Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMeister ja Margarita
Parandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” või “Romeo ja Julia”. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.
Autojuhid
Väike grupp noome elab põllul urus ning nende arv kahaneb kiiresti, sest röövloomad ja linnud peavad neid kergeks saagiks. Neil endal on aina raskem toitu leida, sest noori nende seas on üha vähem. Ainus noor noom Masklin otsustab viimases hädas viia kõik noomid ühele läheduses kohviku ees peatuvale veoautole ning alles siis vaadata, mis edasi saab. Auto viib nad suurde kaubamajja, kus nende suureks jahmatuseks elab arvukas noomide kogukond. Kaubamaja noomid ei usu, et väljas üldse midagi olemas on. Nad on ennast väga mõnusalt sisse seadnud ning mõned noomid on isegi lugema õppinud. Olukord muutub aga järsult, kui selgub, et kaubamaja kavatsetakse lammutada. See tähendab, et midagi tuleb ette võtta. Tegu on Pratchettile omase südamliku ja armsa raamatuga, mille lugejaskonda ei saa kuidagi ealiselt määratleda.
Perekonna, sugupuu ja mineviku feng shui
Raamatu autorid: „Mida oodatakse feng shui’lt? Eelkõige armastust ja raha. Kümme aastat tagasi arvasime seda ka meie. Feng shui on energiaõpetus, mis annab lihtsad juhtnöörid, kuidas tasakaalustada oma elu, kodu ja suhteid. Raamatusari „Feng shui ja bagua“ aitab meil oma tänast eluolu veelgi täpsemalt analüüsida ja segavad „takistused“ teelt eemaldada. Parema arusaadavuse huvides on teksti täiendatud elust võetud näidete ja lihtsate joonistega.“ „Perekonna, sugupuu ja mineviku feng shui“ – see feng shui tsoon on seotud esivanematega, lapsepõlve ja kooliaja mälestustega ning töö- ja elukogemustega. Selles tsoonis võivad peidus olla sinu suurimad rõõmud ja hirmud. Kas sa tunned neid? Raamatus käsitletakse perekonna, sugupuu ja mineviku tsooni ebakõla, tasakaalustamise võimalusi ja aktiveerimist.“ Sarjas on varem ilmunud: „Feng shui ja bagua. Meie elustrateegiate loomine“, „Karjääri ja õigete valikute feng shui“ ja „Suhete, sõpruse ja armastuse feng shui“.
Klounid ja faunid
August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt. Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas: Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.
Ligimene
Kaheksateistkümne aastaselt halvatud alakehaga ratastooli jäänud autori jutustus oma elukäigust, inimestest, kellega ta kokku on puutunud ja sellest, kuidas ka pärast haigust ja operatsiooni eluga toime tulla ja sellest rõõmu tunda. Raamat on kirjutatud optimistlikult ja elutargalt, sest autor on inimene, kes pole lasknud ennast elul muserdada.
Kõrbeoda
Järg raamatule „Maalingutega mees“. SharDama Ka ja Maalingutega Mees olid kunagi sõbrad, relvavennad. Nüüd on nad vihased vaenlased. Nende looga on seotud Renna, noor naine, kel on tulnud taluda üleinimlikke kannatusi; Leesha, uhke ja imekaunis ravitseja, kelle loitsutundmine ületab juba Maalingutega Meest ennastki; ning Rojer, rändurist viiuldaja, kelle tavatu muusika suudab deemoneid rahustada – või nende meeled nii segamini ajada, et nad ründavad üksteist. Ja ometi, sel ajal kui vanad liitlassuhted pannakse proovile ja sõlmitakse uusi, on kõik õndsas teadmatuses sellest, et ilmunud on uus liik deemoneid, intelligentsemad – ja ohtlikumad – kui ükski, kellega ollakse varem kokku puutunud.
13 talvist hetke
Mitte keegi ei tea, mis nad on või kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele jäi, on muutumas jääkamakaks. Lumme mattunud varemete vahel püüavad vabatahtlike salgad mõista, kes või mis on nende vaenlane – kuid viimane muutub iga kontaktiga. Neid kutsutakse Luikedeks. Kristjan Sanderi esikromaani peateemaks on ulmekirjanduse igikestev leitmotiiv – kohtumine tundmatuga. Osaliselt üheksakümnendate alguse Eestis toimuvas tegevuses paisatakse tegelased etturitena aegruumi piire ning inimlikke ajendeid ületavasse mängu. On raske öelda, mis on selles trumpideks – kuid nad vähemalt loodavad, et sõprus ja kohusetunne… Tegu on 2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teosega.
Ehatähe rüütel
Stiilipuhas fantasy-romaan autorilt, kelle olemasolust polnud seni aimu ka hoolikamatel Eesti ulme kasvulava jälgijatel. Seda rõõmustavam saab siis loodetavasti olema tutvumine küpse ja sisuka debüütteosega. Noor rüütel saabub tagasi lapsepõlvemaadele, kust ta aastaid tagasi oli sunnitud põgenema, kui julm ja reetlik vaenlane ta vanemad tappis ja nende valdused üle võttis. Nii et pärimisõigust tuleb mõõgaga tõestada. Kõik vaenlased ei ole aga läbinisti maised ja iga mõõk neile peale ei hakka. Õnneks on rüütlikoolitusse kuulunud muudki peale võitluskunsti. Ja kui öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe, siis ei maksa seda otsesõnu võtta. Küll aga aitab hea sõna koos sarmi ja mehisusega leida sõpradeks osavaid mehi ja kauneid naisi, kes kangelast tema teekonnal edasi aitavad. Nagu igas korralikus fantasy’s, tuleb tegemist ka lohega, aga see pole kaugeltki kõige suurem pahandus, mis lahendamist ootab.
Eesti saatusehetked
Eesti ajaloo kümme käänukohta üheksa kirjaniku ja ühe ajaloolase pilgu läbi. Mitmes mõttes üllatuslik teos, mida autor ise nimetab ajalooliseks jalutuskäiguks. Tegemist on ilukirjanduse ja populaarse ajalookirjutuse nauditava sünteesiga. Kümnest Eesti ajaloo saatusehetkest – nende valik on mõnevõrra üllatav isegi ajalugu hästi tundvale lugejale – kõigepealt jutustab mõni ilukirjanduslik tekst (enamasti on tegemist katkenditega romaanidest, jutustustest ja näidendeist), millele järgnevad oma tuntud headuses Vahtre kommentaarid. Lugemisrõõmu ja mõtlemisainet igaühele.
Inetud
Scott Westerfeld on Ameerika ulmekirjanik, üks tänapäeva populaarsemaid noorteraamatute autoreid. Tema noortesarja esimene raamat “Inetud” jutustab maailmast, kus kõik kuueteistkümneseks saavad noored opereeritakse välimuselt täiuslikuks. Raamatu peategelasel Tallyl hakkab see tähtis hetk kätte jõudma ning ta ootab seda õhinal. Pealegi elab tema parim sõber juba seda imelist, lõbusat ja muretut elu, kus üks pidu järgneb teisele ja ümberringi on ainult ilusad inimesed. Siis aga kohtub Tally Shayga, kes suhtub sellesse kõigesse hoopis teisiti. Shay kutsub teda koos endaga Varemetesse, kus elavad inimesed, kes ei taha Muutust läbi teha. Tally keeldub, kuid sellegipoolest viiakse ta ülekuulamisele asutusse, mille olemasolu ta enne ei kahtlustanudki. Ta peab valima – ta kas läheb Varemetesse ja reedab Shay ning sealsed asukad, või temast ei saa kunagi Ilusat. Tally otsus muudab igal juhul tema elu jäädavalt.