Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Niguliste

    Teet Kallas

    Teet Kallase romaani „Niguliste” tegevusajaks on kuuekümnendad aastad, peategelasteks neli sõpra, kes ühel või teisel määral kannavad toonase vaimsuse – aga ka naiivsuse – pitserit. See on romaan noorusest, ent mitte ainult. Ei teadnud ju keegi neist näiteks 1967. aastal täpselt öelda, et juba on ta saabunud, kafkalik stagnatsiooni-periood, mille kätte murenesid mitmed põlvkonnad – ka „Niguliste” elu-ummikus kangelased.

    Provintsi muusa

    Honore de Balzac

    Inimlik komöödia. Stseenid provintsielust.

    Isa Goriot

    Honore de Balzac

    Honore dé Balzac'i tuntuim romaan pimedast isaarmastusest ja seda kurjasti kasutavast egoismist on prantsuse klassikalise realismi tähtteoseid.

    Scotti viimne ekspeditsioon

    Robert Falcon Scott

    Kapten R. F. Scotti isiklik päevik tema teekonnal lõunapoolusele I osa.

    Reis lõunapoolusele ja ümber maailma

    James Cook

    James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768–1779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. Cookist on loodud palju legende ja tema nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole tema tehtud. Kuulsaim näide on Hawaii saared, mis on eurooplastele avastatud hoopis hispaanlaste poolt. Legendidele Cookist lisab loomulikult värvi tema traagiline surm Hawaii saartel 1779. aastal. Tõenäoliselt nägi tulevane meresõitja merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki ta sünnikodu oli merest vaid kümnekonna kilomeetri kaugusel. Cookil ei olnud juhendajaid, ta oli iseõppija. Tal olid head teadmised astronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast, navigatsioonist jms. Tõenäoliselt ei olnud tema teadmised väga põhjalikud, sest teoreetilist haridust mõnes mereväeakadeemias vms õppeasutuses polnud ta kunagi saanud. Tema haridustee piirdus mõne aastaga külakoolis. See-eest olid ta teadmised praktikule omaselt kindlad ja hästi omandatud. Cooki töid iseloomustab erakordne täpsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni! Tavaliselt tuuakse Cooki merelemineku peapõhjusena välja tema armastust mere vastu. See võib muidugi tõsi olla, kuid tõenäolisem on see, et tal ei jäänud teist valikut. Nimelt oli ta tõsiselt tülli läinud oma tööandjaga. Cook töötas 1746. aastal Staithesi-nimelises kalurikülas poesellina. Tekkinud olukorrast ei näinud ta muud väljapääsu, kui pani end kirja laevapoisina Whitby-nimelises sadamalinnas. Seega algab Cooki meremehestaaž 17-aastasena.

    Äri ja armastus

    Erik Tohvri

    Inimene on loodud paaris elama. Ainult kahekesi koos on võimalik elust täiuslikku rõõmu tunda. Kuidas paarid tekivad, mismoodi kellegi paariselu on alguse saanud või millised probleemid neid vaevavad, seda teavad vaid asjaosalised ise. Ent seda, kui kaua kellegi paariselu kestab ja millal või kuidas lõpeb, ei tea ette mitte keegi. Altari ees antud abielutõotuses öeldakse: kuni surm meid lahutab. Aga tegelikult? Vita brevis est, elu on lühike, ütlesid juba vanad roomlased, ja see hoiatusena kõlav fraas kehtib tänapäevani. Üks paarilistest lahkub esimesena, aga mis saab tollest, kes jääb? See raamat räägib kuuest väga erinevast inimesest – kolmest paarist, kellel igaühel on oma lugu ja kes kõik on omavahel üht- või teistviisi seotud.

    Julgus alistuda

    Laura Doyle

    Laura Doyle “Julgus alistuda. Kuidas leida oma mehega samm-sammult lähedus, kirg ja rahu” on naistele mõeldud eneseabiraamat, mis tekitab ehk esmakordsel lehitsemisel pisut trotsi ja palju vaidlusi. Autor alustab nii: “Kui ma olin 22-aastane värske abielunaine, ei osanud ma aimatagi, et nimetan ennast ükskord alistuvaks naiseks. Tookord oleks ainuüksi selle sõnapaari kuulminegi mind täiesti endast välja viinud.” Aga mida siis ikkagi teha, kui te olete juba mõnda aega abielus olnud ja äkki hakkavad abikaasa puudused järjest enam silma torkama? Te olete sattunud korralikku nõiaringi: te arvustate, kontrollite ja suunate. Te võõrdute üksteisest ja olete seega oma abieluga veelgi vähem rahul… Raamatus on üles loetletud teatud märgid, mis näitavad, et ehk on aeg selgeks õppida alistuv käitumisviis. Samuti õpetatakse, kuidas vabaneda oma kontrollivajadusest ja kuidas saavutada oma abielus taas lähedus. Lisatud on ka praktilised nõuanded, mis aitavad oma harjumuspärast käitumist ning suhtumist muuta. Päris kindlasti ei räägi see raamat orjalikust alistumisest. Laura Doyle toob naisteni küllalt äärmusliku lähenemise abielusuhetele – naine saab nautida lähedust, suurepärast seksi ja üksmeelt oma abikaasaga, kui ta lõpetab mehe kontrollimise ja juhtimise. Autor käsitleb järgmisi abielu emotsionaalseid ja praktilisi aspekte: – miks ja kuidas oma abikaasast lugu pidada; – miks ja kuidas väljendada oma soove: – miks ja kuidas hoiduda arvustamisest; – miks ja kuidas hoolitseda oma vajaduste eest; – miks ja kuidas anda oma mehele hingamisruumi; – miks ja kuidas teda usaldada. Ja mis kõige tähtsam – kuidas on võimalik ikka ja jälle oma mehesse armuda…

    Vallaslaps. Eevi Altma abielu

    Helmi Mäelo

    Helmi Mäelo (1898 – 1978) kuulub küll eesti kirjanduse pagulasautorite nimistusse, kuid tema kirjanikutee sai alguse enne Teist maailmasõda kodumaal. Tuntuse saavutas ta käesoleva romaanidiloogiaga “Vallaslaps. Eevi Altma abielu”, mis ilmus eraldi raamatutena 1934. ja 1935. a Tartus, ja seda just kõlbeliste küsimuste julge käsitlemise, laiemalt n-ö naisteema tõttu. Mõlema romaani peategelane Eevi on lastekodulaps, keda loomuomane läbilöögivõime viib kõigist elutakistustest hoolimata aina kõrgemale, samal ajal kui mõned tema suguõed jäävad elule selgelt alla või lähevad kergema vastupanu teed.

    Aegade sadestus

    Karl Ast Rumor

    Karl Ast Rumori mälestused, mida ta kirjutas kõrges eas ja Eestist kaugel, ilmuvad nüüd Eestis esimest korda ja esimest korda ühiste kaante vahel.
Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse revolutsionääri, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarändurina. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971.
"Aegade sadestuse" esimene osa "Noorusmaa", mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis. Teine osa "Punane ja must" (ilmunud Lundis 1965) annab pildi sajandialguse Tartust ja kirjaniku põgusast maapaost Šveitsis. Lõpetamata jäänud kolmas, pealkirjata osa, on varem ilmunud üksnes ajakirja "Tulimuld" lehekülgedel.

    Unustatud

    Rein Põder

    Viimase suure sõja päevil alustavad oma teekonda läände, igaüks ise ajal ja erinevatel põhjustel, kolm eestlast – kodumaad kaitsta ihkav nooruk, põgenemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega sõja jalust põgenev ema. Sõjakeerises põimuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi jõuab siiski vaid üks. Kelle vastu neist oli saatus kõige armulisem?