Eestlase hea tuju käsiraamat. Rain Siemer

      Rain Siemer

       Eestlase hea tuju käsiraamat

      Inspireerituna Mart Juurest ja Mihkel Rauast.

      Eestlase hea tuju käsiraamat

      Rahvatarkused ja teaduslikult tõestamata juhised korjas kokku Rain Siemer

      Toimetaja Tuuli Kaalep

      Kujundaja Heisi Väljak

      Illustratsioonid: Shutterstock

      ISBN 978-9949-693-06-1 (köites)

      ISBN 978-9949-693-07-8 (epub)

      Trükk: Eesti parim trükikoda Print Best

      © Rain Siemer ja Rahva Raamat AS

      Eestimaad on tabanud viirus, mis on teada ja tuntud juba tuhandeid aastaid, esimesi märke haigusest täheldati juba Vana-Rooma ajal. Haiguse ladinakeelne nimi on malus modus, eestlaste seas tuntud kui halb tuju. Läbi sajandite on selle raviks kulutatud palju aega ning katsetatud erinevaid meetodeid. Eestis on halb tuju tänaseks võtnud epideemia mõõtmed, see levib linnades ja levib maal, eriti hulluks teeb asja aga see, et seni puutumatud hea tuju kantsid Saaremaa ja Hiiumaa ning mõningatel andmetel ka Muhumaa on nüüdseks nakatunud. Nii on Facebooki ja Delfi kommentaariumid täis marus eestlasi, kes iga sündmuse puhul tunnevad tungivat soovi vihastada, halvas tujus olla ja oma musta meeleolu nii ööl kui päeval laiali jagada. Epideemial ei tundu piire olevat, teaduslikult tõestatud toimiv ravi aga puudub.

      Meil aga on ravi olemas. Nagu me teame, on eestlane metsarahvas, meie parimad raviviisidki on ebateaduslikud, võib öelda, et isegi alternatiivravi valdkonda kuuluvad. Ravi on väga lihtne – haara kätte see raamat, ava sealt, kust ise tahad ja lihtsalt loe.

      Sa võid raamatu kohe kaanest kaaneni läbi lugeda, aga võid ravimit tarvitada ka väiksemate annustena. Oluline on, et sa kasvõi kord päevas, päeva algul või päeva lõpus mõne rea loed, et ravi oleks regulaarne ning päevagi vahele ei jääks.

      Ravi mõjub tervisele mitmel moel:

      • Tekitab head tuju.

      • Ennetab südamehaigusi.

      • Langetab vererõhku.

      • Mõjub hästi veresoonkonna haigustele.

      • Maandab stressi.

      • Tõstab ajus tujutõstva hormooni serotoniini taset.

      • Ravib depressiooni.

      • Tõstab IQ taset.

      • Tõstab melatoniini taset, mis tekitab hea une.

      • Tugevdab immuunsüsteemi.

      NB! Kõik see on ebateaduslikult tõestatud ning autor ei vastuta, kui ravi ei toimi.

      Et tuju oleks hea, vajab inimene ka head und. Selle saavutamiseks ja naturaalse melatoniini tootmiseks peaks iga päev ärkama ja magama minema enam-vähem samal ajal. Päeval peaks piisavalt liikuma, eelistatult päevavalguse käes, enne magamaminekut aga tuleks valgust vältida. Magamistuba olgu pime ja vaikne. Aga enne, kui lähed magama, on väga oluline, et sa loed vähemalt kolm lehekülge siinsest käsiraamatust!

      Ka päeva algus on oluline – energia, millega uut päeva alustad, määrab sinu päeva kvaliteedi. Taaskord jõuame välja maailma parima hea tuju käsiraamatuni ja soovitame alustada päeva vähemalt kahe lehekülje lugemisega, aga kui on väga kiire, piisab ka ühest.

      Samas on igas päevas selliseid hetki, kui me vihastame! Siis ei ole mõtet õhtuni oodata, haara kohe raamat ja loe sealt mõni lehekülg või lugu ja viha möödub.

      Ajalooteraapia

      Daniel François Auber kohtus Pariisis Richard Wagneriga.

      „Kas teate,“ ütles ta naljatades Wagnerile, „mul läks vaja kolmkümmend viis aastat veendumaks, et mul pole põrmugi annet!“

      „Ja seejärel loobusite muusikast?“

      „Ei, mis te nüüd, selleks ajaks olin juba kuulus!“

      Müller tuleb oma kabinetti ja näeb, et Stirlitz kükitab tema seifi juures. Müller küsib: „Mis sa teed minu kabinetis?“ Stirlitz: „Trammi ootan. Mis sa siis arvasid?“

      Müller läheb minema. Koridoris kargab talle mõte pähe. Mis kuradi trammi too Stirlitz minu kabinetis ootab? Jookseb kähku tagasi, aga Stirlitzit seal enam pole ja Müller mõtleb endamisi: „Ju ta siis sõitis juba minema.“

      Miks Gorbatšov alustas viinavastast kampaaniat? – Gorbatšov oli poliitbüroos kõige noorem, seepärast saadeti just teda alati poodi viina järele.

      Prantslanna kukub Moskvas kanalisatsiooniauku. Ta tõmmatakse sealt märja ja haisvana välja.

      „Kas tõesti on nii raske see koht punaste lipukestega märgistada?“ küsib ta.

      „Madam, kui te sõitsite üle Nõukogude Liidu piiri, te ju nägite punaseid lippe? Mis teil veel vaja on?“

      Kirjanik Ernest Hemingway istus ühes Pariisi baaris. Ta tühjendas klaasi ja palus baarmenil juurde kallata.

      Baarmen: „Miks te nii palju joote? Statistika järgi sureb alkoholi liigtarvitamise tagajärjel miljon prantslast aastas.“

      „Olge mureta, ma olen ameeriklane,“ vastas Hemingway.

      Edgar helistab ajalehe toimetajale ja käratab, et lehes on ilmunud õel lugu pealkirjaga „Pool linnavalitsusest on röövlid ja vargad“. Toimetajalt nõutakse vabandamist ja järgmises numbris ilmubki vabandus pealkirjaga „Pool kohalikust linnavalitsusest ei ole siiski röövlid ja vargad“.

      Huvitav, mida nad sinna Kanada lipule joonistasid, et see tuli vahtralehega kinni katta?

      Mõistatus: Mis see on? Arnold Schwarzeneggeril on see pikk, Michael Foxil on see lühike, Madonnal pole seda üldse ja Rooma Paavst ei kasuta seda juba ammu?

      Vastus: Perekonnanimi

      Poolakas muretseb oma pangas oleva raha pärast. Ametnik rahustab teda: „Panga pankroti puhul maksab riik, riigi pankroti puhul aga NSVL.“ Poolakas: „Aga kui NSVL ära laguneb?“ – „See vaatepilt oleks ometi kahe nädala palka väärt!“

      Santehnik istub N Liidu ajal vangis. Kongikaaslased küsivad tema käest, milles teda süüdistatakse. Santehnik vastab: „Kontrollisin partei keskkomitee hoones torustikku ja soovitasin kogu süsteemi välja vahetada.“

      Teises ilmas kohtuvad Brežnev ja Tšernenko.

      Brežnev küsib: „Kuule, ega sa ei tea, kes seal Moskvas nüüd valitseb?“

      T: „Gorbatšov.“

      B: „Aga kes teda toetab?“

      T: „Mitte keegi ei toeta – ta kõnnib ise.“

      New Yorgis maandunud Rooma kardinali olid lennuväljal vastu võtmas ajakirjanikud, kes talt muu hulgas küsisid: „Kas te külastate siin ka striptiisibaare?“

      „Kas New Yorgis on ka striptiisibaare?“ vastas kardinal irooniliselt.

      Järgmisel päeval ilmus ühes tuntumas lehes artikkel suure pealkirjaga: „Kardinali esimene küsimus oli: „Kas New Yorgis on ka striptiisibaare?““

      Sel aastal on perestroika,