Minu Supilinn. Mika Keränen

poodiminekut läbi, mida ma müüjaga rääkida kavatsen.

      Kõik väikesed kodupoed ongi lahedad just seetõttu, et seal sa suhtled müüjaga. Ma ei kujuta ette, et ma hakkaksin kaubamaja kassaga lobisema maast ja ilmast, aga Herne poes saab juttu ajada küll. Vestlesin kord üle leti ka Herne poe peremehega. Ta on sümpaatne mees, kes rääkis mulle vahvalt, et kui ta tegi poe, oli tal silmade ees üks teatritükk, Oskar Lutsu „Tagahoov”. Ja nii ta otsustas, et teebki ühe väikese poe Supilinna agulisse. Seda oli südantsoojendav kuulda.

      Rääkisime omanikuga ka kohalike suhtumisest poodi. Mind üllatas see, et ta oli siiralt murelik, et osa Supilinna elanikest kihutaks poe öise lärmi tõttu linnaosast kohe minema. Kinnitasin, et niimoodi mõtlevate inimeste osakaal peab olema väga väike, sest minu sõpruskonnas on kõik õnnelikud, et nende lähedal on oma pood. Väike armas kodupood on tänapäeva supermarketiühiskonnas suur haruldus.

      Tookord poes tundsin rinnus väikest torget. Eks ma ole isegi käinud öösiti Herne poes ja vaevalt et meie seltskond tol hetkel kõige vaiksema häälega oli. Enne öise alkoholimüügi keeldu oli Herne poest läbilippamine tavaline asi.

      Tartu liitus öise alkomüügikeeluga aastal 2006. Kurjad keeled räägivad, et Herne pood liitus keeluga omakorda veidi hiljem. Mina otsustasin ühel ööl eelmise aasta talvel seda asja katsetada. Küsisin kella kahe paiku öömüügiluugi juures: „Kas ma saaks kaks Premiumit?” Sain kurja pilgu saatel vastuseks, et mida ma ometi kell kaks öösel küsin. Ei saanud ma mingit õlut. Vanast harjumusest küsijaid käib seal luugi juures vist rohkemgi, sest kunagi suvel ilmus poe juurde ka konkreetse kirjaga silt:

      Palun ära alkoholi kell 22.00‒10.00 küsi.

      Teie tellimused salvestatakse helis ja pildis

      (videovalve).

      Tänades

      Herne pood.

      Öise alkoholimüügi keeld on igatahes päris tugev löök poele, mis on ainukesena Tartu linnas endiselt avatud ööpäev läbi.

      Seda enam vajab pood oma linnaosa kliente. Mina igatahes soovin Herne kaubamajale pikka iga!

      REMONT

      Elame praegu Evaga vanas puumajas, mille putitamine on meil igasuvine tegevus. Olen leppinud sellega, et maja tuleb korda teha, kuid sellest arusaamise teekond on minu jaoks olnud pikk ja vaevarikas.

      Kui ma tulin Eestisse, olin täielik võhik kõiges, mis puudutab klassikalisi mehetöid. Kas tüüpiline soomlane? Ma ei taha kõnelda kõigi Soome meeste eest, sest näiteks mu soomlasest sõber Antero on teinud oma Lepiku tänava korterist tõelise pärli ja lisaks suudab ta pidada loenguid Baltikumi juugendarhitektuurist.