Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUTallinna ajalugu
“Tallinna ajalugu” on esimene katse võtta ühtede kaante vahel kokku Tallinna pikk ajalugu selle algusest tänapäevani. Raamatu on kirjutanud kaks saksa ajaloolast: Karsten Brüggemann, Eesti ja üldajaloo professor Tallinnas, ja Ralph Tuchtenhagen, Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri professor Berliinis. Teos ilmus saksa keeles 2011. aastal, eestikeelne väljaanne ilmub täpsustatud ja täiendatud kujul. Pöörates tähelepanu nii Tallinna ajaloo poliitilistele, sotsiaalsetele, majanduslikele kui ka kultuurilistele tahkudele, esitab raamat tervikliku üldkäsitluse, mis ulatub tulevase hansalinna esiajaloost kuni praeguse Eesti Vabariigi pealinna lähiajalooni. Teos on jaotatud neljaks mahukaks peatükiks, mida täiendavad kronoloogia, bibliograafia, koha- ja isikunimede register. Kõige enam tähelepanu on pööratud Tallinna saatusele 20. sajandil, mis hõlmab ligemale kolmandiku üldmahust. Raamatu keskaega ja varauusaega käsitlevad peatükid (I ja II) on kirjutanud prof Tuchtenhagen, uusajale ja lähiajaloole pühendatud peatükid (III ja IV) prof Brüggemann.
Peidus perekond. Vürstkaupmehed. Teine raamat
Romaani „Pereäri“ järjes jätkuvad Bostoni majandusajakirjaniku Miriam Becksteini seiklused. Eelmises romaanis avastas Miriam oma paralleelmaailmas elavad sugulased ja nendega kaasa tulnud kohustused ja tiitlid. Miriam (äsjaleitud perekonnale leedi Helge) asub äsja avastatud merkantilistlikus pseudoviktoriaanlikus paralleelmaailmas kasutama moodsaid äripraktikaid ja teadussaavutusi, et oma eesmärkideni jõuda, püüdes samal ajal ka lihtsalt elus püsida. Charles Stross, 2013. aasta Tallinna kirjandusfestivali HeadRead üks külalisi, on üks parimaid ja tuntumaid 21. sajandi ulmekirjanikke.
Filmiesteetika
„Filmiesteetika“ on alates oma ilmumisest kujunenud üheks filmiuuringute klassikaliseks viitetekstiks. Selle eesmärgiks on anda sisutihe ülevaade filmi kui audio-visuaalse meediumi paljudest aspektidest: film kui keel ja kirjutus, film ja jutustus, realismiproblemaatika, montaažiteooriad, filmi ja vaataja suhe, samastumisproblemaatika. „Filmiesteetika“ on interdistsiplinaarse lähenemisviisiga teos, käsitledes filmi läbi kunstiajaloo, kirjandusteooria, semiootika ja psühhoanalüüsi prisma.
Sherlock Holmesi lood I
Täielik Sherlock Holmesi lugude kogumik kahes köites. Esimene köide sisaldab järgmised lood: Etüüd punases; Nelja märk; Sherlock Holmesi seiklused; Sherlock Holmesi memuaarid; Baskervilleide koer. Arthur Conan Doylei kunagi oma lõbuks ja palgatöö lisaks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud ja tõlgitud terves maailmas. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks saanud, et Holmesi nimele tuleb veel praegugi kirju, kus talt palutakse abi ühe või teise juhtumi lahendamisel. Nii Ameerika Ühendriikides kui ka Suurbritannias tegutsevad Sherlock Holmesi ühingud, mille liikmed püüavad oma iidoli riietumisstiili jäljendada ja uurivad põhjalikult kõigi kirjeldatud juhtumite tagamaid. Käesolevas raamatus püüame anda ühtede kaante vahel poole Sherlock Holmesi kuulsatest juhtumitest.
Brežnev
Ajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini (s. 1957) nimi ei ole meie lugejale võõras, tema kahe raamatu „Välisministrid. Romantikud ja küünikud“ ning „KGB. Riiklike julgeolekuorganite esimehed. Paljastatud saladused“ tõlked eesti keelde on tõsist huvi äratanud. Leonid Brežnevi nimega on seotud terve ajastu Nõukogude riigi ajaloos, mis järgnes Nikita Hrutovi voluntaristlikule valitsemisajale. Autor jälgib Brežnevi elukäiku, tema tõusude ja mõõnadega kujunemislugu ning saamist NLKP peasekretäriks, faktiliselt kogu NSV Liidu ainuvalitsejaks, aga ka tema vaimset ja füüsilist kuhtumist. Meie eest käib läbi möödunud sajandi teise poole nõukogude partei- ja riigitegelaste kirev plejaad, näeme, kuidas nad tegid karjääri ja milline võimuvõitlus nende vahel käis, millised olid nende elutingimused. Mletšin on harutanud meie jaoks lahti kommunistliku partei ja ühtlasi riigi võimustruktuuride toimimise mehhanismi, millest vanematel inimestel ju oma kogemuste najal mingi ettekujutus oli, noorematele on aga täiesti tundmatu. Pealegi näitab autor meile seda süsteemi seestpoolt ja detailides, mis nõukogude tavakodanikule oli mõistagi kättesaamatu.
Kingitud maitsed
„Oleme Toomas Hendrik Ilvese viie esimese presidendiaasta jooksul palju eestimaised maitseid riigipeadele ja teistele kallitele külalistele kaasa pannud. Eks räägi ju kohalik toit tegelikult kõige lihtsamalt, kiiremini ja mõnusamalt Eesti väärtustest, maitsetest, meeleoludest, ka ilmastikust. Maitse on nagu muusika, see on tõeline kunst, mille pakutud elamus jääb igaveseks alles. Just sellepärast on mul iseäranis hea meel selle raamatu abiga jagada meie perele kingitud maitseid. See on väike kulinaarne reis läbi ja ümber Euroopa, Põhjalast Vahemereni, edasi Venemaast Ameerikani, Kaukaasiast Marokoni – koos meie ja me sõpradega, saatjaks head elamused, mida pakub armastusega tehtud toit. Muidugi leiab raamatust ka eestimaised maiusi ja meie kodutalus Ärmal sündinud retsepte ning lugusid. Kõiki neid toite saab hõlpsasti kodus valmistada. Nad on enamasti imelihtsad, aga ka keerukamad olen ma õige mitu korda ise läbi proovinud. Loodan, et need lood ja toidud on teile inspiratsiooniks, sest kui mina hobikokana ehtsate pelmeenide, napoleoni, tiramisu ja pavlovaga, aga ka soola sees küpsetatud kala või mitut sorti leibade tegemisega toime tulen, tuleb iga teine inimene ka. Kinkigu need maitsed teile tõelisi maiseid naudinguid, veedetud koos oma kallitega, süda tänulik ja käed täis armastust.“ Evelin Ilves Fotod Marksteen Adamson Kujundaja Dan Mikkin
Narõmi kroonika 1930-1945. Küüditatute tragöödia
Siberis elav vene kirjanik Vadim Makejev küüditati 1941. aasta juunis koos isa, ema ja väikese õega Eestist, Kiviõlist Siberisse. 1942. aastaks oli kogu perekonnast ellu jäänud ainult tema. Makejev on uurinud arhiivides tolleaegsete jõustruktuuride ja parteiorganite dokumente, mis käsitlevad väljasaatmisi Narõmi ringkonda ja väljasaadetute elu seal alates 1930. aastate algusest, mil Narõmi kanti asustati sunniviisiliselt ümber kulakuid, ja lõpetades „uue kontingendiga“, kelleks olid 1941. aastal Leedust, Lätist, Eestist ja riigi teistest piirkondadest küüditatud inimesed. Käesolev kogumik sisaldab dokumente, küüditatute ja autori isiklikke mälestusi ning kommentaare nende ränkade repressioonide all kannatanud inimeste elust ja saatusest. Raamatut on täiendatud Vadim Makejevi isa elukäiku kajastavate dokumentidega Eesti arhiivides.
Ellujääja
Nende mälestuste kirjapanija sündis 1914. aastal Pihkvas riigiametniku perekonnas. Pärast punaste võimuletulekut Venemaal põgenes perekond Eestisse. Valentine oli alles nelja-aastane, kui ta ema haigeks jäi ja suri. Isa abiellus uuesti, mõne aja pärast haigestus temagi raskesti ja varsti jäid pere kolm last ka ilma isata. Mõneks ajaks sattusid nad võõrasema meelevalla alla, peagi lahkus aga elust ka võõrasema ning saatus pillutas õed-vennad mööda ilma laiali. Valentine elutee viis ta Saksi ja hiljem Muraste lastekodusse, sealt edasi Tallinna kooli, tallu kasulapseks, uuesti lastekodusse ja siis Saku majanduskooli. Pärast kooli lõpetamist algas iseseisev elu – töötamine ja tööotsingud nii maal kui linnas. Tööpuudus oli suur ja ajad rasked, eriti varata ja sugulasteta noore inimese jaoks. Kuid Valentine oli ellujääja – ta oli lahtiste töökätega, erksa loomingulise vaimuga, vankumatu õiglustundega ja söakas, paiguti suisa hulljulge. See aitas tal alati edasi minna, hoolimata kõigist ränkadest katsumustest. Elujulgus, leidlikkus, töökus ja õiglane meel olid talle toeks nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse põhjal sattus, kui ka pärast Siberist tagasitulekut; Eestis tuli ju jälle nullist alustada, 1950. aastad olid aga teadagi karmid ajad, veel palju karmimad, kui Valentine noorusajal.
