Teekond ujumisoskuseni. Kooliujumise juhendmaterjal. Rune Larsen Ja Per Irgens

      • vees edasiliikumine.

      Eesti riiklikus õppekavas (alates 1.01.2018) on ujumisoskust kirjeldav õpitulemus toodud järgnevalt:

      „Hüppa sügavasse vette, uju 100 meetrit rinnuliasendis, sukeldu, too põhjast ese käega, püsi vee peal paigal asendeid vahetades 3 minutit, uju seejärel 100 meetrit seliliasendis ja välju veest. “

      See õppematerjal toetab seatud eesmärgi saavutamist ja õpetamist täiel määral. Enamasti saab laps ujumise selgeks 30‒50 ujumistunniga. Mida noorem on laps, seda kiiremini ta ujuma õpib. „Teekond ujumisoskuseni“ on praktiline materjal, mis aitab õpetajal sisustada 40 ujumistunni iga minuti. Kui läbida programm ettenähtud tingimustes ja algõpetuse õppeprotsessi järgides, siis omandab laps ujumise osaoskused ning jõuab põhikooli riiklikus kehalise kasvatuse ainekavas nõutava õpitulemuse ehk ujumisoskuseni.

      Õppematerjali „Teekond ujumisoskuseni“ metoodikat ja teoreetilisi põhimõtteid on kirjeldatud metoodilises juhendmaterjalis, raamatus „Õpime ujuma“. Selle saavad endale kõik, kes osalevad Eesti ujumisliidu korraldatud koolitustel „Õpime ujuma“ ja „Õpime ujuma 2“.

      Ujumise algõpetuse õppevideod on valminud ujumisõpetajate Maria Trei, Vladimir Kunitsõni ja raamatu „Teekond ujumisoskuseni“ (autorid Per Irgens ja Rune Larsen) harjutusvara põhjal.

      Videote sisu koostajad on harjutuste kehaasendeid kirjeldades lähtunud lastega töötamise kogemusest ja kasutanud mõisteid, millest õppijad kõige paremini aru saavad. Õppevideote sisu ja teostuse eest vastutab Eesti ujumisliit.

      Ujumise algõpetuse e-õppematerjalide koostamise ja eestindamise on tellinud haridus- ja teadusministeerium ning seda on rahastatud Euroopa sotsiaalfondi meetme toel „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ning kasutuselevõtt“.

      E-raamat koos seda täiendava videomaterjali (94 õppevideot) ja eneseanalüüsivahendiga (www.ujumiskursus.ee) on kõigile tasuta kasutamiseks www.kooliujumine.ee kodulehel ning digiõppevara portaalis e-koolikott.ee.

      Täname inimesi ja asutusi, kes on panustanud e-õppematerjalide väljatöötamisse: Maret Pihu, Kerli Mooses – Tartu ülikool, Triin Rääsk, Mart Laanpere, Vladimir Kunitsõn – Tallinna ülikool, Maarja Kruusmaa – Tallinna tehnikaülikool, Maria Trei – Kuusalu keskkool, Marika Tikkerbär, Katrin Ots – Pärnu spordikool, Bruno Nopponen, Janika Tüür – Viimsi kool, Ott Riisenberg – Tartu Kivilinna kool, Tanel Heli – Viljandi Jakobsoni kool, Juhan Kolk – Kuressaare gümnaasium, Vahur Tohver (matemaatika- ja füüsikaõpetaja), Steiv Silm – S-Film, Per Irgens, Ørjan Madsen, Rune Larsen, Jan Kjensli – Norra ujumisliit, Pille Tali, Toomas Kleesment, Julia Kurbat, Andres Olvik, Ramo Kask, Helen Link – Eesti ujumisliit, spordiklubi Fortuna õpilased, Kuusalu keskkooli õpilased, Kohila mõisakooli õpilased ja õpetajad, Kuusalu keskkooli ujula, Järveküla spordihoone, päästeamet, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, Selts Eesti Vetelpääste, Arena ujumisvarustus, Menu Meedia, Rkontor, Eesti Meedia.

      Õpetame lapsed ujuma ja kingime neile rõõmsama ning ohutuma elu!

      Eesti ujumisliidu president Karol Kovanen

      Sissejuhatus

      Kooliujumise juhendmaterjal põhineb raamatul „Õpime ujuma“ (Madsen, Irgens 2005). Õppematerjal kirjeldab 40 umbes 30-minutilist õppetundi basseinis. Ujumistunnid toimuvad erinevalt: mõned koolid eelistavad paaris- ehk topelttunde. Enamasti tähendab see, et esimeses tunnis on rõhk õppimisel ja teises tunnis mängimisel. Soovitame ujumisoskuse paremaks omandamiseks umbes 30-minutilisi tunde, mis võimaldavad omandada lastel vajalikke oskusi õige metoodika alusel. Nii on õpilastel rohkem aega õppida ujuma. Lisaks võimaldab selline õppekorraldus omandada oskusi samm-sammult ja turvaliselt ning ammutada ujumistunnist positiivseid emotsioone.

      Kõige parem on alustada ujumisõpet ettevalmistava tunniga ilma vette minemata. Selles tunnis käsitletakse näiteks turvalisust, kehahügieeni ja teisi tähtsamaid küsimusi, mis on seotud ujumisega. Võimalusel külastatakse ujulat. Kodudesse saadetakse aegsasti lapsevanema teatis* või infovoldik „Kooliujumise ABC“**, et vanemad oskaksid teha ettevalmistusi. Lapsed peaksid enne esimest ujumistundi kodus harjutama ujumisriiete selga panemist, et nad saaksid riietusruumis ise hakkama. Ujumistunni päeval on soovitatav kasutada riideid ja jalanõusid, millega lapsed saavad hästi hakkama.