Kuulsad ja naljakad eestlased. 250 tõestisündinud lugu. Loone Ots

ümber Tsirguliina alevik.

      Krahv Berg oli laia haardega põllumees. Peale rukki, nisu, kartuli, puidu ja vääriskalade töötas ta ka hobuste tõuaretuse vallas. Ka Tori hobuse prototüüp on Sangaste talliga seotud.

      Kord hakanud krahv ja naabermõisnikud raudtee hüvede üle arutlema. Kõik peale Bergi olid veendunud, et rong on kiirem kui hobune.

      „Minu ratsud on kiiremad kui rong,“ öelnud Berg ükskõikselt.

      Teised vaielnud vastu: lokomotiivi võimsus oli ju üle saja hobujõu!

      „Veame kihla, et jõuan Sangastest Tartusse enne rongi!“ pakkunud krahv.

      Kihlvedu võeti vastu. Rong pidi tulema järgmisel hommikul. Põnevil saksad saatsid Tartusse telegrammi, et keegi ratsanikul raudteejaamas vastas oleks. Siis mindi Sangaste peatusse aururuuna ootama. Berg tulnud hommikuks hobusega järele.

      Rong tuisanud sisse. Berg andnud oma täkule kannuseid. Mõlemad kadusid silmist.

      Mõni tund ärevat ootust – ja telegramm teatas, et krahv Bergi suksu oli enne raudruuna Tartusse jõudnud. Raudtee pooldajate üllatus ja pettumus olnud suur.

      Kihlveo osalistega kohtudes selgitanud Berg rahulikult, et sõitis kogu aeg tulist galoppi. Teadaolevalt on galoppiva hobuse kiirus umbes 48 km/h. Tollane rong oli umbes sama väle, ent ei suutnud kurvides ja ülekäikudel sõitu tasandades kogu aeg kiirust hoida.

      „Aga hobune ei saa ju 65 versta järjest galoppida!“ hüüdnud üks mõisnik.

      „Muidugi ei saa. Ma palusin endale iga kümne versta tagant uue puhanud hobuse valmis panna. Kihlveo tingimused seda ju ei keelanud,“ selgitanud Berg.

      Maimu Berg

       sõidab presidendi vastuvõtule

      Kirjanik ja fennofiil Maimu Berg sai uue Eesti vabariigi algusaegadel kutse president Lennart Meri vastuvõtule. Suur au tingis suured kulud – endast lugu pidav daam sai tähtsale üritusele minna ainult õhtukleidis. Õnneks oli Berg töötanud moeajakirja Siluett toimetuses ja säilitanud vanad tutvused Tallinna moemajas.

      Kleit sai suurepärane. Selgus aga, et taksojärjekord on mitu tundi pikk. Aeg luges. Berg otsustas sõita Lasnamäelt Viru väljakule liinitaksoga ja sealt paar sammu jala Estoniasse minna.

      Paraku selgus, et Lasnamäelt soovib kesklinna sõita palju inimesi. Liinitaksos polnud vaba kohta.

      „Aga ma pean minema presidendi vastuvõtule!“ hüüdis Berg, kelle jaoks „kutsikas“ oli ainuke võimalus enne kontserdi algust kohale jõuda.

      Autojuht vaatas palujat, kõhkles ja ütles:

      „Hea küll, tulge peale. Kükitage istmete vahele, et politsei teid ei näeks.“

      Berg korjas kleidisabad pihku ja ronis paljudest jalgadest lögasele põrandale. Reisikaaslaste põlvede vahel konutades kujutles ta loovvaimule sobiva fantaasiaga, kuidas mujal maailmas sarnase taseme vastuvõttudele sõidetakse ja millise luksusauto tagaistmele tema kaunis kleit kõige paremini sobiks.

      Ummikuid 1990. aastate algul veel polnud. Maimu Berg jõudis õigeks ajaks kohale. Ka kleit pidas tuleproovi vastu.

      Eduard Bornhöhe

       uisutab posti tooma

      Kuulus kirjanik, „Tasuja“ autor Eduard Bornhöhe, kodanikunimega Brunberg, töötas 1880. aastail Matsalu mõisas von Hoyningen-Huene parunipere koduõpetajana. Parun oli küll viisakas, kuid autokraatlik, paruni noor võsu aga õpetaja arvates emaüsas kogemata ninasarvikuks arenenud. Ainult 16aastane mõisapreili leidis romantilise kirjaniku silmis armu ja neist said head sõbrad. Preili nime – Agnes – andis Bornhöhe jutustuse „Vürst Gabriel“ kangelannale.

      Üldiselt oli elu mõisas tüütu. Vaimseid vestlusi ja arutelusid ei olnud, kuigi Bornhöhe mõnikord vaidlustes paruni keskaegseid hoiakuid püüdis muuta. Seepärast oli uusi kirju, ajalehti ja ajakirju tõotav postipäev nädala suursündmus.

      Kord ei kannatanud Bornhöhe igavust välja ja otsustas posti Haapsalust ise ära tuua. Nii lühenenuks ooteaeg tervelt ühe päeva võrra. Sõita võinuks ka ratsa või kalessiga mööda maanteed, kuid kirjanik tahtis oma sportlikku vormi järele proovida. Ta sidus alla hoopis uisud ja võttis ette teekonna üle Matsalu lahe Haapsalu lahe poole.