Immuunsus. Jenna Macciochi

nakatunud kudedeni. See aga põhjustab ninakinnisust. Samuti võib tekkida tativool, mille põhjustajaks on suurenenud vedelikuleke läbilaskvatest kapillaaridest koos immuunreaktsiooni käivitatud suurenenud limatootmisega. Seejärel tuleb palavik.

      Evolutsiooni käigus oleme palaviku välja arendanud reaktsioonina nakkusele. Temperatuuri tõus muudab ebatõhusamaks suurema osa pisikute paljunemise ning aitab immuunrakkudel tõhusamalt töötada. Lisaks on ka tõendeid, et palavik suurendab antibiootikumide võimet tappa baktereid.³ Teadlikkus sellest fenomenist on pannud aluse kahele toredale, aga vasturääkivale mõttekoolkonnale. Ühe teooria järgi on palavik loomulik osa nakkusevastasest immuunreaktsioonist, seepärast ei tohiks me sellesse sekkuda. Teine teooria ütleb, et palavik on infektsiooni potentsiaalselt kahjulik tagajärg, mistõttu peame selle alla suruma, et vältida tüsistusi.

      Mis on teadusel nende vasturääkivate teooriate kohta öelda? Tegelikult on üsna vähe tõendeid, et palavik ise, olgu või kõrge, oleks kajulik.⁴ Kui see ei tekita just suurt ebamugavust või hingamisraskusi ega kesta kauem kui mõne päeva, siis on targem vältida palavikku alandavaid ravimeid, nagu paratsetamooli või ibuprofeeni, sest nendega kaasnevad kõrvaltoimed. Immuunsüsteem saab oma töö tehtud ka siis, kui te võtate palavikualandajat, kuid pisut vähem tõhusalt – ja selle võtmine protsessi ei kiirenda.

       Käsimüügiravimid

      Keegi ei taha külmetuse või gripiga end halvasti tunda ja kodus istuda. Pealegi mõnikord lihtsalt ei ole võimalik seda teha. Mida arvata kõigist neist käsimüügi külmetus- ja gripiravimitest? Suurem osa käsimüügi köhasiirupitest ei mõju ei täiskasvanutele ega lastele⁵ ning Ühendkuningriigi Tervishoiuministeerium (National Health Service, NHS) soovitab nüüd pigem mett kui köhasiirupit. Käsimüügi külmetuse- ja gripiravimid ei „ravi“ ega isegi lühenda teie külmetust ega grippi, kuid leidub teatud tõendeid, et need võivad täiskasvanutel mõneti sümptomeid leevendada. Iga kord, kui mu abikaasa külmetub, läheb ta apteeki ja kulutab (loe: raiskab) kõvasti raha, püüdes leida imerohtu. Võimalik, et mõte ennetavast enesehoolitsusest tekitab temas parema enesetunde ja annab seeläbi väikese platseeboefekti. Paraku tabletid, mis ta ostab, teda külmetusest terveks ei ravi.

      Sümptomite vähendamine on sageli soovitatav või isegi vajalik, kui elu nõuab teilt funktsioneerimist. Nii et kui töö tõesti oodata ei saa, siis milline toode on sümptomite vastu parim? Siin on teile väike ülevaade.

      Antibiootikumid külmetust ja grippi põhjustavate viiruste vastu kindlasti ei aita ja neid kasutada ei tohiks. Külmetus- ja gripitabletid võivad sisaldada aineid, mis teevad nina lahti ja vaigistavad valu, sisaldavad antihistamiine ja köha maha suruvaid aineid. Nii et mõelge toodet valides põhjalikult järele, millised on teie peamised sümptomid, ja lugege hoolikalt etiketti – mittevajaliku ravimi vältimine vähendab kõrvaltoimete riski. Nina lahti tegevad tabletid võivad mõjuda ka mujale peale nina ning ägestada muid haigusseisundeid, näiteks kõrget vererõhku. Enne nende ravimite võtmist pidage nõu apteekriga.

      Mis immuunsusesse puutub, siis kiireid lahendusi on vähe. Teatud ravivõtete väiksemaid eeliseid tuleb võrrelda kõrvaltoimete riski ja ravimi hinnaga. On paar sõbralikku viisi, kuidas külmetust ilma ravimiteta leevendada, kuid kõige parem ravim on ikkagi puhkus. Kui te vaid saate piisavalt kauaks elu jooksurattalt maha astuda.

      KAS TEIL ON VAJA IMMUUNSÜSTEEMI „TURGUTADA“?

      Kui hästi töötav immuunsüsteem on pikema ja tervema elu saladus, siis mõte immuunsüsteemi turgutamisest on kahtlemata köitev. Kui otsite veebist sõna „immuunsus“ või kõnnite mõne tervisepoe riiulite vahel, siis leiate külluses toidulisandeid, külmetusravimeid ja rikastatud toiduaineid, mis kõik lubavad „turgutada“ immuunsüsteemi ning selle käigus külmetuse ja gripi eemale hoida. Kas nende väidete taga on ka mingi teaduslik tõde?

      Selliste „immuunsust turgutavate“ toodete tarbijate meelehärmiks peab ütlema, et immuunsüsteem ei ole mingi sisemine jõuväli, mida saab vabalt kõvemaks keerata, ja see on üks suurimaid immuunsusteemalisi valearusaamu, mida ma oma töö käigus kohtan.

      Arvestades, mis viisil immuunsüsteem on mõeldud töötama, ei taha te sugugi, et see „turgutuks“. Sõna-sõnalt võttes on „immuunsuse turgutamine“ väga ebaõnnestunud termin. Immuunsüsteem ei ole üks sisse-välja asendis lüliti, vaid pigem terve rida lüliteid – reostaat, mis nõuab pidevat sättimist, et õiges kohas olla. Immuunsüsteemi rakkude „turgutamine“ on keerukas. Neid on nii palju erinevaid ja nad reageerivad nii paljudele eri mikroobidele ja väga mitmesugustel viisidel. Millist ma peaksin turgutama? Ja kui palju? Seni selget vastust ei ole.

      Teadlased on uurinud, kas sellised asjad nagu päevakübar, roheline tee, küüslauk ja nisuidud aitavad meil pisikutest lahti saada, kuid senised tõendid mõne immuunsust tugevdava toiduaine või väetoidu tõhususe kohta pole veenvad. Kui tahate immuunsust tugevdada, siis parim viis seda teha on kombineeritud lähenemise kaudu, mis põhineb järgmistes peatükkides esitatud teabel.