Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураKlaara
"Kolm naist" on sõjaeelse Eesti tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia alapealkirjadega "Alma", "Klaara" ja "Viktooria". Triloogia käesolevas, teises osas on Jaan Järvalase elu keerdkäikude taustaks ülemaailmse majanduskriisi jõudmine Eestisse ja selle ületamine, vapside liikumine, esimene Vene okupatsioon ja Saksa okupatsiooni algus. Kirjanik annab ausa ja tavapärasest intiimsema pildi oma kaasaegsete elust ja mõttemaailmast.
Küüslauk ja safiirid
„Küüslauk ja safiirid” on Ruth Reichli imemaitsev ja üleannetu ülevaade ajast, mille ta veetis inkognito restoranikriitikuna. Reichl teab, et selleks, et olla hea kriitik, pead olema anonüümne. Asunud nii ihaldusväärsesse ametisse nagu New York Timesi restoranikriitik, hakkab ta end maskeerima, et söögikohtades tema ümber ei lipitsetaks. Reichli spioonimängude puhul on eriti märkimisväärne, et ennast järjest uuteks tegelaskujudeks (kaltsakas blond Molly; boheemlaslik punapäine Brenda ja teised) kostümeerides tajub ta, et temas muutub ka muu, mitte pelgalt füüsiline välimus. Ruth avastab, kuidas muutunud välisilme võib sügavalt mõjutada inimese varjatud iseloomuomadusi, ootusi ja isusid. Ruth Reichl on kirjutanud menukid „Tender at the Bone” ja „Comfort Me With Apples”. Ta on olnud ajakirja Gourmet peatoimetaja, New York Timesi restoranikriitik ning Los Angeles Timesi toidurubriigi toimetaja ja restoranikriitik. Reichl elab koos abikaasa ja pojaga New Yorgis.
Liblikas
Andrus Kivirähki romaan Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri „Estonia“ sünnist. Romaani üheks keskseks tegelaseks on noor näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes tegi tähelennu teatritaevasse, kuid see katkes ta varase surma tõttu. Kivirähki romaan on ühtaegu kurb ja naljakas ning ülistab kunsti ja teatrit, näidates, et just nende kaudu on võimalik ületada surma. 2013. aasta sügishooajal esietendub Rahvusooperis Estonia ka romaani põhjal valminud Tõnu Kõrvitsa samanimeline ooper. „Kivirähk on tabanud midagi olulist meie teatriloost. Midagi just sellest tabamatust hingusest, mis üht teatriajastut kandnud. Üks aeg saab ümber, asjaarmastajate, Suurte Diletantide ja ebakindlalt boheemliku, kuid ehtsa mängurõõmu aeg. Alustajate aeg.“ Lea Tormis, Eesti Päevaleht
Haigla
Raplas elava autori debüütromaan, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.
Elu helged paigad
„Elu helged paigad” on Jennifer Niveni esimene noorteraamat, aga ta on varem kirjutanud neli täiskasvanutele mõeldud romaani – „American Blonde”, „Becoming Clementine”, „Velva Jean Learns to Fly” ja „Velva Jean Learns to Drive” – ning lisaks veel kolm mitteilukirjanduslikku teost – „The Ice Master”, „Ada Blackjack” (tõlgitud ka eesti keelde) ja „The Aqua Net Diaries”, milles autor kirjutab oma keskkooliaja-mälestustest. Kuigi ta kasvas üles Indianas, elab ta nüüd koos oma kihlatu ja kolme raamatulembese kassiga Los Angeleses, mis on endiselt naise lemmik-kondamispaik. Rohkem infot pakuvad veebileheküljed JenniferNiven.com ja GermMagazine.com ning autor on leitav ka Facebookis
Parandusmaja varjud
Järjes raamatule „Kutsuge ämmaemand“ jätkab East Endis põetajana töötanud Jennifer Worth lugudega 1950ndate Londoni vaeste elust-olust ja neist, kellele ei pakkunud elu muud võimalust kui parandusmaja, kuid kes ennast sellest hoolimata välja rabelesid. Siin on lugu Jane’ist, kes Nonnatuse majas koristas: tema sattus parandusmajja juba imikueas ja oli oletatavasti aristokraadi vallaslaps. Peggy ja Franki vanemad surid pooleaastase vahega ja lapsed jäid lageda taeva alla… Kõik need lood annavad haarava pildi, parandusmaja varjudest, mis alati neid inimesi saatsid, aga niisamuti visadusest ja hingejõust, mis lihtsatel inimestel raskusi ületada aitas.
Vee piiril
On aasta 1942 ning ameeriklased Maddie ja Ellis Hyde saabuvad Šotimaale. Karistuseks perekonna häbistamise eest on isa lõpetanud Ellise ülalpidamise ning nüüd on pojal on veider plaan, kuidas isa lugupidamine tagasi võita – selleks tuleb välja selgitada Loch Nessi koletise saladus. Maddie aga jääb enamasti üksi ning peab õppima hakkama saama võõral maal, mis pealegi on sõjas. „Vee piiril“ on lugu sõja-aegsest Šotimaast, müütidest ja teineteise leidmisest. SARA GRUEN on New York Timesi ja USA Today müügiedetabelite tipus teostega „Vesi elevantidele“ (2011), „Ape House“, „Riding Lessons“ ja „Flying Changes“. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde ja üle maailma müüdud üle 10 miljoni eksemplari. 2011. aastal tehti raamatu „Vesi elevantidele“ põhjal menukas mängufilm. Ta elab mehe ja kolme pojaga Põhja-Carolinas koos oma koerte, kasside, hobuste, lindude ja maailma kõige pirtsakama kitsega.
Kutsuge ämmaemand. Tõsilugu 1950ndate East Endist
Jennifer Worthi inspireeris seda raamatut kirjutama ühe uurimistöö autori soov, et kunagi kirjutaks keegi ämmaemandatest nii nagu James Herriot loomaarstidest. „Ämmaemand viibib iga sünni juures, ta on selle keskel, näeb kõike.“ St. Raymund Nonnatuse nunnadega koos töötades kogetud uskumatult liigutavaid, kurbi ja lõbusaid lugusid, mis elustavad 1950ndate East Endi, saadab värvikas kokni huumor. Raamatu järgi on loodud populaarne telesari „Kutsuge ämmaemand“ (2012, BBC).
Tõeraamat
Kui Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg oma maailma esimese trükimasina käima tõmbas, tundis ta, et midagi on puudu. Piibli paljundamine oli küll püha ja tore, aga masin oli kuidagi… avanematu ja igav. Viga oli loomulikult selles, et vanale heale Johannesele ei laskunud õnne trükkida Avanejate "Tõeraamatut"! Nii tema üldiselt geniaalne bisnutt tasapisi ära kärbuski… Eks ta olegi ju loomulik, et tõeraamatu-laadne avanemine peab esmalt teoks saama ikka eestlaste ehk Kungla rahva seas! Spetsialistid kinnitavad, et "Tõeraamatu" lugejatest 95% tunneb stressi kadumist, jõu taastumist, allergiate hääbumist ning loomulikult intellektuaalselt ja meelelist naudingut! Eriliselt õnnelikel lugejatel avanevat käbinääre lausa kahekordselt! Vanarahvas räägib, et kui "Tõeraamat" kevadisel pööriööl voodi alla peita, sünnib perre lapsi nagu jänestel! Lisaks paljastab hüva trükis selliseid saladusi, et tõenäoliselt peavad siinpool sood tegutsevad salateenistused oma mikrofonid ja räim-tomatis konservid kokku pakkima ja kurvalt kodumaale tagasi vantsima. Näiteks lugu "Eesti Vabariigi eelmised elud" teeb kõigile selgeks, et siinkandis tüli norida ei maksa ning Malle Läsna Mangi horoskoop teeb tuleviku eriliselt selgeks. Et eestlased ennast kogemata hiinlasteks ei peaks, avaldas Püha Markkus oma revolutsioonilise maausu horoskoobi. Ja see kõik on vaid jäämäe veepealne osa! Üks eesti loetumaid huumorisaite http://avanejad.weebly.com, asutati omal ajal vastukaaluks Telegram.ee "reptiili-uudistele". Avanejate horoskoop oli 2013 üks loetumaid uudiseid Postimehes (üle 200 000 lugeja).
Papagoi piprapuu otsas
Genesise asutaja Chris Stewarti „Üle sidrunite” (eesti k 2013) jutustas humoorika loo tema kolimisest kaugesse mägitallu Las Alpujarrases Lõuna-Granadas Hispaanias. „Papagoi puu otsas” kirjeldab Chrisi, Ana ja nende tütre Chloë elu kolm aastat hiljem, kus nad üritavad toime tulla nende koju sattunud inimvihkajast papagoi, Hispaania koolielu, armunud naabrite, ukse taha ilmunud ajakirjanike ja šokiga, et neile niivõrd armsat orgu võib jälle ähvardada oht tammi tõttu vee alla kaduda.