Snoobide võim. Marion Chesney

pole võimalik sellist kutset saatjata vastu võtta.“

      „Aga just. Mul on tuttav, kes võiks esineda minu tädina.“

      „Kas preili Maisie Lewis?“

      Geoffrey läks näost tumepunaseks ja pomises: „Ma ei tunne sellist inimest.“

      Rose pöördus kannal ümber, marssis läbi ballisaali otse dirigendi juurde ja sosistas midagi. Dirigent paistis ehmunud, kuid viipas orkestri vait.

      Tantsijad jäid keset keerutust seisma, näod Rose’i poole pööratud. Hiljuti paigaldatud elektrivalgus välgatas monoklitel ja lornjettidel.

      „Mul on teadaanne!“ hüüdis Rose. „Sir Geoffrey Blandon on tõbras. Ta vedas kihla, et suudab mu enne hooaja lõppu ära võrgutada. Siin on tõend.“

      Rose võttis välja kihlveoraamatust pärit lehe ja ulatas lavalt alla kõige lähemale mehele, paludes: „Saatke see ringi käima!“

      Pilgud, paljud pilgud vahtisid teda rabatult.

      Siis astus Rose madalaid trepiastmeid mööda lavalt alla otse oma näost kaame ema juurde. „Mul pea valutab,“ ütles ta emale. „Ma soovin koju minna.“

      Trepil seistes ja tõlda oodates märkis krahv süngelt: „No nii, tütreke. Ma arvasin, et me leppisime kokku teha nägu, nagu poleks midagi juhtunud. Mis sa arvad, miks ma hoidusin Blandoniga silm silma vastu sattumast? Sa oled häbistatud.“

      „Mina?! Häbiväärselt käitus ju ometigi Sir Geoffrey.“

      „Mehele ei tähenda see midagi. Sõbrad peavad teda lihtsalt võrukaelaks. Kui ta sulle ettepaneku tegi, oleksid pidanud otse minu juurde tulema. Oleksin käskinud tal järele jätta. Kuid minna niimoodi lavale ja käituda nagu turueit – see oli šokeeriv.“

      Rose võitles pisaratega.

      „Kapten Cathcart täitis oma ülesande. Sina elad mõnda aega maal, eks me siis vaata, mis edasi saab.“