Tõmbetraat. Lee Child

kinnistut mere kaldal. Ja lisaks suur häärber Pound Ridge’is. Selle koguhind on minu jaoks kusagil kaheksa koma ühe miljoni dollari ringis. Juba ainuüksi häärber maksab kaks miljonit. Seega ma jään kuus koma üks miljonit miinustesse paketi eest, mille ma saan õigeid võtteid kasutades panna turule saja miljoniga.”

      Sekretär jäi teda jõllitama.

      „Selle jaoks ma neid kuut nädalat vajangi.”

      Seepeale raputas sekretär pead.

      „Sellest ei tule midagi välja,” ütles ta. „Tegemist on vana suguvõsaäriga. Suurem osa aktsiaid on ikka veel Stone’i enda käes. Neid ei ole sugugi mitte kõiki müüki pandud. Tema pangal on ainult osa aktsiaid. Sinust saaks kõigest vähemusosanik. Ta ei laseks sul kogu seda värki teha.”

      Hobie raputas omakorda pead.

      „Ta müüb need mulle. Müüb kõik. Viimse kui üheni.”

      „Ta ei müü.”

      „Ta müüb.”

*

      Avalikus raamatukogus oli häid uudiseid ja oli halbu uudiseid. Manhattani, Bronxi, Brooklyni, Queensi, Staten Islandi, Long Islandi, Westchesteri, Jersey ranniku ja Connecticuti telefoniraamatus oli kirjas palju Jacobi nime kandvaid inimesi. Reacher arvestas neid, kes jäid linnast ühe sõidutunni kaugusele. Suurlinnast ühe tunni kaugusel elavad inimesed pööravad mingi vajaduse tekkides pea vaistlikult sinnapoole. Kaugemal nad seda võib-olla ei tee. Ta kirjutas pliiatsiga üht-teist oma märkmikku ning luges kokku 129 võimalikku kandidaati mureliku proua Jacobi kohale.

      Kollastel ärilehekülgedel ei olnud siiski ainsatki Costello-nimelist eradetektiivi. Valgetel lehekülgedel oli küll palju eraisikust Costellosid, selle nimega ametimehi aga polnud. Reacher ohkas. Ta oli pettunud, kuid mitte üllatunud. Kui ta oleks raamatut lahti lüües näinud „Costello detektiivibüroo – meie kitsam valdkond on leida Keysis endisi sõjaväepolitseinikke”, siis oleks see olnud liiga hea, et olla tõsi.

      Paljud agentuurid kandsid lihtsalt mõnda üldise tähendusega nime ja suur osa nendest võistles tähestiku alusel koostatud nimestikus esimese koha pärast, olles valinud esitäheks A – Algus, Asjatundjad, A-üks. AA Büroo. Teised aga lähtusid lihtsatest geograafilistest seostest – näiteks Manhattan või Bronx. Üks agentuur pidas ennast selle eriala traditsioonide järgijaks, olles võtnud nimeks Nuuskur. Kahes olid ametis ainult naised, kes töötasid ainult naiste jaoks.

      Ta võttis uuesti käsile valged leheküljed, keeras märkmikus ette järgmise lehe ja pani kirja viisteist New Yorgi politseiameti telefoninumbrit. Siis istus ta mõnda aega ja kaalus oma võimalusi. Seejärel kõndis hiiglaslikest kössitavatest lõvidest möödudes välja ja läks kõnniteel seisva telefonikabiini juurde. Ta asetas märkmiku koos kõikide taskus leidunud veeranddollariliste müntidega telefoniaparaadi peale ja hakkas oma politseijaoskondade telefoninumbrite nimestikku läbi helistama. Kõikides jaoskondades küsis ta haldusosakonda. Ta oletas, et satub mõne hallipäise endise valvelauaseersandi peale, kes teab kõike, mida tasub teada.