Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураKuidas kirjutada neetult head romaani
Neetult naljakas, neetult huvitav ja neetult praktiline loovkirjutamise käsiraamat, mis kulub ära nii algaja kirjaniku kui vilunud lugeja lauale. Üks leiab siit vaimukaid ja arusaadavaid näpunäiteid. Teine õpib suhtuma kirjandusse tähelepanelikumalt ja mõistvamalt. James. N. Frey on Californias elav ja töötav kirjanik, kelle sulest pärineb romaane, näidendeid ja raamatuid kirjutamisest. Ta on öelnud, et kirjutamine on vaimuhaigus. Selleks, et aidata inimestel selle raske tõvega toime tulla, kirjutaski ta selle raamatu.
My Estonia 3. What Happened?
This is the story of a man looking for his way. New York did not satisfy his soul, so he moved to Estonia, with his crazy wife, a kid, and six suitcases. Within 24 hours he found a home and had to learn how to make a fire. It did not satisfy his soul for long. Soon he had a house with four furnaces, and was making fires around the clock. His crazy Estonian wife started a publishing house that turned out well. Too well. He decided to become an academic. It did not satisfy him for long, but at least he met a real elf who inspired him. Then he decided to dabble in diplomacy. It did not feel right either. And he got depressed. There were too many drunks and neo-Nazis in this country, not to mention all the mice, lice, and ice. Writing books – bestsellers! – about those problems seemed to satisfy his soul. He thought he had found his niche, as a writer in a small town teeming with cafes and characters. Then, overnight, it all collapsed. The action in Justin Petrone ́s new book takes place mostly in two Estonian towns, folksy Viljandi and teacherly Tartu. It takes place from the year 2007 (the Bronze Soldier riots) until 2013 (when Petrone left Estonia amid a national scandal).
Viimases kohvris on kodumaa
Keegi meist ei tea ette, mis saatusel meile varuks on. Olude sunnil võib mõne inimese elu kujuneda kirjuks nagu lapitekk. Just nii juhtus Maria Bosse-Sporlederiga, 1932. aastal Tallinnas (Revalis) sündinud baltisaksa tüdrukuga. Tol hetkel ei aimanud ei tema ega ta vanemad, et juba seitse aastat hiljem tuleb neil kõike maha jättes Eestist lahkuda. Vanaisa maja Kadriorus, vanemate villa Nõmmel, isa kontor Tallinna sadamas, liivarand põhjarannikul ja see imetabane valgus – kõik jäi seljataha. Ees ootasid aastad täis ebakindlust ja materiaalset kitsikust, esmalt ümberasujatena Poolas, seejärel põgenikena Saksamaal ning viimaks emigrantidena Kanadas. Õpingute raames pöördus autor peagi Euroopasse tagasi ning jäi viimaks püsivalt elama Freiburgi. 1960. aastatel külastas ta esimest korda taas Eestit. Pärast Eesti Vabariigi taastamist käis ta siin juba regulaarselt ning vaatles huviga nende keeruliste aastate jooksul Eesti ühiskonnas aset leidnud muutusi. Vaatles kõrvaltvaataja pilguga, aga päris võõrana ei tundnud ta end sealjuures samuti mitte. Kunagi kohvreid pakkides jäi suur hulk asju küll maha, kuid kodutunne sai siiski viimase kohvriga kaasa võetud …
Langenud inglid. Sari «Varraku ajaviiteromaan»
Ühel 1958. aasta pimedal detsembriööl tuuakse San Francisco heategevate õdede orbudekodusse vastsündinud tüdruk. Aasta pärast seda võtab filmitäht Frances Fitzgerald endalt elu. Käivad kõlakad, et tema abikaasa, jõukas ärimees Maximilian Stanhope teab naise surmast rohkem, kui aimata laseb, aga tõestada ei õnnestu midagi. Mis neid kahte sündmust omavahel seob? Aastaid hiljem otsustab Francese tütar Cara selle välja uurida. Perekonna minevikku süüvides avaneb talle pilt Iirimaa kolkast, kus rügas tööd teha ja lapsi sünnitada tema vanaema ning kust tema imeilus punapäine ema jalga lasi, et teispool ookeani oma unistust püüda ja filmitäheks saada. Peatselt jõuab Cara arusaamisele, et alles siis, kui tal on õnnestunud tuua selgust ema surma asjaoludesse, suudab ta vabaneda ka omaenda deemonitest. On ta aga piisavalt tugev, et tõde taluda? Tara Hyland on sündinud 1976. aastal Surreys. Ta on õppinud Cambridge’is ajalugu, teeninud leiba nii meedias kui majanduse valdkonnas tegutsedes. Praegu on ta täielikult pühendunud kirjutamisele, „Langenud inglid” on Hylandi teine romaan. Sari „Varraku ajaviiteromaan“
Kuutõbise pihtimus
„Kuutõbise pihtimuses” maadleb peategelane oma sisemise valuga, songib minevikus, kirjutab vormitut romaani, võitleb illusioonide tuuleveskitega. Ta otsib iseennast. Selles sügavalt filosoofilises romaanis on mitu ajakihti, millest minategelane läbi rühib, ihates terveks saada pettekujutelmadest. Raamatu lõpus saab ta jagu ka kihust kuhugi põgeneda. Ta saab võitu valust. Alistab hirmu. Andrei Ivanovi sulest on ilmunud romaanid „Hanumani teekond Lollandile”, „Harbini ööliblikad”, „Peotäis põrmu”. Ta on pälvinud Venemaa kirjandusauhinna Novaja Slovesnost ja Eesti Kultuurkapitali preemia. 2010. aastal valiti ta Vene Bookeri finalistide sekka. „Kuutõbise pihtimus” on viimane osa Ivanovi Skandinaavia triloogiast, kuhu kuuluvad ka raamatud „Hanumani teekond Lollandile” ja „Bizarre”. Triloogia tegevus algab 1990. aastate keskel ja lõppeb meie päevil, tegevus toimub Balti riikides ja Põhjamaades. 272 lk
Norra mets
Haruki Murakami ühe tuntuima teose pealkiri „Norra mets” on pärit biitlite laulust, mille kuulmine toob raamatu minategelasele Watanabele meelde tema esimese armastatu Naoko, tema parima sõbra kallima. Watanabe kandub mõtetes tagasi kahekümne aasta tagusesse aega, mil ta oli üliõpilane Tokyos. Murakami on suurepärane õhustiku looja, tema kummalised tegelaskujud saavad sümboolse tähenduse, pannes lugeja samal ajal neile sügavalt kaasa elama. 1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. 372 lk
Vananaistesuvi. Sari Varraku ajaviiteromaan
Armastatud näitleja Sir Mungo veedab vaikses Devoni kodukülas mõnusat vanaduspõlve. Looduskaunis maakonnas asuvast majast saab ideaalne pelgupaik tema Londoni sõpradele. Teiste seas saabub Mungole suveks külla ka Kit, kellel on kaasas kiri elu armastuselt Jake’ilt ja kelle hinges valitseb suur segadus. Naise viimasest kohtumisest Jake’iga on möödas palju aastaid ja nüüd soovib mees Kiti jälle näha. Suvi kestab ja ilmsiks hakkavad tulema ammused saladused, mis unisevõitu kogukonda sügavalt vapustavad. Peagi mõistavad asjaosalised, et ainus viis edasi minna on minevikuga silmitsi seista. Briti kirjanik Marcia Willett on sündinud Somersetis. Noorena õppis ta balletti ja töötas hiljem aastaid ballettmeistrina. Kirjanikukarjääri alustas ta viiekümnendates eluaastates kirjanikust abikaasa Rodney soovitusel. Willettit on sageli võrreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused põimuvad kunagiste sündmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Postkaardid minevikust”, „Jõuluingel”, „Sellised me oleme” ja „Suvemaja”. Sari „Varraku ajaviiteromaan“ 232 lk
Tatjana ja Aleksander. Teine raamat. Püha risti sild. Sari Varraku ajaviiteromaan
On 1944. aasta. Sõda läheneb lõpule. Aleksander võitleb oma trahvipataljoniga Poolas, Tatjana elab pojaga New Yorgis, ent saatusel on neile mõlemale katsumusi varuks. Püha Risti mägedes leiab aset ootamatu kohtumine: Aleksander võtab vangi sakslaste eest sõdivate vlassovlaste komandöri ning saab üllatuse osaliseks. Hoolimata sellest, et vlassovlased tulevad tema poolele üle, on Aleksander viimaks sunnitud koos oma väeriismetega sakslastele alla andma ning ta saadetakse vangilaagrisse. Põgenemiskatsed ebaõnnestuvad ja oodatud vabadust ei too ka sõja lõpp. Tatjana veendub, et Aleksander on elus ega malda enam käed rüpes istuda, vaid otsustab sõita Punase Risti õena Euroopasse vangilaagreid inspekteerima ja meest otsima. Igatsetud kohtumine leiab aset, ent teel vabadusse varitseb armastajaid veel terve hulk ohte ja takistusi. 344 lk
Meie
Douglas ja Connie Petersen kavatsevad koos oma 17-aastase poja Albiega ette võtta suure Euroopa-reisi. See oleks nende viimane perekondlik ettevõtmine enne seda, kui poiss kodust lahkub ja ülikooli õppima suundub. Douglas on 54-aastane, hariduselt biokeemik, tema naine Connie töötab kunstigaleriis. Ühel ööl enne reisi äratab naine abikaasa ootamatult üles ja teatab, et tema arvates on nende abielu otsa saamas. Talle tundub, et nad pole võimelised kahekesi täitma seda tühimikku, mis nende ellu pärast Albie lahkumist jääb. Douglas on vapustatud ja soovib nende suurt reisi ära jätta. Connie arvab, et poja pärast tuleks plaan ikkagi ellu viia. Mees nõustub lootuses, et ehk õnnestub tal reisil oma naine tagasi võita. Ettevõtmine osutub vägagi õpetlikuks, ent mitte päris selliseks, nagu kavatsetud.
Alma
"Kolm naist" on Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia alapealkirjadega "Alma", "Klaara" ja "Viktooria". Peategelase Jaan Järvalase elukäiku vaadeldakse alates Treffneri gümnaasiumist möödunud sajandi algul kuni sügiseni 1944. Käsitletakse tema suhteid naistega, samas visandatakse sündmuste põnev ajalooline taust. Põhjalikult ja tõetruult kujutatakse nii Vene kui Saksa okupatsioonide aegu Eestis, vastupanuliikumist ja Otto Tiefi valitsuse loomist, milles autor ka ise osales, ning neid põhjusi, mis viisid peategelase kodumaalt lahkumiseni. Eestis ilmub raamat esmakordselt. Oskar Lõvi sündis 1892. aastal Põltsamaa kihelkonnas, kasvas üles Järvamaal. Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Peterburi ülikoolis, mille lõpetas agronoomina. Oskar Lõvi oli mitmete Eesti suurettevõtete – OÜ Eesti Lihaeksport ja OÜ Eesti Piim asutaja ning direktor. 1944. a septembris põgenes O. Lõvi Rootsi, sealt asus perekond hiljem Kanadasse. Ajavahemikus 1956-1962 oli Lõvi Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis majandusministriks. Kirjutama ja oma töid avaldama tiivustas teda Artur Adson, kuid kõige enam Aino Kallas, kelle meelest O. Lõvi tugevus oli tema teoste dramaatilisuses. Oskar Lõvi on avaldanud mitu romaani, mälestusi, kirjutanud rohkesti artikleid kirjanduse, ühistegevuse, majanduspoliitika ja muudel teemadel.