Armastuse teener. Marie Force

      Originaali tiitel:

      Marie Force

      Maid for Love

      2011

      Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN.

      Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav.

      See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike sündmuste, paikade või inimestega, elusate või surnutega, on täiesti juhuslik.

      Kaane kujundanud Reet Helm

      Toimetanud Reet Piik

      Korrektor Inna Viires

      MAID FOR LOVE: Book 1 in the McCarthys of Gansett Island Series

      Copyright © Marie Force, 2011

      This edition published by arrangement with Taryn Fagerness Agency and Synopsis Literary Agency.

      All rights reserved.

      Trükiväljaanne © 2018 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2019 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN

      Raamatu nr 11426

      ISBN (PDF) 978-9949-84-554-5

      ISBN (ePub) 978-9949-84-555-2

      Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

      Hiljuti surnud Bob Brozile,

      minu lapsepõlve Suurele Macile

      Kirjaniku eessõna

      Minu lemmikkoht siin ilmas on kakskümmend kilomeetrit Rhode Islandist lõunas asuv Blocki saar. Kitsa liivarannaga Blocki saar Suure Soolatiigiga keskel on koht, kus aeg ununeb. Siin pole valgusfoore ega haiglat. Netiühendus on parimal juhul katkendlik ja kui te pole just mitu kuud ette broneerinud, olete õnnega koos, kui saate suvel saarel hotellitoa või praamipileti, mis teie auto siia toob. Leiate aga eest hingetrööstiva rahu ja vaikuse, plaažid, pankranniku, vanamoelised poekesed ja muretu õhkkonna.

      Blocki saar on mänginud minu elus tähtsat osa alates lapsepõlvest, kui saabusin siia vanemate paadis, siin arenes mu kolledžiaegne armastus ja nüüd on see mu lemmikpaik suvise perepuhkuse veetmiseks. Ma pole kunagi viibinud kohas, mis mind rohkem inspireeriks. Blocki saar vilksatab tihti minu raamatutes, nii et arvatavasti oli ainult aja küsimus, millal ma loon saarest raamatuversiooni ja teen sellest romaanisarja tegevuskoha. Nii sündisidki Gansetti saar ja McCarthyde suguvõsa. „Gansett“ on Rhode Islandi kaugeim saar Narragansetti lahes ja see on üks mu lemmikkohti ilusa suvepäeva möödasaatmiseks.

      Mulle meeldib lugejatelt tagasisidet saada. Võtke minuga ühendust e-posti aadressil [email protected].

      Tere tulemast Gansetti saarele! Loodan, et naudite Maci ja Maddie lugu.

      Marie

      Esimene peatükk

      Madeline Chester tõstis hällist oma üheksakuuse poja Thomase ja vaatas kella. Hotelli toateeninduse hommikune vahetus pidi veerand tunni pärast algama. Pärast mähkmevahetust ulatas ta Thomasele lutipudeli, tänulik, et laps suutis seda juba ise hoida.

      Poisike lalises rõõmsalt ja Maddie naeratas tahtmatult.

      „See meeldib sulle, mis, semu?“

      Maddie puusale toetuv laps põtkis töntskate jalakestega, naine tugevdas haaret ja üritas tema pehmeid heledaid juukseid siluda. Maddie haaras mähkme- ja töökoti, võttis külmikust lõunasöögikarbi ja läks uksest välja. Ületanud õue, sisenes ta terrassi võreukse kaudu õe majja.

      „Hommikust!“ hüüdis ta.

      „Olen siin,“ vastas Tiffany elutoast, kus ta istus kolme beebi ja mitmesuguste mänguasjade keskel. Üks beebidest oli Tiffany tütar Ashleigh, kes oli täpselt kuu aega Thomasest vanem. Teised kaks beebit kuulusid Tiffany kodusesse päevarühma.

      Maddie suudles Thomast, sosistas, et armastab teda, ning pani lapsukese matile teiste laste juurde. „Pean lippama nagu ikka.“

      „Lase käia. Meiega on kõik korras.“

      „Olen kolmeks tagasi.“

      „Näeme siis.“

      Tiffany vaatas kella kolmeni Thomase järele, vastutasuks hoidis Maddie kella kolmest kuueni päevahoiu lapsi, kui Tiffany andis tantsutunde Maddie õelt ja tema mehelt Jimilt üüritud korteri all asuvas stuudios. See väike vastuteene tähendas, et Maddie oli iga viimase kui ühe pika tööpäeva järel surmväsinud.

      Maddie hüppas toeka vana jalgratta sadulasse ja väntas saare vastasküljel asuva McCarthydele kuuluva Gansetti võõrastemaja poole. Ta vaatas taas kella ja oigas, nähes, kui lähedal on ta hilinemisele.

      Oma vaatepunktist praami roolikambris nägi Mac McCarthy saare põhjaranniku kaljusid nähtavale ilmumas ja tundis, kuidas silmus tema rinna ümber koomale tõmbub. Pelgalt vaade kodusaarele pani mehe end vangina tundma.

      „See ei muutu iial, ega?“ küsis Maci lapsepõlvesõber kapten Joe Cantrell, Gansetti saare õitsva praamiäri omanik ja kapten.

      „Mis nimelt?“ küsis Mac.

      „Esmapilk saarele. Ootan alati põnevusega, millal saar udust nähtavale tuleb.“

      „Pärast kõiki neid kordi, kui sa seda näinud oled?“

      „Armastan seda sellegipoolest.“

      Mac uuris vana sõbra nägu. Aeg oli söövitanud Joe sõstrasilmade nurkadesse kanavarbad ning tema liivakarva juustesse olid ilmunud hallid niidid, mida Maci eelmise koduskäigu ajal seal polnud.

      „Kas sa oled kunagi soovinud, et teeksid midagi muud?“ küsis ta. „Tutvunud veidi maailmaga?“

      Joe tõmbas oma kaubamärgiks saanud nelgisigaretist mahvi ja puistas tuha avatud uksest välja. „Läinud kuhu? Teinud mida?“

      „Ükskord need su veel tapavad,“ ütles Mac sigareti poole noogutades.

      „Mitte kiiremini kui sinu kahekümnetunnised tööpäevad.“

      „Touche,“ sõnas Mac itsitades.

      „Kas kavatsed emakarule rääkida oma ööst haiglas?“

      „Mitte mingil juhul! Tal oleks minu pärast kabuhirm. See on viimane, mida vajan.“

      Joe naeris. „Kas see poleks sulle paras?“

      Mac läkitas sõbrale kulmukortsutuse, loodetavasti ähvardava. „Sa ei söanda.“

      „Mis juhtus?“

      „Arstide sõnutsi oli mul ärevushäire: liiga vähe und, liiga palju tööd ja stressi. Nad käskisid mul tervise taastumiseks vähemalt kuu aega puhata.“

      „Kuidas su partnerid selle uudise vastu võtsid?“

      „Mitte kõige paremini. Meil on kuradima palju tööd, aga nad saavad minu tagasiminekuni hakkama.“ Macile ja tema partneritele kuulus kompanii, mis tegeles kontoripindade kohaldamisega uutele rentnikele.

      „Ja sinu pruut? Rosanne, eks?“

      „Minu ekspruut. Otsustasime veidikeseks aja maha võtta. Ja kui sain emalt meili, et isa kavatseb firma maha müüa… Ütlesin emale, et aitan tal selle enne veidi üles kõpitseda.“

      „Ma ei suuda seda ikka veel uskuda.“

      Mac kehitas õlgu. „Isa ei jõua igavesti töötada ja keegi meist ei taha sellega tegemist teha.“

      „Kuidas su õel läheb? Ma pole teda mõnda aega näinud.“

      Hoolimata