Tehingute kajastamine raamatupidamises. Krista Teearu

Читать онлайн.
Название Tehingute kajastamine raamatupidamises
Автор произведения Krista Teearu
Жанр Зарубежная деловая литература
Серия
Издательство Зарубежная деловая литература
Год выпуска 0
isbn 9789949734634



Скачать книгу

ja nendega seotud kontod on ikka samad, erinevus seisneb lihtsalt nende grupeerimises. Vaata eraldi faili kasumiaruande skeemide võrdluse kohta.

      9

      1. Teenuste ja kauba ost-müük

      Teenuse ostmine – ostuarve

      Teenus tarbiti eelmisel kuul ja ostuarve jõudis kenasti õigel ajal kohale.

      Võtame ostuarve ostureskontrosse sisse:

      D teenuse kulu (teenuse sisule sobiv kulukonto, nt raamatupidamisteenus või turundusteenus)

      (D käibemaks)

      K võlg hankijatele

      Sobivaim kulukontode arv ja jaotus kujuneb välja ajapikku. Esialgu võid rahulikult kasutada kasumiaruande skeemi nr 1 ja kahte kulu-kontot: esimene kaupade ja teenuste müügi otsekuludeks ning teine mitmesugusteks tegevuskuludeks. Kui mingit sorti kulusid on palju ja sa tahaksid neid kulusid eraldi näha, alles siis tee juur-de uus konto.

      Kui teenuse eest makstakse ette, siis kajastatakse see algul ette-makstud kuludes ja kantakse kuluks hiljem, siis kui teenust reaal-selt tarbitakse.

      Arvestuslik kulukanne

      Teenust tarbiti eelmisel kuul, teame enam-vähem summat ja see on oluline, aga arvet veel ei ole. Ostukäibemaksu ilma arveta tagasi küsida ei saa, seega käibemaksu ei arvesta.

      Ostureskontrot ka sellisel juhul ei kasuta, teeme kanded finants-kandega.

      NB! Arvestuslikke kulukandeid on mõtet teha vaid juhul kui:

      10

      1. Teenuste ja kauba ost-müük

      a) peetakse korralikku igakuist kuluarvestust

      b) tegemist on aruandeaasta viimase kuuga ja summad on olulised.

      Kuu viimasel päeval teeme finantskande:

      D teenuse kulu

      K viitvõlad (st teame, et on võlg, aga võla kohta nõuet veel esitatud ei ole)

      Arvestusliku kulukande kreeditkanne

      Järgneva kuu esimesel päeval teeme täpselt tagurpidise kande:

      K teenuse kulu

      D viitvõlad

      Kui nüüd järgneval kuul lõpuks arve tuleb, siis võtame selle sisse täiesti tavalises korras. Ostukäibemaksu arvestame tagasi järgne-val kuul. Järgneva kuu kuluks jääb ka arvestusliku kulu ja tegeliku kulu vahe.

      Ettemakstud teenuste arved

      Raha on makstud ettemaksuarve alusel, kuid teenus on veel reaal-selt osutamata.

      Ettemaksuarve on aluseks vaid maksele, kuludokumendiks see ei sobi. Kindlasti tuleks hiljem küsida ettemaksuarve asemele ka „päris“ arve.

      11

      1. Teenuste ja kauba ost-müük

      D ettemakstud kulud

      (D käibemaks)

      K võlg hankijatele

      Mugav viis on ostureskontros „D kulu“ asemel kasutada lihtsalt „D ettemakstud kulu“. Kui arve makstakse kiiresti, siis pole ka si-sulist probleemi. Teoreetiliselt tohivad ettemakstud kulu kontol olla vaid juba reaalselt tasutud kulud, mis on seotud järgnevate perioodidega.

      Raamatupidamises on aruandeperioodiks aasta, seega kui ette-võte ise ei soovi kulu täpsemalt kuude lõikes jagada, võib poole aasta ajalehetellimus rahulikult jaanuari kuludes olla.

      Ettemakstud kulu kandmine õige perioodi kuluks

      Kui teenus on kätte saadud, siis kanname ettemaksu kuluks:

      D kulu (sobiv kulukonto)

      K ettemakstud kulud

      Ostuarve tasumine

      Märgime ostureskontros ostuarve vastava kuupäevaga tasutuks. Selle tulemusena tekib kanne:

      D võlg hankijatele

      K pank (või sularahas tasumisel – kassa)

      12

      1. Teenuste ja kauba ost-müük

      Sularahas tasumisel tuleks kindlasti küsida teiselt poolelt ka all-kiri raha saamise kohta, kasvõi kirjutada käsitsi ostuarvele „Arve makstud sularahas“ ja lisada raha saaja nimi, allkiri ja kuupäev.

      Lähetuskulu arvestamine

      D lähetuskulud

      K võlg aruandvale isikule

      või K avansid aruandvatele isikutele, kui eelnevalt on avanssi makstud

      Algdokumendiks on lähetatud isiku (töötaja või juhatuse liikme) koostatud lähetuskulude aruanne, mille võtame ostureskontrosse arvele tavalise ostuarvena.

      Lähetuskulu tasumine

      Märgime ostureskontros aruande tasutuks, selle tulemusena tekib kanne:

      D võlg aruandvale isikule

      K pank

      13

      1. Teenuste ja kauba ost-müük

      Lähetuskulu avansi maksmine

      See käib sarnaselt ostuarve ettemaksu maksmisele, ainult et kulu on teine:

      D avansid aruandvatele isikutele

      K pank

      Majanduskulu arvestamine

      Majanduskulu arvestamine käib täpselt analoogselt lähetuskulu-dega, ainult et algdokumendiks on kulutuse teinud isiku koostatud majanduskulude aruanne, millele on lisatud oste tõendavad nõue-tekohased tšekid või arved.

      Majanduskulude aruanne tuleks koostada siis, kui töötaja (või ju-hatuse liige) on oma raha eest ostnud ettevõtte tarbeks kaupu või teenuseid ning talle on vaja tehtud kulutused hüvitada.

      Samuti võib majanduskulude aruannet kasutada siis, kui tegemist on puuduliku või mitmest osast koosneva algdokumendiga, mis vajab täiendavat selgitamist.

      D kulukonto 1

      D kulukonto 2 (vastavalt sellele, mida täpselt osteti)

      (D käibemaks: ainult siis, kui on olemas korrektne arve ettevõtte nimele)

      K võlg aruandvale isikule

      (või K avansid aruandvatele isikutele, kui eelnevalt on makstud majanduskulude avanssi)

      Majanduskulude tarbeks võib maksta ka avanssi.

      14

      1. Teenuste ja kauba ost-müük

      Asutamise riigilõivu kulu

      D asutamiskulu

      K võlg aruandvale isikule

      Algdokumendiks on majanduskulude aruanne, millele on lisatud maksekorralduse koopia. Kulu arvestamise eelduseks on põhi-kirjas tehtud valik, et asutamiskulud kannab ettevõte.

      Asutamise riigilõivu kulu tagastamine omanikule

      D võlg aruandvale isikule

      K pank

      Muu riigilõivu tasumine

      D muud ärikulud

      K pank

      Aluseks on maksekorraldus ja seadusest tulenev kohustus.

      Majanduskulu avansi maksmine

      Kui ettevõtte töötajal ei ole ettevõtte maksekaarti, aga oste on vaja teha ja arvet mingil põhjusel ei saa, siis võib töötajale maksta avanssi. Pole mõistlik eeldada, et töötaja on nõus suuremaid sum-masid oma rahakotist tasuma.

      D avansid aruandvatele isikutele

      K pank

      15