Tervise alkeemia. Hiina meditsiiniline lähenemine tervisele ja haigustele. Rene Bürkland

ise alkeemia

      Emma Mara’le, kes näitab mulle igal hetkel elu imelisust

Tänusõnad

      Selle raamatu valmimisel on oma osa kõigil inimestel, kellega ma olen oma teel kohtunud. Eriti tahan ma tänada kõiki oma õpetajaid ja õpilasi, kolleege ja patsiente, sõpru ja töökaaslasi ning loomulikult oma perekonda.

      Tänud teile kõigile õppetundide eest, mida ainult teie saite mulle anda – ilma nende kogemusteta ja teadmisteta ei oleks seda raamatut sündinud.

      Sissejuhatus

      Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune teoreetiline ja praktiline süsteem, mille eesmärgiks on saavutada organismi sisemine tasakaal ning tasakaal keha ja väliskeskkonna vahel.

      Et mõista, mis toimub meie kehas, tuleb osata lugeda märke, mida keha meile igapäevaselt annab. Kui sisemuses on midagi korrast ära, siis paistab see tavaliselt välimuses välja. Küsimus on selles, kas me oskame neid märke ja sümptomeid märgata ja nendega midagi ette võtta.

      Vanad hiinlased töötasid välja diagnostika ja ravisüsteemi, mille abil sai kindlaks teha haiguse lokalisatsiooni ja põhjuse. Kuna ajal, mil hiina meditsiin välja arenes, ei olnud kasutusel eriti palju instrumentaalseid diagnostikavahendeid, siis loodi süsteem, mille abil sai väliste sümptomite ja märkide abil hinnata organismi olukorda. Kui keha sisemuses läheb midagi korrast ära, annab keha meile sellest alati sümptomitena märku. Osates lugeda neid märke, on meil võimalus üles leida haiguse tõeline põhjus, mitte keskenduda vaid tagajärgede likvideerimisele.

      Käesoleva raamatu eesmärgiks on aidata inimesel ennast rohkem tundma õppida ning läbi selle tugevdada oma tervist, avastada haigused ja terviseprobleemid varajases staadiumis ning mis kõige tähtsam – vältida tulevikus nende probleemide kordumist.

      Iga haigus on õppetund. Meile on antud mõistus, et õppetund ära õppida ja probleem lahendada. Läbi õppimise tulevad meile teadmised, läbi teadmiste aga tarkus. Tarkus käia oma eluteel rõõmsalt, õnnelikult ja tervelt.

      Head avastamist, enese tundmaõppimist ja uusi teadmisi sellel teel.

       YIN JA YANG

       Yin ja yang looduses

      Yin ja yang on hiina meditsiini baasmõisted, mille kaudu saab lahti seletada nii haigusi kui ravi, aga ka kõiki loodusnähtusi tõlgendada.

      Taoism on loodusfilosoofia, mis kirjeldab Universumi kahte ürgset jõudu – yin’i ja yang’i, mis on küll vastandlikud (tuli ja vesi), kuid nende vahel ei ole konflikti. Need jõud toimivad harmoonias ja tasakaalus ning täiendavad üksteist. Pigem on see kahe vastaspoole koostöö, mis loob täiuse ja elu. Valgus (yang) ja pimedus (yin) loovad ööpäeva, mees (yang) ja naine (yin) loovad partnerluse, idee (yin) ja teostus (yang) annavad tulemuse jne.

      Yin’i ja yang’i mõistmiseks vaatleme nende hieroglüüfide tähendust.

      阴 yin – mäe varjus olev külg, kus on pime, jahe, niiske ning rahulik.

      阳 yang – mäe päikesepoolne külg, kus on valge, soe, kuiv ja kihab aktiivne elu.

      Yin’i ja yang’i olemust kirjeldavad kõige paremini tuli ja vesi. Tuli on soe, annab valgust, see kuivatab, on kerge, aktiivne ja liigub ülespoole. Vesi on vastupidi külm, tume ja niiske. See on raske ning passiivne ja liigub allapoole. Kõiki loodusnähtusi saab liigitada yin’i ja yang’i järgi – olemuselt tule sarnased ning olemuselt vee sarnased.

      Tabel 1. Yin ja yang looduses.

       Yin’i ja yang’i muundumine ning suhtelisus

      Joonis 1. Taiji sümbol.

      Taiji sümbol väljendab universaalse muutumise seadust, mille järgi üks muutub oma äärmuses teiseks – yin saavutab maksimumi ning hakkab vähenema, tehes ruumi yang’ile. Öösel kõige pimedamal ajal saavutab yin-energia tipu ning hakkab taanduma, yang-energia hakkab kasvama, tuues kaasa hommikuse valguse, soojuse ning ärkamise (hommik on yin’i ja yang’i suhteline tasakaal). Yang kasvab ja saavutab maksimumi keskpäevaks, kui päike on kõrgel, valgust on palju ja elu keeb aktiivselt. Õhtu lähenedes hakkab yang vähenema ning yin paisuma ja jõuab keskööks jälle maksimumini. (Vt joonis 2)

      Joonis 2. Yin’i ja yang’i muundumine.

      Kõik universumis toimuvad protsessid on yin’i ja yang’i muutumise väljendused – aastaaegade vaheldumine, elutsüklid, naistel menstruatsioonitsükkel jne.

      Ükski väärtus või asi ei ole oma olemuselt täielikult yin või yang. Alati on yin’is peidus yang’i alge ja yang’is yin’i seeme (yin’i ja yang’i sümbolis valges peituv must täpp ja mustas valge täpp). Lisaks on yin ja yang alati suhtelised – hommik võrreldes ööga on yang, võrreldes päevaga aga yin, kõht võrreldes rinnakorviga on yin (allpool), võrreldes jalgadega aga yang (ülalpool).

       Yin ja yang inimeses

      Nii nagu loodusnähtusi ja objekte, nii saab ka inimese kehaosad ja organismi funktsioonid jagada yin’iks ja yang’iks.

      Füüsiline keha on yin, vaim (psüühika) yang, veri ja kehavedelikud on yin, organismi funktsioonid – seedimine, ainete transport, lagundamine, eritamine jne aga yang. Keha välispind on yang (mäe päikesepoolne külg), sisemus yin (varjus olev külg), pea yang (üleval), jalad yin (all), selg yang, kõht yin jne.

      Kuigi kõik siseorganid on valguse eest peidus ja selle järgi yin’i tüüpi, siis tegelikult jagatakse need veel omakorda yin’iks ja yang’iks. Struktuuri järgi jagatuna on nn ladustavad organid ehk zang-organid yin (süda, maks, põrn (kõhunääre), kopsud ja neerud). Seest tühjad õõneselundid aga yang (peensool, sapipõis, magu, jämesool, kusepõis).

      Tabel 2. Yin ja yang inimeses.

       Yin ja yang haigustes

      Terve inimese kehas on yin ja yang tasakaalus. See ei ole staatiline tasakaal, vaid pidevalt muutuv tasakaaluseisund, mis sõltub meie tegevustest, toitumisest, elukeskkonnast, aastaajast jne. Näiteks sportides oleme rohkem yang-seisus kui magades (yin). Talvel oleme yin-seisus, suvel aga rohkem yang-energias. Terav ja vürtsikas toit toob meie kehasse rohkelt yang’i (tuli), värsked puu- ja köögiviljad aga yin’i (vesi). Keetes, aurutades, praadides või vokkides anname aga toidule yang-energiat juurde ning see muutub mitte ainult temperatuurilt, vaid ka olemuselt soojemaks.

      Kui yin’i ja yang’i suhteline tasakaal organismis ning keha ja väliskeskkonna vahel kaob, tekib haigus. Organism annab meile yin’i-yang’i ebakõlast alati märku, seda sageli palju varem, kui tõeline haigus välja kujuneb. Osates neid märke lugeda, saame organismi tasakaalu juba haigusliku seisundi algfaasis taastada ja raskemat haigestumist vältida.

      Tabel 3. Yin ja yang patoloogias.

      Liigsuse ja vähesuse sündroomid

      Nagu eespool juttu oli, on tervis yin’i ja yang’i tasakaal, haigus omakorda selle tasakaalu kadumine. Yin’i ja yang’i seisukohast saame jagada haigused kaheks – liigsuse ja vähesuse sündroomid. Liigsuse sündroom tähendab, et ühte kahest (yin või yang) on üle normi, vähesuse sündroom omakorda, et ühte on alla normaalse taseme.