MREADZ.COM - много разных книг на любой вкус
Скачивание или чтение онлайн электронных книг.Kodune ilmaraamat. Maalehe Raamat
Väärt lugemine igale ilmahuvilisele! Ilmast ilma räägitakse ilmast, seda aastatuhandeid. Juba Babüloonia kuninga Hammurapi aegadest peale on kaks asja olnud hukas – noorus ja ilmastik. Käesolev raamat ei tee lugejast veel ilmatarka, ilmaennustajat, ei õpeta mitmete atmosfääriga seotud teaduste peensusi – seda ei suudaks teha ka kümned paksud õpikud. Meie eesmärk on tekitada huvi põnevate ilmastikunähtuste vastu, näidata, milline omapära on meie maa kliimal, ja hoiatada inimesi mitmete ohtude eest, sest nagu ütleb Rõuge kandi vanasõna – „ilm on kuri ja kavval“. Isegi Eesti-suguses vaikses kenas kohakeses. Raamatu teise poole moodustab tabelmärkmik ilmavaatluste tegemiseks ja ülesmärkimiseks.
Maalehe kurgiraamat
Harilik kurk on üks vanemaid ja levinumaid köögiviljakultuure maailmas, olles populaarseim salatiköögivili talvisel perioodil. „Maalehe kurgiraamatus” antakse ülevaade kurgi kasvatamisest nii avamaal kui ka katmikalal. Käsitletakse kurgi kasvutingimusi, sorte, taimede ettekasvatamist, istutamist ja kasvuaegset hooldamist, taimekahjustajaid ning nende tõrjet. Eeskätt on raamat suunatud koduaias ja väiksemal tootmispinnal kasvatajale. Kaubanduses pakutavate sortide hulgast on valitud välja eelkõige uuemad ning haiguste suhtes vastupidavamad sordid. Priit Põldma sündis 1969. aastal Tartus. Ta on õppinud aiandust Räpina Aianduskoolis ja Eesti Maaülikoolis ning töötanud mitmes aiandusettevõttes Eestis, Soomes ja Saksamaal. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi lektorina töötava Põldma peamiseks uurimisvaldkonnaks on köögiviljade kasvatustehnoloogiad.
Maalehe kartuliraamat
Kartulil oli ja on kindel koht eestlaste toidulaual. Kartulit kasvatavad meie oludes potipõllumehed ja väikeaednikud, aga ka suurtootjad. Kahtlemata on neil kõigil asjast oma arusaam ja väljakujunenud viljelusvõtted. Raamat püüab anda nõu ja näpunäiteid, kuidas tulemuslikult kartulit kasvatada ja tarbijate soovidele vastu tulla. Jagatakse juhiseid neile kasvatajaile, kelle jaoks on sobiva sordi ja edukate kasvatusvõtete leidmine keeruline. Meie kliimatingimustes kipub kasvuperiood jääma vajalikust lühemaks, seega on mugulasaagi parema kvaliteedi eesmärgil otstarbekas rakendada agrotehnilisi võtteid kasvuperioodi täielikumaks ärakasutamiseks. Seesugusteks võteteks on näiteks eelidandamine, lehemädaniku tõrje, lehekaudne väetamine ja õigeaegne koristamine. Raamatust leiate soovitused, kuidas kõiki neid võtteid tulemuslikult kasutada. 1971. aastast Sakus Eesti Maaviljeluse Instituudis teadurina töötava Luule Tartlani põhiliseks uurimisvaldkonnaks on kartuli kvaliteet ja agrotehnilised võtted.
Maalehe maasikaraamat
Tutvustuseks: Eesti maasikakasvatuse ajalugu ei ulatu kuigi kaugele minevikku. Veel 1925. aastal peeti maasikat taluaedades haruldaseks taimeks. Tänapäevaks on olukord muidugi muutunud: maasikas on kahtlemata üks populaarsemaid marjakultuure. Sellest hoolimata on eelmise Eesti maasikaraamatu ilmumisest möödas juba üle kümne aasta. Pidevalt tuleb turule uusi ja paremaid maasikasorte ning ka kasvatustehnoloogia täiustub jõudsasti. Kiirelt muutuvad ka väetised ja Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendid. „Maalehe maasikaraamat" abistab nii algajaid kui ka kogenud maasikakasvatajaid sordivalikul, istutusmaterjali muretsemisel, istandiku rajamisel ja hooldamisel ning haiguste ja kahjurite äratundmisel.
Maalehe tomatiraamat
“Maalehe tomatiraamat” on väike teejuhis neile, kellel tomatikasvatuses kogemusi napib. Peamised soovitused ja näpunäited on antud tomati kasvatamiseks kütteta kasvuhoones. Raamatu autor on kirja pannud oma kogemusi ja tähelepanekuid, mida ta on omandanud tomatitega katseid tehes, sordivõrdlusi läbi viies, kodumaiste sortide seemnekasvatusega tegeldes ja uusi tomatisorte aretades. Raamatust leiate juhised, kuidas kasvatada tomatit kasvuhoones, avamaal, aknalaual ja rõdul; milliseid kasvutingimusi tomat vajab; saate infot taimede ettekasvatamise, istutamise ja hooldamise kohta ning lisaks leiate ka põhjalikud sordikirjeldused.
Maalehe Viinamarjaraamat
Viinamarju on Eestis kasvatatud sajandeid. Nimelt on Eesti üks maailma põhjapoolsemaid riike, kus soodsa mikrokliimaga kasvupaiku valides saab väljaspool kasvuhoonet viinamarju kasvatada kogu territooriumil. "Maalehe viinamarjaraamatusse" sorte valides ja neid kirjeldades on autor kasutanud tähelepanekuid Eesti viinamarjakasvatajatelt, kelle aiad asuvad erinevates ilmastiku- ja mullastikuoludes. Raamatust leiab Eestis kasvatamiseks sobivate viinamarjasortide ja -liikide kirjeldusi ning detailseid juhiseid kasvatamiseks, mis on selged ja kasulikud nii algajale kui juba kogenumale viinamarjakasvatajale. Jaan Kivistik sündis 1946. aastal Harjumaal praeguses Kose valla Roogoja talus, kus vend Uno eestvõttel juba autori koolipõlves viinapuud kasvasid. 1970. aastast Räpina Aianduskooli puuviljanduse õppejõuna töötanud Kivistik on Eesti üks juhtivaid eksperte siinsete viinapuude ja nende hoolduse alal. Jaan Kivistiku sulest pärineb 12 puuviljanduseteemalist raamatut, muu hulgas ka õpikuid ja teatmikke.
Egiptimaa II: Eestlanna ja tuhat üks ööd
Elu on muinasjutt muinasjutus, mida kirjutame laenatud sulega laenatud paberile ja mida julgem on meie fantaasialend, seda põnevamad need muinasjutud saavad. „Elas kord üks Eesti tudengineiu, kes armus Egiptuse tudengisse…“ – nii algab minu muinasjutt ja just sellesse algusesse see raamat viibki. Seekord astub lugeja välja Egiptuse argipäevast ja tutvub kõige sellega, mis muudab selle argipäeva eriliseks. Nii satub ta idamaiste meeleolude keskele, antiiksele turule, vesipiibukohvikutesse, kaema kaunist kõhutantsu, nautima araabia kunsti ja sumedaid öid. Kuid mitte ainult. Lisaks peategelastest abikaasale Mohamedile, lastele Nadiinile ja Omarile, on selles muinasjutus oma lood rääkida ka teistel. Aga tulge, alustame algusest!
Õnne valem
Tihti hoomame, et me ei saa aru iseendastki, rääkimata siis teistest inimestest. Ometi on suhtlemine pea ainus võimalus olla inimene inimeste seas. Kuidas saada õnnelikuks? Miks me ise oma elu raskemaks teeme? Kas kevad südames muutub paratamatult ka sügiseks ja talveks? Nende ja veel paljude muude inimeseks olemise mõistatuste üle arutleb selles Eesti Ekspressi kolumnisarjast Õnne valem alguse saanud raamatus psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda. Priit Hõbemägi Milline on parima koogi retsept? Samasugune nagu õnne valem. Mõlemaid saab küpsetada erinevatest ainetest ja isesugustes vormides. Iga nädal ilmub mõni retseptiraamat ja eneseabiõpik, mis kõik leiavad tänuliku ostja. Aga Tiina Jõgeda teos on eriline. Emotsioonide metakulinaaria! Siin tutvustatakse kümneid kokkamise koolkondi. Muhedad ja mõnusad lood maiasmokale, nagu muffinid. Möödaminnes ka infot köögipoolelt, näiteks miks Osho on nii meeletult menukas. Põnev ja õpetlik lugemine . Toomas Paul Õnnelikkuse seisundisse püüdlevad teadlikult või alateadlikult kõik inimesed, kuid kahjuks on õnne uurimine jäänud psühholoogia peavoolust kõrvale. Tegeletakse depressiooni, suitsiidi ja isiksusehäiretega, kuid praktilist kasu annavad need uuringud vähe. Käesolev raamat täidab seda tühikut. Suurepärased mõtisklused inimesest koos psühholoogia valdkonna näidetega on mõnus ja silmiavardav lugemine igaühele, kes on aru saanud, et peale välis- ja materiaalse maailma eksisteerib midagi veel tähtsamat – inimese sisemaailm – ja just sinna on peidetud õnnelikkuse võti. Alar Tamming Raamatust leiad teemad, mis igale inimesele korda lähevad. Autor põimib need psühholoogi kompetentsuse ja ajakirjaniku ladusa sõnastusega elutarkuseks, mis ei ole pealetükkiv, mida on kerge ja nauditav lugeda ning milles kohtad hoopis ootamatuid, positiivsele lainele viivaid vaatenurki. See ei ole ühe öö raamat, seda tahad lugeda peatükkhaaval ja siis aru pidada või hoopis otsida üles algmaterjali, mida rohked kirjandusallikate viited võimaldavad. Airi Värnik
Vaba riigi tulek
Rohkem kui 300-leheküljeline teos kirjeldab dokumentaaljutustusena Eesti iseseisvuse taastamise kuut otsustavat kuud 1991. aastal. Teos põhineb suures osas uudsel arhiivimaterjalil. Lugu käivitub märtsis 1991 Valges Majas, kus president George Bush kohtub Arnold Rüütli ja Lennart Meriga. Sellele järgnevad kirjeldused Moskvas, Berliinis ja mujal peetud salakõnelustest. Välisministeerium lubas Vahteril tutvuda tollaste memodega, mida ei ole seni avalikustatud. Samuti kasutas ta USA, Rootsi ja teiste riikide arhiivimaterjale. "Avalikkus saab esimest korda lugeda Eesti saatuse üle peetud läbirääkimistest,” ütleb Vahter. Varem kasutamata allikate põhjal avab raamat ka Eesti sisepoliitikat. Näiteks selgub, mida räägiti Edgar Savisaare valitsuse istungitel ja mida arvati Rahvarindest Tunne Kelami juhitavas Eesti Komitees. Samuti tuleb juttu Jaan Tootsi eriteenistuse ja Jüri Pihli kaitsepolitsei võitlusest Interrindega. Teoses on üle 140 foto ja dokumendi, neist paljud avaldatakse esimest korda.