Kuidas mõista andmestunud maailma. Anto Aasa, Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Marju Himma Muischnek,

olema otsesõnu seaduses ette nähtud;

      2) teose kasutus ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;

      3) teose kasutus ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.

      Sisuliselt tähendab see, et kui teose kasutamisel tuginetakse näiteks teadustöö erandile, siis autor saab ikkagi väita, et seesugune kasutus on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja kahjustab tema huve. Teose tavapärane kasutus seondub tavaliselt majanduslike aspektidega. Selle raames tuleb hinnata, kas autor jääb niisuguse kasutusega oma sissetulekust ilma või vähendab see sissetulekut. Valdkonna eksperdid on selgitanud, et hinnata tuleb nii potentsiaalset kui ka praegust ja tegelikku teose majanduslikku kasutust. Erandile tuginev kasutus ei või hakata autoriga konkureerima raha teenimisel (Ricketson, Ginsburg 2006: 769–770).

      1.2.2.2. ÄRISALADUS

      Andmed võivad olla kaitstavad ka ärisaladusena.18 Ärisaladuseks võivad muu hulgas olla isikute käitumismustrid, ostueelistused, finants- ja muud andmed. Ärisaladuseks on peetud näiteks ka tarkvara loodud kasutajaprofiile (vt Duportail 2017).

      Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

      1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

      2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

      3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

      Ärisaladuseks saab olla nii tehniline kui ka äriline info (tarbija eelistused ja käitumine, äristrateegia jm). See tähendab, et ärisaladusena võivad olla kaitstavad andmed, mis pakuvad huvi humanitaar- ja sotsiaalteadlastele.

      1

      Peatüki kirjutamist on toetanud Tallinna Tehnikaülikooli arenguprogramm Astra aastateks 2016–2022 (2014–2020.4.01.16-0032).

      2

      Kuna enamik teaduskirjandust ilmub inglise keeles, siis on üldjuhul siin ja edaspidi eestikeelsete terminite juures esitatud ka ingliskeelne vaste.

      3

      Meediastumine on sotsiaalse maailma ja selle eri protsesside aina tihenev seotus meediaga.

      4

      Suurandmeid on eesti keeles nimetatud ka mahtandmeteks; mõlema nimetuse korral on tegemist metafoorse konstruktsiooniga, mis ei anna üheselt edasi nähtuse mitmetähenduslikkust. Sel põhjusel oleme siinses kogumikus eelistanud seotud sotsiaalsetele protsessidele viitavat terminit „andmestumine“.

      5

      Andmete pahelisus tähendab siin andmetega seotud representatsioonide ambivalentsust – suurandmed ei tekita mitte ainult suurt elevust seoses tekkivate võimalustega, vaid ka hirmu ja ärevust, sest andmete loomine ja kasutamine ei pruugi suure mahu, lakkamatu loomise ja kasutamise tõttu olla kontrollitav.

      6

      Andmete seotus praktikaga tähendab, et suurte andmekogude loomine ja kasutamine hõlmab mitmesugust üksikisikute ja organisatsioonide andmepraktikat, sealhulgas enda kohta teadlikult teabe kogumist (nt nutikellaga), aga sageli ka enesele teadvustamata andmete loomist näiteks sotsiaalmeedia lehele sisu lisades.

      7

      Võrgustunud risk on olukord, kus omavahel ühendatud globaalsed võrgustikud loovad üksteisest sõltumatud süsteemid, mida on keeruline mõista ja kontrollida.

      8

      Digitaalsena sündinud (natively digial) meetodid on näiteks soovitusalgoritmide süsteemid ja folksonoomiad (folksonomy) ehk meetodid, mis põhinevad interneti toimimisel. Digiteeritud (digitalized) on n-ö traditsioonilised sotsiaalteaduslikud meetodid, mis on veebi viidud (ehk virtuaalsed meetodid, nt veebipõhine küsimustik).

      9

      Tihedus viitab siin etnograafia terminile „tihe kirjeldus“ (thick description), mis tähendab uuritava fenomeni detailirohket ja kontekstitundlikku kirjeldust.

      10

      Nt Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsil 2019. aastal aprillis toimunud kahepäevasel ettekande- ja arutelude sessioonil „Andmestunud ühiskonna uurimise meetodid“ ning 2020. aasta jaanuaris toimunud andmestunud ühiskonna uurimise meetodite terminoloogia arendamise seminaril.

      11

      Eesti ühines programmiga loomise aastal ehk 2011.

      12

      Ekspertuuringu meetod, mille eesmärk on probleemide lahendamine, planeerimine ja/või otsuste tegemine. Delfi uuringu käigus (võib toimuda ka e-posti teel) kogutakse ekspertide arvamusi uuritava probleemi kohta mitmeringilise küsitlusena. Pärast iga küsitlusvooru tehakse kokkuvõte eelmise ringi uuringutulemustest ning täpsustatakse esitatavaid küsimusi. Uuringu eesmärk on sageli, kuid mitte tingimata, analüüsitavas probleemis konsensusele jõuda.

      13

      Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal (art 2 punkt viii). Intellektuaalse omandi võib jagada kolmeks põhivaldkonnaks: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused, 3) tööstusomand. Viimase alla paigutub tinglikult ka ärisaladuse kaitse.

      14

      Erinormid reguleerivad anonüümseid teoseid, töösuhte teoseid, kollektiivseid teoseid. Autorsus ning autori au ja väärikus on kaitstavad tähtajatult (vt AutÕS §-d 40, 41, 44).

      15

      Viidatud regulatsiooni aluseks on direktiiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (tähtaja direktiivi art 4).

      16

      Teadustegevuse määratlemisel võib lähtuda teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest (TAKS). Selle kohaselt on teadustegevus „isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike

1

Peatüki kirjutamist on toetanud Tallinna Tehnikaülikooli arenguprogramm Astra aastateks 2016–2022 (2014–2020.4.01.16-0032).

18

Ärisaladuse kaitset Eestis reguleerib „Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus“ (ärisaladuse kaitse seadus). Selle aluseks on Euroopa Liidu direktiiv, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ärisaladuse kaitse direktiiv). Ärisaladuse kaitse direktiiv on kasutatav Eesti seaduse selgitamisel ja mõtestamisel.