.

      • Tagab qi vaba liikumise.

      • Emotsiooniks on vihastamine.

      • Kontrollib kõõluseid ja sidemeid.

      • Väljendub küüntel.

      • On seotud silmadega.

      Maks talletab verd

      Maksal on meie organismis palju tähtsaid funktsioone. Hiina meditsiini järgi on maks nn “vere reservuaar”, s.t puhkeseisundis koguneb üleliigne veri lihastest ja elunditest maksa. Aktiivsel perioodil, kui lihased töötavad ja organism on ärkvel, saadab maks vajamineva vere uuesti kehasse laiali.

      Kuna maks on vere talletaja, siis on sellel tähtis osa menstruatsiooni reguleerimisel. Kui maksa veri on tugev, siis on menstruatsioon regulaarne ja keskmise verehulgaga. Kui maksa veri on nõrk, ei jätku verd ka emakasse, mille tulemuseks on ebaregulaarne menstruatsioon või selle puudumine.

      Hiina meditsiini järgi on sobiv magamisasend paremal küljel – selles asendis saab veri vabalt maksa liikuda ja ei takista südametööd. Lamades vasakul küljel, voolab veri rohkem südamesse, maks jääb “tühjaks” ja südamel on raskem tööd teha.

      Maks tagab qi vaba liikumise

      Teine maksa funktsioon on qi vaba ja takistusteta liikumise tagamine. Maksa qi on üks tugevama jõuga energiaid organismis. See aitab paljudel organitel oma funktsioone täita ning hoiab kogu organismi qi liikumises. Vabalt ja takistusteta maksa qi aitab maol toitu muundada, põrnal qi’d toota, soolestiku sisul edasi liikuda jne.

      Kui maksa qi blokeerub, võivad esineda järgmised sümptomid: menstruatsioonivalud (maksa qi seiskumine emakas), kõhugaasid ja puhitused (soolestik), iiveldus ja oksendamine (magu), pinge ja raskustunne rinnus (kops ja süda), tükitunne neelus (neel ja kilpnääre) ning peavalu pealae piirkonnas.

      Emotsiooniks on vihastamine

      Faktor, mis maksa qi’d kõige rohkem blokeerib, on emotsioonid, eriti vihastamine, frustratsioon, pinge ja stress. Allasurutud viha tagajärjel maksa qi seiskub.

      Kui aga stressi ja pinget on liiga palju ning inimene elab seda läbi viha ja raevu väljendamise välja, tõuseb maksa yang, mis võib väljenduda vererõhu tõusus, pearingluses, peavalus, näo punetamises, punastes silmades jne.

      Maks kontrollib kõõluseid ja sidemeid

      Keha koed, mida maks “valitseb”, on kõõlused ja sidemed. Kui maksa veri on tugev ja qi voolab vabalt, on kõõlused tugevad ja elastsed ning meie liigutused sujuvad. Kui maksa veri jääb nõrgaks või qi seiskub, võivad tekkida kõõluste “kokkutõmbed”, mis väljenduvad tahtmatutes lihastõmblustes