Aja jälg kivis. Kreeka. Helgi Erilaid

See hõim oli üks tähtsamaid Vana-Kreeka kultuuri edasikandjaid. Linna müütiline rajaja olevat olnud Ateena prints Androklos, kes pärast oma isa, kuningas Kadrose surma olevat kodunt lahkunud ning läinud Delfi oraaklilt nõu küsima. „Kala ja metssiga näitavad sulle teed,“ teatanud oraakel, kellele meeldinud mõistatuslikud ennustused. Ju siis juhtinud kala ja metssiga Androklose paika, kus tema valitsemise ajal Efesose linn kiiresti kasvama ja arenema hakkas. Kuningana ühendas Androklos 12 Joonia linna Joonia liigasse, mida kohalikud hõimud hävitada püüdsid. Tubli sõdalane Androklos hukkuski ühes järjekordses lahingus kaarialastega.

      Artemise pühamu kohta Efesoses on teada, et seda on aegade jooksul kolm korda uuesti üles ehitatud. Esimene pühamu seisis siin tõenäoliselt juba pronksiajastul, mis algas Vahemere maades 3. aastatuhande teisel poolel eKr. Seda on väitnud ka Kreeka kirjanik ja ajaloolane Pausanias ning tema väidet kinnitavad juba meie aegadel Efesosest välja kaevatud leiud.

      7. sajandil eKr hävitas selle iidse templi veeuputus. Hiljem leiti paigast kummalisi asju – kotka graveeringuga elevandiluust plaat ja hulk veetilgakujulisi merevaigutükke.

      Praeguse Türgi lääneranniku lähedal asuv Efesose linn oli noil ammustel aegadel ümberkaudsetele riikidele päris ahvatlev saak ja juhtuski nii, et umbes aastal 560 eKr vallutas linna Lüüdia kuningas Kroisos (ld Croesus), kelle nimest on eesti keelde tulnud sõna „kröösus“. Tema laskis Efesosse ehitada uue Artemise templi. Selle plaani tegid aastal 550 eKr Kreetalt pärit ehitusmeister Chersiphronos ja tema poeg Metagenes. Arvatakse, et see oli esimene üleni marmorist valmistatud tempel tollases Kreekas – nelinurkne hoone, mida ümbritses igast küljest kaks rida umbes 15 meetri kõrguseid joonia sambaid. Plinius Vanema kirjelduse järgi ilustasid kõiki 36 sammast reljeefsed graveeringud. Kujur Endoiose valmistatud tumedast puust kultuskuju seisis vabaõhualtari juures.

      Pole otseseid tõendeid selle kohta, et templis oleks seisnud Kreeka jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Apolloni kaksikõe Artemise kuju, kuid ajaloolaste meelest on see üpris tõenäoline. Artemise templis käis palju rändureid, kaupmehi, ka kuningaid, kes tõid jumalannale kauneid kingitusi. Arheoloogid on leidnud kullast ja elevandiluust Artemise kujukesi ja ehteid Pärsiast ning isegi kaugest Indiast.

      Kolmas tempel ja Efesose Artemis

      Varsti pärast suure kauni, valgest marmorist templi lõplikku valmimist tuli keegi Herostratose nime kandev mees ja süütas templi katuse puutalad põlema, ainult selleks, et ajalukku minna. Ja läkski. Kui mees, kes Artemise templi maha põletas, kuigi efesoslased mõistsid ta surma ning keelasid isegi tema nime mainimise.

      Tulekahju oli 21. juuli ööl, aastal 356 eKr. Kummalisel kombel tuli samal ööl ilmale Makedoonia Philippose poeg, tulevane Aleksander Suurena ajalukku läinud sõjapealik. Ajaloolane Plutarchos on kirjutanud, et jumalanna Artemis oli liiga hõivatud Aleksandri sünniga ega suutnud oma templit päästa.

      323. aastal eKr hakati Efesoses kolmandat Artemise templit rajama ning see tuli veelgi suurem ja uhkem kui teine – umbes 150 meetrit pikk, 75 meetrit lai ja ligi 20 meetrit kõrge, 127 sambaga hiigelhoone. Plinius Vanem on kirjeldanud uue templi kulla ja hõbedaga ilustatud sambaid, Kreeka kujurite valmistatud kauneid skulptuure ja reljeefe ning Artemise kultusesemeid.

      Kolmas Artemise tempel seisis Efesoses ligi 600 aastat ja sellest on juttu ka varastes kristluseaegsetes märkmetes. Esimeste ristiusu kuulutajate Efesosse saabumine tekitas linnarahvas umbusku ja hirmu, et nende püha Artemise tempel häbistatakse ja lõhutakse. On säilinud ka legend templi hävimisest. Apostel Johannes olevat oma palves püüdnud Artemise templist paganlikke deemoneid välja ajada, kui äkki purunenud Artemise altar tükkideks ja pool templihoonet kukkunud kokku. Aastal 268 hävitasid Efesosse tunginud gooti hõimud templi täielikult.