Völsungite saaga. Mart Kuldkepp

Jonuksi tõlkes ilmunud „Ynglingite saaga“ (2003).

      3

      Eesti keeles osaliselt ilmunud Rein Sepa tõlkes (1977).

      4

      Völsi on kultusliku kuivatatud hobusepeenise nimi kuningas Ólafr Tryggvasonist kõnelevas nn. „Völsi loos“ (säilinud 14. sajandi suures kuningasaagade kompilatsioonis „Flateyjarbók“).

      5

      Vanaislandi keeles nimetati hange „breðafönn”. On arvatud, et kogu see episood on hilisem interpolatsioon, et seletada tolle sõna päritolu (vt. Finch 1965: xxv–xxxvi).

      6

      Vanapõhja tavaõiguses eristati (avalikult omaks võetud) tapmist ja (salajast) mõrva.

      7

      Algtekstis on „lindprii“ tähenduses kasutatud kujundlikku väljendit „varg i véum” ehk „hunt pühades kohtades“, mis viitab sellele, et põlualusel oli keelatud viibida pühaks peetud paikades.

      8

      Vanapõhja kangelaseetikas oli truudus oma veresugulastele vääramatuks põhiprintsiibiks. Suuresti just sellest nõudest (ja selle rikkumisest) tuleneb saaga hilisemate sündmuste traagika.

      9

      Frigg oli Odini naine, abielu ja peresuhete jumalanna.

      10

      S.t. võttis varese kuju.

      11

      Vanapõhja ja keldi kultuurides seostati hauakünkaid ja nende läheduses viibimist tihti üleloomulike sündmustega.

      12

      Ilmselt oli õun mõeldud selleks, et parandada Reriri viljakust.

      13

      Odini juurde (s.t. Valhallasse) said minna mõistagi ainult need, kes olid tapetud lahingus. Kuna Rerir suri haigusesse, võis ta paluda, et teda enne surma Odini lemmikrelva odaga märgistataks (vt. Finch 1965: 81).

      14

      Otsetõlkes „lapsetüvi“. Võib-olla on viidatud õunapuule, mis oli Völsungite viljakuse allikaks (vt. Grimstad 2005: 81).

      15

      Rootsis.

1

Eesti keeles on Arvo Alase tõlkes ilmunud „Grettir Ásmundripoja saaga“ (1982), „Njálli saaga“ (2001), ning „Eírikr Punase saaga“ ja „Gröönlaste saaga“ kogumikus „Viikingid Vinlandis“ (2003).

2

Eesti keeles on Tõnno Jonuksi tõlkes ilmunud „Ynglingite saaga“ (2003).

3

Eesti keeles osaliselt ilmunud Rein Sepa tõlkes (1977).

4

Völsi on kultusliku kuivatatud hobusepeenise nimi kuningas Ólafr Tryggvasonist kõnelevas nn. „Völsi loos“ (säilinud 14. sajandi suures kuningasaagade kompilatsioonis „Flateyjarbók“).

5

Vanaislandi keeles nimetati hange „breðafönn”. On arvatud, et kogu see episood on hilisem interpolatsioon, et seletada tolle sõna päritolu (vt. Finch 1965: xxv–xxxvi).

6

Vanapõhja tavaõiguses eristati (avalikult omaks võetud) tapmist ja (salajast) mõrva.

7

Algtekstis on „lindprii“ tähenduses kasutatud kujundlikku väljendit „varg i véum” ehk „hunt pühades kohtades“, mis viitab sellele, et põlualusel oli keelatud viibida pühaks peetud paikades.

8

Vanapõhja kangelaseetikas oli truudus oma veresugulastele vääramatuks põhiprintsiibiks. Suuresti just sellest nõudest (ja selle rikkumisest) tuleneb saaga hilisemate sündmuste traagika.

9

Frigg oli Odini naine, abielu ja peresuhete jumalanna.

10

S.t. võttis varese kuju.

11

Vanapõhja ja keldi kultuurides seostati hauakünkaid ja nende läheduses viibimist tihti üleloomulike sündmustega.

12

Ilmselt oli õun mõeldud selleks, et parandada Reriri viljakust.

13

Odini juurde (s.t. Valhallasse) said minna mõistagi ainult need, kes olid tapetud lahingus. Kuna Rerir suri haigusesse, võis ta paluda, et teda enne surma Odini lemmikrelva odaga märgistataks (vt. Finch 1965: 81).

14

Otsetõlkes „lapsetüvi“. Võib-olla on viidatud õunapuule, mis oli Völsungite viljakuse allikaks (vt. Grimstad 2005: 81).

15

Rootsis.

16

Vanapõhja kombe kohaselt tehti lõke keset toapõrandat.

17

Esimene Odini salapärane ilmumine.

18

Silmas on peetud mingeid võistlusi või sportmänge.

19

Keskaegsetel riietel olid varrukad eraldi ning selgapanekul õmmeldi need uuesti külge.

20

Võimalik, et tegu on veaga ja „rauast“ asemel peaks tekstis olema „mätastest“.

21

Nornid olid vanapõhja mütoloogias üleloomulikud naisolendid, kes valitsesid inimeste saatust ja võisid lapse sünni juures viibides ennustada tema tulevast elukäiku.

22

Lauk („laukr“) oli vanapõhja kultuuris maagiline taim, mis kaitses vigastuste eest ja tõi võidu lahingus.

23

Tundmatud kohanimed.

24

Hagbarði (üks Odini nimedest) asemel peaks olema ilmselt Hávardr, nagu ka Helgist rääkivates „Vanema Edda“ lauludes.