Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Globaalne majandus

    Erik S. Reinert

    Kas nad hoiavad meid meelega vaesuses? Selle küsimuse esitas Reinertile aastaid tagasi üks Tansaania parlamendi liige, viidates tingimustele, mille alusel Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ning arenenud riigid nagu USA arengumaadele toetust annavad. Reinert, kes on nii majandusteadlase kui nõustajana olnud seotud rea arenguriikidega, on oma kogemuste põhjal sunnitud nentima, et vaestele riikidele antav vaesuse sümptomeid leevendav kuid mitte vaesust vähendav abi võib tulla nii Lääneriikides valitsevast teadmatusest kui ka kaalutletud õelusest – soovist arendada oma majandust teiste riikide arvelt. Reinerti raamat on hoiatus neile, kes toimivad majandusteadlaste sõnade ja mitte nende tegude järgi. Nagu majandusajalugu näitab, on hästi läinud nimelt neil riikidel, mis on oma majanduspoliitikas järginud mitte filosoofide või majandusteadlaste nõuandeid vaid juba rikkuse saavutanud riikide praktikat. Reinert uurib erinevate riikide majandusliku edu ja ebaedu põhjuseid, analüüsides, miks voolab kapital välja riikidest, kus seda kõige rohkem vaja läheb, koondudes riikidesse, kus seda on juba piisavalt.

    Kõrvalehüpe

    Santa Montefiore

    Millal saab meeldimisest kiusatus? Millal kasvab kiusatus üle kinnis¬ideeks? Angelica on õnnelikult abielus, tal on kaks väikest last ja ustavate sõbrannade tugi – ta teab, et peaks saatusele tänulik olema. Kuid siis kohtab ta karismaatilist lõuna-aafriklast, kes laseb tal ennast jälle ilusana tunda. See, mis on alguses süütu meiliflirt, areneb peagi millekski enamaks ja Angelica satub mehe kirjadest lausa sõltuvusse. Naine järgneb oma unelmale luksuslikust Londonist Lõuna-Aafrika maaliliste viinamarjaistanduste keskele ning seab ohtu kõik selle, mida ta elus kalliks peab. Elu lihtsaid tõdesid tundma õppides mõistab Angelica, et kui saatus ühe käega midagi ära võtab, annab ta teisega midagi muud asemele…

    Ruubeni liblikad: Jordan

    Kiiri Saar

    Kui Jordan ühel sombusel sügishommikul sammud kooli poole seab, pole tal õrna aimugi, et ta lihtne ja muretu elu on muutumas kaoseks. Kõigi lemmikust saab korraga naerualune, kes satub järjest veidramate sündmuste keerisesse. Jordanil tuleb segadusest hoolimata hakkama saada oma hüperaktiivse õe Berniike, tema üle irvitavate sõprade, teda seletamatul põhjusel haletseva ema Kirsipiia, muutliku meelega kallima ja painajalike nägemustega, mis jälitavad teda kõikjal. Need viivad noormehe pikapeale mõistmiseni, et temaga on midagi iseäralikku lahti. Sündmused võtavad üha kummalisemaid ja kohati lausa eluohtlikke pöördeid, mille põhjustele jälile jõudmine mõjub lõpuks külma dušina. „Jordan“ on Kiiri Saare eelmise romaani „Ruubeni liblikad: Kirsipiia“ (2012) mõtteline järg.

    Meie moodi reetur

    John Le Carré

    Romaani tegevus toimub majanduslanguse käes kannatavas Suurbritannias. Noor vasakpoolne õppejõud Perry ja tema sõbranna Gail sõidavad Antigua saarele puhkama. Seal tutvuvad nad venelasega, kelle nimi on Dima ning see juhukohtumine määrab nende edasise elukäigu, sest alguse saab terve pettuste ja reetmiste ahel. Raamatu tegevus kandub Londonisse ja Šveitsi ning mängu tulevad erinevate riikide luuretalitused. Romaan annab võimaluse jälgida, mis juhtub inimestega olukorras, kus nende otsustest hakkab äkki sõltuma nii mõndagi. John le Carré (s 1931) on oma loomingus juba ammu žanrikirjanduse piirest väljunud ja väärtkirjanduse autorite hulka loetud. Viimati ilmus eesti keeles temalt „Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” (2012), mille põhjal valmis Tomas Alfredsoni käe all samanimeline fi lm Gary Oldmaniga peaosas. Ajaleht Daily Telegraph on nimetanud Le Carréd „meie ajastut esindavaks hääleks”.

    Teistmoodi Brežnev

    Aleksandr Maisurjan

    Kuidas saadakse tsaariks? Tänu millistele omadustele suutis lihtrahva hulgast pärit noormees, katlakütja ja lukksepp tõusta võimu tippu, teenida ära lugupidamise ja kuulsuse? Mis aitas tal tervelt kaheksateist aastat püsida võimul võimsas üliriigis? Milline oli Leonid Brežnev igapäevaelus ja perekonnainimesena, mis pakkus talle huvi vabal ajal? Kuidas ta käitus ohtlikus olukorras? Milline ta oli puhkehetkedel – jahil või autroolis istudes? „Just lihtne inimene on kõige suurem,” ütles Nõukogude riigijuht. Brežnevist kui „lihtsast inimesest” Aleksandr Maisurjani raamat räägibki. "Minu jaoks kuulub Leonid Iljitš Brežnev ühte selliste tegelastega nagu krokodill Gena, Stirlitz või Šurik – ühesõnaga, ta on pärit mu lapsepõlvest, tollastest komöödiatest ning anekdootidest. Brežnev on hea näide sellest, et ajalukku võib minna mitmel moel: nii kangelase, geeniuse kui ka klounina. Tänu Brežnevile tekkis seni maailmas üksnes hirmu tekitanud nõukogude impeeriumile ette seniilse pantaloone groteskne mask. Triivinud juhuse tahtel üliriigi etteotsa, jäi ta sinna pikkadeks aastateks nagu punn. Keskpärase, kuid üldiselt rahumeelse ja mugava inimesena tõmbas ta üliriigile pähe tiheda öömütsi, mille kätte see viimaks lämbus. Brežnevi ajal hakati kommunistide üle naerma. Ja naerdakse siiamaani. Põhjust selleks toredaks tegevuseks pakub ka käesolev raamat."

    Meesteta suvi

    Siri Hustvedt

    Kui luuletaja Mia Fredrickseni abikaasa palub pärast 30 aastat kestnud abielu pausi, kuna tal on suhe kauni prantslannast kolleegiga, murdub Mia vaim. Hullumeelsus annab maad raevule, mida naine sõidab maandama oma lapsepõlvekoju. Järk-järgult laseb Mia end tõmmata teiste eludesse: eaka ema hakkajad sõbrannad, nooruke kahe lapse ema naabermajast, salalikud teismelised tüdrukud tema luulekursuselt. Meesteta suve lõpuks teab Mia, mille nimel tasub võidelda – ja kelle määratud tingimustel. „Meesteta suvi“ on provokatiivne ja intelligentne tragikomöödia naistest ja tüdrukutest, armastusest ja abielust ning igipõlisest sugudevahelisest võitlusest. Norra juurtega USA kirjaniku ja esseisti Siri Hustvedti (s 1955) viiest romaanist on eesti keeles seni ilmunud „Pimesi“ (2001). Hustvedt elab koos kirjanikust abikaasa Paul Austeriga New Yorgis. Tema teoseid on tõlgitud 29 keelde.

    Mälestused

    Ilmar Raamot

    Eesti tuntud ühiskonnategelase Ilmar Raamoti (1900–1991) mälestused on hinnaline ja haarav omaeluloojutustus Eesti vabariigi kujunemise ja hävingu kontekstis, eriti väärtuslikeks võib pidada tema vahetuid tunnistusi vapside liikumisest ja 1934. aasta riigipöördest. Konkreetsemalt kajastab mälestuste esimene osa Raamoti õpinguid Tartu Reaalkoolis ja Tallinna Peetri Reaalkoolis, Vabadussõda, teenistust ohvitserina, õpinguid Tartu ülikoolis ja Berliini Põllumajandusülikoolis, tegutsemist Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate kogude peasekretärina. Mälestuste teine pool katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri läbi viidud riigipööre. Mälestused lõpevad 22. septembriga 1944, mil autor jõudis põgenikuna Eestist Saksamaale. Ilmar Raamoti mälestused ilmusid paguluses kahes köites: „Mälestused I“ (Vaba Eesti, 1975) ja „Mälestused II“ (Välis-Eesti & EMP, 1991), käesolevas väljaandes ilmuvad need ühtede kaante vahel esimest korda.

    Kuningate heitlus. Esimene raamat

    George R. R. Martin

    Suurejoonelise eepilise romaanisarja teine raamat, mille alguses on Raudtroon taas ühendatud, kuid kuningas Robert on surnud, tema lesest on saanud ta mälestuse reetur ning ellujäänud vennad sõdivad üksteisega. Isand Eddard Stark on samuti surnud, tema tütar Sansa aga kihlatud isa tapja poja Joffreyga. Joffrey on nüüd laps-kuningas, kuninganna Cersei aga regent ning tundub, et sõda on vältimatu. Punane komeet öötaevas ennustab mõrvu ja sõda. Lisaks tundub, et lõpule hakkab jõudma pikim suvi, mida mäletatakse – suvi, mis on kestnud kümme aastat. Kardetakse, et sellele järgnev talv on veelgi pikem ning sellel talvel tuleb karta veel muidki vaenlasi peale elavate.

    Kuri silm

    Jason Goodwin

    Detektiiv Yaşim lahendab järjekordset saladust ja loomulikult on tema kõrval ustavad sõbrad. Stanislaw Palewski tegutseb endiselt Poola saadikuna, hoolimata sellest, et riiki nimega Poola ei eksisteeri; transvestiit Preen leiab varjupaika vajavatele oma teatris ikka ulualuse ja turul köögiviljadega kauplev George jagab Yaşimile tasuta head-paremat. Istanbulis oleks kõik nagu korras: troonile on asunud uus sultan, haaremisse saabuvad uued tüdrukud, rahva rõõmuks avatakse uus sild üle Kuldsarve väina. Ent Halki saare kloostris leiavad mungad kaevust tundmatu mehe laiba, kaugelt mägedest võtab lambakarjus ette pika teekonna ammuse ülekohtu eest tasumiseks, haaremis tuleb ette salapäraseid surmajuhtumeid ning mis kõige hullem, järsku on kadunud kogu Ottomani impeeriumi laevastik Yaşimi kunagise õpetaja Fevzi Ahmeti juhtimisel, jättes Istanbuli ähvardava Venemaa ees kaitsetuks. Yaşimil on, mille üle mõelda, ja lugeja saab seda teha koos temaga. Jason Goodwini esimene raamat Yaşimist, “Janitšaride puu” (2006) sai pärast ilmumist rahvusvaheliseks bestselleriks, on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde ja pälvis 2007. aastal Edgar Allan Poe’ auhinna

    Pariislased: Pariisi ajalugu seiklustes

    Graham Robb

    „Pariislased“ algab Prantsuse revolutsiooni koidikul ja lõpeb tänapäevaga, mõnikord põigatakse aga ka keskaega ja eelajaloolisse minevikku. Graham Robb jälgib linna laienemist ühelt Seine’i saarelt, mis oli koduks pariiside hõimule, praeguste eeslinnadeni, mis ajavad tänapäeval suurema hirmu nahka kui noil aegadel, mil seal luusisid ringi maanteeröövlid ja hundid. Autor on loonud omamoodi miniatuurse „Inimliku komöödia“ Pariisist, milles linna ajaloole heidavad valgust tema elanike tegelikud kogemused. Kõik lood on tõesti sündinud ja igaüks neist moodustab omaette terviku, ent leidub ka vastavusi ja ristumisi – nii otseseid kui müstilisi –, mis täidavad ajaliste ja ruumiliste maamärkide rolli.