Scotti viimne ekspeditsioon. Robert Falcon Scott

„onn” viib eksiarvamisele. Meie residents on tegelikult küllalt suur maja ja igas suhtes parim maja, mis kunagi polaarmaadel on ehitatud! Ta on 50 jalga pikk, 25 jalga lai ja tema kõrgus räästani on 9 jalga.

      Kui te suudaksite enesele ette kujutada meie maja, mis asub künka jalamil pikal tumeda liiva ribal, tema ees korralikes virnades asuvaid kaste mitme tonni toiduainetega, ja merd, mis all rannas vastu jääd laksub, saaksite umbkaudse pildi meie laagrist ja selle ümbrusest. Mis aga puutub meie kaugemasse ümbrusesse, siis on raske kauneid sõnu leida selle ilu kirjeldamiseks. Evansi neem on Erebuse vulkaani üks paljusid ning kõige lähemaid ahelikke, nii et meie kohal kõrgub alati tulemäe grandioosne suitsev, lumega kaetud tipp. Meist põhja ja lõuna pool on sügavad lahed. Nende taga laskuvad vulkaani jalamilt kurdudena alla suured liustikud, mis oma kõrged sinised ninamikud merre pistavad. Meri meie ees on sinine, üle külvatud säravate jäämägede ja jääpankadega. Kaugel üle väina paistavad ilusad Läänemäed nii selgelt ja majesteetlikult, nagu oleksid nad päris lähedal, kõigi oma arvukate kõrgete tippude, oma sügava jäätunud oru ja teravaservaliste astangutega. Kõik see moodustala säärase mägimaastiku, millel on maailmas vähe võrdset. Ponting on sellest kõige enam vaimustatud. Ta kinnitab, et ei ole elus näinud ilusamat paika. Kogu päeva ning suurema osa ööst kulutab ta fotoaparaadi ja kaameraga „kõige selle kokkukorjamiseks”, nagu ta seda ise nimetab.

      Kogu päeva puhus äge tuul. Pärast äsjast lumesadu oli sellest kasu, sest ta puhus lahtise lume ära ja tihendas pinda. Ponidele selline ilm muidugi ei meeldi, kuid praegu, teeleasumise eel, ei tohi me neid hellitada. Ma arvan, et karastamine on kasulik nii inimestele kui ka loomadele; loodus abistab loomi, varustades neid imekiiresti sooja kasukaga. Mulle tundub, et meie ponide pulstunud kasukad on juba veidi paksemaks muutunud. Näib, et koerad kardavad hoopis vähem külma, kuid nad ei saa seda ka nii palju tunda.

      Ponidele oleks parem, kui saaksime nende köislasila asetada niisugusesse kohta, kus pole lund.

      Bowers lõpetas panipaiga ehitamise onni lõunaküljel, tegi sellele tiiva, mis ristus tuulekojaga pealttuuleküljest, ja ühendas panipaiga katuse tuulekoja katusega. Sellest on palju abi, eriti neile, kelle eluruumid on ukse ligidal.

      Puusepp asetab talli jaoks paigale poste ja sarikaid. Ta lõpetab selle töö mõne päeva pärast. Elu onnis võtab kiiresti ilmet ja iga tund näib toovat midagi uut ning paremat.

      Täna hommikul vaatasin üle kõik karusnahksed magamiskotid ja leidsin nad kõige paremas korras. Nahad on lihtsalt võrratud. Pärast seda püüdsin mõelda kelkude konstruktsiooni täiustamisele, kuid näib, et mu pea ei jaga seda asja kaugeltki nii hästi, nagu ta tegelikult peaks.

      Meie teeleasumise määrasin 25. kuupäevale. Allohvitser Evans sai korralduse kelgud ja rakendid korda seada, kuna Bowers organiseerib toiduainete pakkimist.

      Griffith Taylor ja tema kaaslased palusid juhtnööre retkeks läände. Mu kallis sõber Wilson teeb kõik, et neid selleks hästi ette valmistada.

      Ponting lõpetas oma pimiku sisustamise. Kõigi imestuseks tuli ta puusepatööga väga hästi ning erakordselt kiiresti toime. Täna õhtul tegi ta vaevalt tunni ajaga pimiku akna valmis.

      Meares on armunud grammofoni. Selgus, et meil on suurepärane valik plaate. Pianoola toodi siia laevalt osade kaupa. Kuid ma ei ole sugugi kindel, et see vaev end ära tasus. Oates on alati ponide juures – ta hoolitseb loomade eest igati eeskujulikult ja on oma töös väsimatu.

      Day ja Nelson, kes põhjalikult kaalusid, kuidas oma nurka sisse seada, asusid nüüd tööle. Ei ole kahtlust, et need kaks leidlikku inimest kasutavad neile eraldatud ruumi viimse võimaluseni ära.

      Olen väga palju mõelnud sügisestele retkedele. Ees on veel hulk tööd, peamiselt seetõttu, et ühendus talvekorteriga võib pikaks ajaks katkeda. Sellepärast tuleb meil suur hulk toidumoona nii meeste kui ka loomade jaoks kaasa võtta.

      Reede, 20. jaanuar. Meie maja on muutunud hulga suuremaks. Bowers lõpetas kõrvalhoone; see sai täiesti lumekindel ja on otstarbekaks panipaigaks riiete, nahkade ning selliste tagavarade jaoks, mis peavad käepärast olema. Kõrvalhoone tiib kaitseb väga hästi onni tuulekoja sissekäiku. Tall on peaaegu valmis; ta moodustab tugeva, hästi kaetud juurdeehituse maja põhjaküljel. Nelson ehitas maja idaküljele väikese tiiva. Samasuguse kavandas Simpson ka maja kagunurgale. Hoone peakorpus hargneb niimoodi igasse külge. Simpson on oma jääkoopa ehitamise peaaegu lõpetanud. Sellel on valguskindel vooder, nišid, põrand ja kõik muu vajalik. Wright ja Forde saavad peagi valmis onni absoluutsete magnetilist vaatluste otstarbeks. Selle onni jaoks oli meil kaasa võetud ainult sõrestik, mis nüüd kaetakse mujalt ülejäänud lauaotstega ja kohandatakse igati meie vajadustele.

      Gran määris suuskade tallad „rekordiga”. Nõnda nimetasime tõrva, parafiini, vedela seebi ja linaseemneõli segu, millele on lisatud mingisugust patenteeritud ainet, mis Grani sõnade järgi takistab suusataldade jäätumist.

      Allohvitser Evans ja Crean seavad valmis kelke. Evans teeb seda väga asjatundlikult ja ma ei kahtle, et tema poolt korrastatud kelgud hästi vastu peavad.

      Jagasime inimestele kelguretkedeks välja mitmesugust varustust ja talvesaapaid. Oleme nendest vaimustatud. Nii firma Jaegeri viltsaapad ja – tuhvlid kui ka suvised tuuleülikonnad ja karusnahksed labakud on parimad, mida seni olen näinud. Lõpuks vaatasime täna õhtul üle ja andsime igale mehele välja kaks paari lapi saapaid. Nende kvaliteet on eeskujulik. Algul tundusid nad mulle väikesed, kuid hiljem selgus, et ma eksisin, sest jalatsid olid külma ja kuiva tõttu lihtsalt kõvad ning paindumatud. Venitasime neid veidi ja kõik on korras. Jalatsid on tõesti väga head, Et tuulepüksid tihedalt vastu saapaid liibuksid, kavatsen kasutada sääremähiseid. Kogu aeg oleme mõelnud sellele, kuidas ennast rännakuiks kõige paremini ette valmistada.

      „Oleme nüüd kontrollinud enamikku oma varustusest, kuid ei ole seni leidnud ühtki artiklit, mis oleks ebakvaliteetne või riknenud. Vaev, mida nähti kaasavõetavate toiduainete nimestiku koostamisel ja firmade valikul, kellelt saaks kõige paremaid kaupu, on kuhjaga tasutud. Meie kõik õnnistame mr. Wyatti, et ta selles küsimuses lausa ennastsalgavalt meie huvide eest väljas oli.

      Meie riietus on parim parimaist. Hinnates kogu meie varustust, võin ma teatud uhkusega öelda, et seal ei ole ühtki asja, mida ma ei peaks sobivaks.”

      Neemelt leiti tugevasti sulginud keiserpingviin, kellest saab hea nahaproovi. Atkinson leidis tema sooltes paelussi tsüste. Näib olevat selge, et see parasiit ei sattunud sinna mõnelt teiselt peremehelt ja et see on oma arenguloolt senitundmatu paelusside liik. Atkinson on teinud parasitoloogias õige tähtsa avastuse.

      Täna õhtul pöördus tuul põhja ja puhub õige tugevasti. Laeva asupaik mulle eriti ei meeldi, kuna jää kogu aeg laguneb. Taevas on võrdlemisi selge ja ma ei usu, et sellise ilmaga võiks tuul veel kaua kesta.

      Rennick pani pianoola kokku. Ta on tubli poiss ja ma tunnen talle praegu väga kaasa – tal on kindlasti üsna raske laevale tagasi pöörduda, sest varem oli ta ju kaldarühma liige. Pianoola oli kogu aeg tema hoole all, ja et ta nii palju vaeva näeb seda meie jaoks kokku pannes, näitab teda väga heas valguses.

      Day tegi mulle selgeks, kuidas ta mootorsaanide puudused kõrvaldada loodab. Ta arvab, et saab saanid kindlasti korda, kuid ma kardan, et see ei tõsta meie usaldust nende vastu.

      Ladude rajamise retk peaks õnnestuma, kui meil ainult korda läheb ponid ja varustus Liustikukeelest mööda viia.

      Täna sõime hülgelihakotlette. Nad olid nii erakordselt hästi valmistatud, et kuidagi ei olnud võimalik neid kõige parematest loomalihakotlettidest eraldada. Kahele mehele meie hulgast ma ütlesingi, et kotletid on loomalihast, ja nad uskusid seda seni, kuni nad kumbki kaks kotletti ära olid söönud ja mina oma vale üles tunnistasin. See oli mul esimene kord niiviisi hülgeliha süüa, et ma ei tundnud selle erilist maitset. Aga ka selle iseloomuliku maitse muudavad meie koka käed vastuvõetavaks – ta on tõesti meister omal alal.

      Laupäev, 21. jaanuar. Minu kartus laeva pärast ei olnud asjatu. Tundes mingit rahutust, väljusin öösel onnist ja nägin kohe, et laevaga on asjad halvad. Põhja poolt tulev laine murdis jääd, tuul tõusis ja surus laevale peale. Õnneks