Vanaema Ingeborgi kokaraamat. Ritta Roosaar

läheb:3 sibulat2 sl võid2 hapukurki200 g keedetud veise- või sealiha100 g sinki200 g viinereid1-1,5 l puljongit3 sl tomatipastat või ketšupitloorberilehtipipartsoolahapukoortmaitserohelist

      Valmistamiseks

      haki sibulad ja kuumuta võis. Tükelda hapukurgid ja lisa hautatud sibulale. Lisa puljong, keeda natuke, lisa liha, sink ja viineritükid. Maitsesta kas tomatipasta või ketšupiga ja keeda läbi. Hea seljanka on paks ja tummine.

      Serveerimisel lisa hapukoortja maitserohelist.

      FRIKADELISUP

Vaja läheb:300 g hakkliha2 sibulat2 muna1 sl jahu2 porgandit3-4 kartulit1-1,5 l eelnevalt valmistatud puljongit(võid puljongi asemel kasutada ka vett)1 tl soolanatuke pipart

      Valmistamiseks

      alusta frikadellidest. Selleks sega hakkliha, üks hakitud sibul, muna, sool ja pipar ühtlaseks massiks. Vormi frikadellid kahe teelusika vahel (kokad valmistavad frikadelle käte vahe) ja veereta jahus.

      Tükelda porgand ja sibul ning keeda puljongis. Mõne aja pärast isa kartulikuubikud. Kui juurviljad on peaaegu pehmed, tõsta frikadellid supi sisse. Kui frikadellid tõusevad pinnale, on supp valmis.

      Serveerimisel lisa maitserohelist.

      HERNESUPP SUITSULIHAGA

Vaja läheb:1-1,5 l vett1-1,5 kl kuivatatud herneid2 porgandit0,5 kl kruupesoovi korral sibulatsoola

      Valmistamiseks

      puhasta ja kupata suitsuliha. Siis võta uus vesi, pane sisse herned ja porganditükid. Keeda tasasel tulel, kuni herned on pehmed ja hakkavad lagunema. Võid lisada ka pool klaasi kruupe. Tõsta liha supist välja, puhasta kontidest, pane suppi tagasi ning aja korraks keema. Supp peab jääma hästi paks.

      Meie serveerime juurde ahjus röstitud saiakuubikuid.

      HAPUKAPSASUPP

Vaja läheb:1-1,5 l vett700 g rasvasemat sealiha700 g hapukapsaidporganditsibulatsoola3 sl tangu (võib ka ilma tangudeta)mannat või kaerahelbeid soovi korral1 sl suhkrut

      Valmistamiseks

      tõsta vette sealiha, kapsas, viilutatud porgand, sibul ja tangud ning keeda umbes poolteist tundi. Hapukapsasupi võib kohe külma veega keema panna, sest hapu ei lase vahul tekkida. Tangude asemel võib ka natuke mannat või kaerahelbeid lisada, et supp saaks tummisem. Vahetult enne valmimist lisa suhkur. Kui supp läheb paksuks kätte, võidjuurde lisada keedetud vett.

      Serveerimisel võib lisada hakitud toorest mugulsibulat ja hapukoort. Meie sööme hapukapsasupi juurde külmi keedukartuleid.

      Nipp: hapukapsasuppi on soovitav keeta suurem potitäis, sest mida rohkem soojendad, seda paremaks supp läheb. Vanarahvas räägib, et kõige parem supp pidi olema seitsmendal päeval.

      PIIMASUPP

      Väga hea on vahelduseks keeta piimasuppi, milles võib kasutada nii makarone kui klimpe.

Vaja läheb:1 l piima1 kl vett2 tl võidsoola ja suhkrutKlimpideks:2 sl võid2 muna1 kl piima1 kl jahusoola ja suhkrut

      Valmistamiseks

      sega omavahel või, munad, piimjahu, sool ja suhkur ning klopi kõvasti läbi. Klimbitainas peab jääma hästi tihe.

      Lase piima, või ja vee segu keema tõusta ning sega kogu aeg, sest siin on põhjakõrbemise oht. Keevale piimale lisa lusikaotsaga klimbid ja keeda, kuni nad pinnale kerkivad.

      Samamoodi võid teha makaronide, riisi või mõlemaga korraga.

      Valmista juurde võileibu. Lihtsa piimasupi juurde sobivad ideaalselt maitserohelise ja munaga kaunistatud kiluvõileivad.

      PIIMAAEDVILJASUPP

      Eriti mõnus on see supp varasuvel, kui on käepärast värsked koduaiajuurviljad.

Vaja läheb:1 l piima0,5 l vettporganditkaalikatpaari peotäit puhastatud värskeid rohelisi herneidväikest sibulat2-3 kartulit1 sl jahusoola1 tl koorevõid1 sl hakitud tilli

      Valmistamiseks

      puhasta aedviljad, lõika ribadeks või kuubikuteks ja pane keema soolaga maitsestatud vette ning keeda poolpehmeks. Kartul lisa pisut hiljem. Jahu sega vähese külma veega ja lisa segu tasapisi, pidevalt segades, supile. Kui aedvili on pehme, lisa selline kogus piima, et supp jääb paraja paksusega. Kuumuta peaaegu keemiseni.

      Suppi maitsesta võiga, lisa näpuotsatäis suhkrut ja serveerimisel lisa till.

      KÜLM SUPP

      Soojal suvepäeval on vahel väga hea pakkuda külma suppi. Seda võib nimetada ka okroškaks. Okroškal on sadu erinevaid variante. See on üks meie omadest.

Vaja läheb:1 l keefiri0,5 l kalja (võib võtta ka üks osa kalja ja üks osa limonaadi)2 väikest värsket kurki200 g keeduvorsti3 sl hapukoort2 keedetud muna200 g kodujuusturohelist sibulattilli, peterselli(suppi võib panna suitsuliha, redist või mida sul juhtub käepärast olema, tehakse ka peediga)

      Valmistamiseks

      sega omavahel keefir, kali ja hapukoor. Tükelda vorst, muna, kurk ja till, lisa segusse kodujuust. Lase seista umbes 20 minutit. Serveeri maitserohelisega ja söö kuuma kartuliga.

      KALADE ETTEVALMISTUS

      Kalade puhastamisega on parasjagu vaeva ja seetõttu on targem osta kalafileed. Kui sa aga otsustad ise kalu puhastada, siis väikeste kalade puhul, näiteks räim ja tint, lõika kääridega pead ja sabad ära, seejärel lõika lahti kõht ning lükka pöidlaga sisikond välja. Mari on soovitav sisse jätta. Kalad tuleb pärast puhastamist pesta ja suured kalad tuleb enne puhastamist veel soomustest rookida.

      PRAETUD KALAD

      Puhasta ja lõika koha, hõbeheik või mõni muu valge lihaga kala tükkideks. Pane kalatükid või väiksemad kalad (räim, tint) 10-15 minutiks soolaga sissehõõrutult seisma. Klopi lahti muna. Pane kalatükid või kalad munasegusse. Teisele taldrikule raputa jahu ja pööra munaseguseid kalu jahu sees. Kuumuta pannil õli ja prae kalad mõlemalt poolt kuldpruuniks.

      Räimed säti pannile nii, et peapool ja sabapool on kõrvuti. Nii saab hästi ühe rea räimi korraga ümber pöörata. Serveeri kuumade lisandite ja toorsalatiga.

      Kalu võib ka keeta väheses soola, loorberi ja vürtsiga maitsestatud vees, keeduleemele lisa porgandit ja sibulat.

      KALA HELEDAS MARINAADIS

Vaja