Tingimustega abielu. Esimene raamat. Debbie Macomber

muret teeb.“

      „Miks sa siis ise teda välja ei kutsu?“

      Küsimus üllatas Richi. „Noh, sest... see oleks nagu kohtamine oma õega.“

      Bill ohkas kärsitult. „Miks sa mulle temast varem pole rääkinud?“

      „Ta oli suhtes.“

      Bill raputas ägedalt pead. „Unusta ära! Sa oled hea sõber ja kõike, aga mind on viimase paari aasta jooksul liiga tihti üritatud kellegagi kokku sokutada. Kui aus olla, siis on su sõbranna kõike seda, mida ma ühes naises väldin. Ta on üle kolmekümne ega ole kunagi abielus olnud. Abiks pole ka see, et ta äsja suhte lõpetas. Vabandust, Rich, ausalt, aga ma pole huvitatud!“

      Richi arvates oli Billi käitumine solvav. Enne kui ta jõudis end peatada ja oma tegevust analüüsida, sirutas ta käe oma rahakoti järele.

      „Mida sa teed?“ tahtis Bill teada, kui Rich sellest kaks piletit välja tõmbas.

      „Need on piletid Seahawksi väljalangemismängule Green Bay vastu. Piletiäritsejad küsivad ühe pileti eest kolmsada dollarit. Kui nõustud Jamie välja kutsuma, siis kuuluvad need sulle.“ Ta vanem vend Jason oleks talle selle eest peapesu teinud, kuid temaga kavatses Rich tegelda hiljem.

      Billi silmad läksid uskumatusest pärani. „Sa tahad öelda, et annad mulle kaks piletit Seahawksi mängule, kui lähen su sõbrannaga välja?“

      „Just!“

      Isegi nüüd oli Bill kõhkleval seisukohal. „Ühele kohtingule?“

      „Ühele kohtingule.“ Ent kui ta sõber Jamiet tundma õpib, siis taipab ta, kui eriline naine ta on. Mõne nädala pärast otsib Bill juba ise võimalust, kuidas Richile selle eest tasuda. Rich kavatses seda meeles pidada, kui Jasonile piletite äraandmisest räägib.

      „Ja kusagile kenasse kohta. Mitte mingisse bowling’u-urkasse pitsat sööma, eks?“

      Billi sõrmed sulgusid piletite ümber. „Õhtusöök Space Needle’is, millele järgneb balletietendus.“

      „Hästi! Aga vaata, et Jamie sellest kokkuleppest ei kuuleks.“

      Bill naeris. „Kas ma näen nii rumal välja?“

      Rich ei vastanud, kuid tema arvates polnud ükski Jamie Warreniga kohtama minekust keelduv mees just eriline Mensa klubi kandidaat.

      „Siin on tema telefoninumber,“ sõnas ta, kirjutades selle paberilipikule. „Ma helistan talle, räägin temaga veidi, kuid ülejäänu on juba sinu teha.“

      „Pole probleemi,“ sõnas Bill, torgates piletid taskusse.

      Rich tundis end oma kabinetti naastes õilsana. Jamie oli üks vägev naine ja oli aeg, et keegi sellest aru saaks. Bill Hastings polnud tema jaoks küll piisavalt hea, kuid tegemist oli siiski meeldiva mehega. Richil polnud raske Billi ja Jamiet mõne aasta pärast kaht või kolme last kasvatamas ette kujutada.

      Tal oli hea meel, mida ta polnud juba ammu tundnud.

      SEL õhtul käis Rich koju minnes Jasoni korterist läbi ja tundis kergendust, et vend oli väljas. See tähendas, et ta sai väljalangemismängu piletite saatusest rääkimisega viivitada. Seda tuli kindlasti teha silmast silma, kinnitas ta endale.

      Olles paar tundi oma korteris veetnud, otsustas Rich Jamie juurde sõita. Ta helistas naise uksekella ja ootas. Talle polnud pähegi turgatanud, et Jamie ei pruugi kodus olla. Ta hakkas end juba ringi pöörama, kui kuulis sees liikumist.

      „Kes on?“ hüüdis Jamie.

      „Suur ja kuri hunt!“

      Naise naerule järgnes ukseluku klõpsatus. Ta avas ukse ja Rich nägi, et ilmselt oli ta äsja vannist tulnud. Ta oli kiiruga selga tõmmanud froteehommikumantli, mis ta niiskele nahale kleepus.

      „Rich,“ ütles ta üllatunud häälel, „mida sina siin teed?“ Samal ajal lõpetas ta vöö kinnisidumise.

      Hommikumantli hõlmad vajusid veidi lahti, paljastades ta reie. Rich ei suutnud sellelt oma pilku pöörata ega vastanud kohe. Ta langetas pilgu ja oli hetkeks rabatud, kui pikad ja siredad sääred Jamiel olid. Naljakas, et ta polnud seda varem märganud. Ta muigas, mõeldes sellele, et Billi ootas ees meeldiv üllatus.

      „Lase käia, lõpeta oma vanniskäik,“ ütles ta, sammudes kööki. „Ma tunnen end sel ajal nagu kodus.“

      „Ma olengi juba peaaegu lõpetanud.“

      „Ära kiirusta!“ hüüdis Rich. Ta vaatas külmikusse ja võttis sealt ühe õuna. Ta hammustas sellest parajasti viimast tükki, kui Jamie naasis. Ta nägi, et naine oli juukseid kamminud ja sussid jalga pannud. Oligi kõik. Hommikumantel liibus ta saledatele puusadele.

      „On sul täna õhtuks plaane?“ Tavaliselt käis Rich reede õhtuti väljas, kuid täna polnud tal selleks tuju.

      „On sul midagi pakkuda?“

      „Kino. Ma luban sul isegi filmi välja valida.“

      „Ilmselt lased mul piletid ka kinni maksta?“

      „Võimalik.“ Rich muigas, olles endaga rahul, et talle selline idee pähe oli turgatanud. Ettepanek kinno minna tuli talle tegelikult samasuguse üllatusena nagu ilmselt Jamielegi. Täpselt nagu Seahawksi piletite pakkumine Billile...

      Tegelikult oli see lausa paganama hea mõte. Nii sai ta jutu sujuvalt Billile viia. Viimane asi, mida ta tahtis, oli see, et Jamie arvaks, nagu oleks tema kogu asja taga.

      Kinno minek oli tõepoolest geniaalne nüke, leidis Rich, kui nad sinna sõitsid. Ta oli alati Jamie seltskonda nautinud ja nüüd veel rohkemgi. Õhtu koos naisega oli kui pääsetee mängudest ja teesklemisest, mis kellegi uuega kohtama minnes kaasnesid, ja just seda ta oma närvide rahustuseks vajaski. Richile ei meeldinud sellest rääkida, eriti veel oma perele, kuid Pamela oli talle kõvasti haiget teinud. Ta ei usaldanud enam oma otsustusvõimet naiste osas. Oojaa, ta käis küll kohtingutel. Sageli. Kuid ta oli kõikidest nendest mängudest väsinud. Pamela polnud murdnud üksnes ta südant, vaid teinud midagi palju hullemat. Ta oli pannud mehe endas kahtlema.

      Rich peatus Seattle’i äärelinna kobarkinos, mis jäi Jamie kodu lähedale. Ta ostis neile piletid, kuid naine nõudis, et tema maksab popkorni ja šokolaadirosinate eest.

      Just siis, kui ta hakkas leidma, kui tore oli koos olla naisega, kes ei muretse pidevalt oma kaalu pärast, kummardas Jamie talle lähemale ja sosistas: „Sa sõid minust rohkem rosinaid.“

      „Kas tahad, et ostan juurde?“

      „Ei. Lihtsalt pea meeles, et jääd mulle võlgu.“

      Richil kulus mitu minutit taipamaks, et muigas, ehkki selleks polnud põhjust, eriti veel kuna tegemist oli tõsise filmiga.

      „Me ei tee seda piisavalt sageli,“ sõnas ta, kui nad kaks tundi hiljem kinost lahkusid. Ta mõtles seda tõsiselt. Viimased paar kuud polnud tal eriti kiire olnud, kuid ta polnud Jamiega ühenduse võtmisele mõelnud. Nüüd imestas ta, miks.

      „Ei, ei tee,“ nõustus naine, nööpides oma mantlit kinni. Ta kandis teksapükse ja heleroosat kampsunit. See värv sobis talle. Rich hakkas seda juba ütlema, kui talle meenus oma ootamatu külakäigu põhjus.

      „Kuidas oleks ühe kohviga?“ pakkus ta, võttes naise käevangu. Kinokompleksis asus ka kohvik ning ta juhatas Jamie sinna.

      Ta ootas, kuni nad olid laua äärde istunud ja menüüd vaadanud, enne kui Billi teema tõstatas. „Mul on üks töökaaslane, kellega sa võiksid kohtuda.“

      Jamie ei tõstnud menüült pilku. „Kes?“

      „Bill Hastings. Ta meeldiks sulle.“

      „On ta pikk, tõmmu ja nägus?“

      „Jah. Ei ja ei.“

      „Tundub minu maitse