Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUTulevikufüüsika
"Kui suudate, kujutlege maailma aastal 2100. „Tulevikufüüsikas“ annab Michio Kaku, kelle eelmine raamat „Võimatuse füüsika“ oli New York Timesi menuk, meile rabava, provotseeriva ja paljutõotava nägemuse praegusest sajandist, tuginedes intervjuudele rohkem kui kolmesaja tippteadlasega, kes oma laborites juba leiutavad tulevikku. Tulemus on usaldusväärne ja teaduslikult täpne kirjeldus meditsiini, arvutite, tehisintellekti, nanotehnoloogia, energiatootmise ja astronautika vallas toimuvatest pöördelistest arengutest. Tõenäoliselt juhime aastal 2100 arvuteid tillukeste ajuandurite abil ja liigutame esemeid mõtte jõul, just nagu mustkunstnikud. Kõik ümbritsevad asjad sisaldavad tehisintellekti ning internetti ühendatud kontaktläätsed annavad juurdepääsu maailma infovaramule või võimaldavad silmapilgutuse abil esile manada mistahes pildi. Kuid need hämmastavad ilmutused on vaid jäämäe tipp. Kaku käsitleb emotsioonidega roboteid, antiainel töötavaid rakette, röntgennägemist ja võimet luua uusi eluvorme. Ta võtab vaatluse alla ka maailma majanduse arengu ja puudutab olulisi küsimusi: kes on tuleviku võitjad ja kaotajad? Kellel on töökohad ja millised riigid on heal järjel? Kaku käsitleb rangelt teaduslikele põhimõtetele toetudes uute tehnoloogiate loomist, kui kaugele need arenevad ja mis on nende piirangud ning ohud. Sünteesides tohutus koguses teavet, paneb ta kokku põneva pildi aastatest kuni sajandi lõpuni. „Tulevikufüüsika“ on erutav ja imeline matk läbi käesoleval sajandil toimuva teadvusrevolutsiooni.
Metshaldja päevik
MARI METSALLIK on erakliku eluviisiga noor neiu, kes elab kaunite metsade vahel, koos loomadega, keda ta väga armastab. Muinasjuttudesse, igavesse armastusse ja unistuste täitumisse uskuv kaunitar peab oma parimateks sõpradeks ingleid, kelleta ei möödu ükski tema päev. Ta on pühendunud teemadele, mis tutvustavad elu loodusega kooskõlas, loomadele, ravimtaimedele ning tervislikule toidule. Mari huvi tervendamise, vaimsuse ja looduslike raviviiside vastu on pärit juba varajasest east, tema vaimsete huvidega perekonnalt – tervendajast emalt, metsakoopas elanud vanaemalt ning külanõiast ja ravitsejast vanavanaemalt. Hooliva suhtumise eeskujuks peetud looduslaps Mari Metsallik usub, et vaid tingimusteta armastus ning vägivallatu suhtlemine suudavad tuua rahu ja harmoonia tagasi Maa peale. Noore ea kohta kirju ja seiklusrikka elulooga tüdruk evib hämmastavalt sügavat vaimset tarkust ning on teinud viimastel aastatel elus suuri muudatusi, sealhulgas loobunud tahke toidu söömisest, uskudes, et keha võivad toita külluslikult puhas õhk, armastuse energia ja Looja valgus. Raamatusse on põimitud ka luuletused Mari varalahkunud vennalt Tõnult, kellega ta oli väga lähedane. Siiras ja südamlik ning praktiliste nõuannetega rikastatud “METSHALDJA PÄEVIK” viib lugeja rännakule lummavatesse ja kohati muinasjutulisena tunduvatesse mõttemetsadesse, kus elamine, olemine ja hingamine on helge ja kerge.
Minu Portugal. Igatsedes kadunud aega
Ma elan Portugalis väga tagasihoidlikku elu, kuid see tähendab vabadust. Mul on kodu ülikaunis ja luguderikkas Lissabonis, mis üllatab mind igal sammul ka kaheksandal siin veedetud aastal. Ma teenin oma igapäevast leiba sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib – õpetan lastele filmi ja muusikat. Arusaamine, et olen siin õnnelik, ei saabunud suurejoonelise joovastuse, vaid tasase ja veidi argliku nendinguna. Peale kõige ilusa on see tähendanud ka näguripäevi, pisaraid, üksindust ja tohutut hirmude ületamist. Olen otsinud valgeid jõule Portugali mägedest, olnud seotud nii massiturismi kui ökokogukondadega, töötanud vabatahtlikuna Assoori saarte taludes ning praeguseks leidnud oma koha kino-, muusika- ja kultuurimaailmas. Liuglen siinse tunnetusliku tasandiga ühes rütmis. Mu südame on võitnud portugallaste ja päikese soojus, külalislahkus, ligimesearmastus ja mängulust. Vaimumaailm, mis väärtustab inimesi ja nendega veedetud aega. Hea toit, silmailu ja poeesia igas hetkes. Siin tunnen ennast nagu kodus.
Matused ja laulupeod
Mälu on nagu kaev: kui oled väike, püüab kaitseingel hoida sellel kaant peal ja kutsub sind vaatama ettepoole, mitte kaevu. Ega sa palju olnule ei mõtle, sest tähtis on, mis tuleb. Kui vanaks saad, hakkad ikka sagedamini ise piiluma kaevu, tahad näha sügavuses peegelduvaid pilte… Aga nüüd ei ole need ainult pildid minevikust, vaid seal on koos olnu ja praegune ja see, mis seal taustal – näed oma lapsenägu ja praegust kortsulist, ja pilvi sõudmas nende taga… Ja üle kõige on virvendus – kõik, mis seal näed, ei ole päriselt see, mis oli või see, mis teiste meelest oli. Vaataja näeb seal muutuvat ennast ja muutuvat taevast. Nii et kui püüad kirjutada üles mälu järgi seda, mis olnud, tuleb välja see, mis mälu sulle ette ütleb – ainult sinule. Ei õnnestunud need loodki siin nii, nagu kirjutama hakates lihtsameelselt ette kujutasin – ei õnnestunud kirja panna ainult mälupilte: kui tahtsin kirjutada pikast nahkmantlist, pidin sinna juurde lisama natuke 1953. aasta märtsist ja Stalini surmast, et oleks arusaadav, mida ütleb mulle pikk nahkmantel… Niimoodi põimusid ajad, kohad ja sündmused, ulatudes tsaariajast tänasesse päeva. Mari Saat
Minu Tšiili
Ma olin 16, kui läksin aastaks vahetusõpilaseks. 16 aastaselt on inimene enda arvates kõige targem – pole veel kujunenud ma-peaksin-mõtteviisi, täiesti alles on aga ma-tahan-suhtumine. Eestis tundus, et keegi ei saa minust aru. Kuid alles Tšiilis, võõras keele- ja kultuuriruumis, sain tõeliselt teada, mida tähendab, kui keegi ei saa aru ühestki sinu sõnast ega mõista ka sinu käitumist. Sain endale uue pere rahulikus Tšiili linnakeses, kus kõik mitte ainult ei tea kõiki, vaid on omavahel ka suguluses. Oma vahetuspere kaudu ma muutusin. Muutusin nendega sarnasemaks, õppisin nende väärtusi ja tegin need enda omaks. Õppisin, et kõik võib olla teistmoodi ja see ei olegi halb. Liisi Lõo
Hiina ja Jaapani horoskoop
Hiinas, Jaapanis ja teistes idamaades kasutusele võetud kalendri järgi kuulub 12-aastase tsükli piires iga aasta mõne loomamärgi alla. Inimene, kes on sündinud teatud kindlal aastal, saab endale terve rea omadusi, millest sõltuvalt kujunebki tema saatus. Põhiliselt kirjeldatakse nendes horoskoopides inimeste omavahelisi suhteid, sest idamaades ollakse veendunud, et just suhted määravad ära selle, mis inimesega edaspidi juhtub. Siit raamatust leiate üld-, abielu-, erootilise, sobivuse ja aastahoroskoobi.
Avatult. Andre Agassi lugu
Enam kui suurepärane mälestusteraamat ja ajalehe New York Times müügihitt profitennisest – „Avatult“ on kaasakiskuv lugu ühe märkimisväärse mehe sama märkimisväärsest elust. Andre Agassi tulevik oli kindlaks määratud juba enne seda, kui ta võrevoodist välja kasvas. Agassi, keda oli tennisetšempioniks lihvinud nõudlik ja tujukas isa, võitis 22aastaselt oma esimese kaheksast suure slämmi auhinnast, mis tõi endaga kaasa rikkuse, kuulsuse ja tennisemaailma kõrgeimad auavaldused. Kuid nagu Agassi käesolevas raamatus paljastab, oli ta väljaspool tenniseväljakut õnnetu, segaduses ning oma suurte saavutustega pidevalt rahulolematu. Ta kirjutab siiralt varajasest edust ning ebamugavast suhtest sellega, abielust filminäitleja Brooke Shieldsiga, kasvavast huvist heategevuse vastu, jutustab lugejale haaravalt, äärmiselt detailselt parematest ja halvematest aegadest oma säravas karjääris.
Üldajaloo Lugemik (History Reader)
Collection of source materials for high school. Üldajaloo lugemik toetab 2013. aastal ilmunud üldajaloo gümnaasiumiõpiku kasutamist. Selliselt aitab allikakogumik täiendada ja süvendada üldajaloo kursuse raames saadud teadmisi. Lugemikus on õpikust enam tähelepanu pööratud Euroopast väljapoole jäävale maailmale, samuti kultuuriloolistele arengutele. Kajastatud on maailmaajaloo tähtsaimad käänukohad ja suurte muudatuste ilmingud. Valitud allikate hulka kuulub nii sündmuste kaasaegseid kroonikakatkeid, päevikumärkmeid kui hilisemaid kirjeldusi, sekka ka tänapäevaseid uurimusi ja isegi ilukirjandust. Lugemiku kasutamise hõlbustamiseks on allikatele lisatud sissejuhatavad tekstid, mis pakuvad taustinfot allikate ja nende autorite kohta.
Kerjustüdruk. Sari Ajavaim
2013. aastal Nobeli kirjandusauhinna võitnud Kanada autori Alice Munro esimene eestindus tutvustab kirjaniku novelliparemikku. “Kerjustüdruku” kümnes novellis avaneb kahe naise lugu, milles nende elu keerdkäigud, eri vanuses kogetud hirmud, painavad kahtlused ja ilmutuslikud hetked põimuvad elavate piltide mustriks. Tüdruk, naine, ema, näitleja, õppejõud, armastaja, hooldaja, hooldekodu elanik – kõik need rollid loob Munro talle omase napi kujundikeelega, mille sügavus on ometi andnud põhjust võrrelda tema jutte romaanidega. Flo ja Rose’i lood, mis saavad alguse fiktiivsest Kanada väikelinnast Hanrattyst ajavahemikul teisest maailmasõjast kuni 1960. aastateni, ei lõpe raamatu viimasel leheküljel, lummates lugejat veel kaua pärast seda, kui ta on raamatu käest pannud.
Gilgamešist „Puhastuseni”. Gümnaasiumi kirjanduskonspektid
Konspektide kogumik on koostatud uue õppekava nõudeid järgides ja sisaldab gümnaasiumis käsitletavate proosa- ja draamateoste ülevaateid. Samaväärselt teose probleemide vaatlusega on tähelepanu pööratud ka ˛anrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt. Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas töös ja eeldab kirjandusteose läbilugemist, sest konspektide autori tõlgendus teoseist on vaid üks võimalus paljudest.