Teetatervendamine. Erakordne energiatervendamise meetod. Vianna Stibal

muutume ettenägelikeks.

      Ettenägemise võimega õpime kombineerima kõiki sensitiivseid tajusid, et saavutada puhtad teetalained. Meie ettenägelike võimete rakendamiseks saadame teadvuse kroontšakrasse ja üles läbi kõigi tasandite Kõige Olemasoleva Loojaga sidet looma ja taotlust tegema. Seejärel oleme võimelised saavutama kõik, mida intuitiivse inimesena saavutada on. Kroontšakrat nimetatakse prohvetlikuks tšakraks, kuna seal hakkavad kõik jumalikkuse võimed avanema.

*****

      Sensitiivsed tajud seonduvad otseselt ajatu kontseptsiooniga tšakratest – energiapotentsiaalidest, milles asuvad sensitiivsed võimed.

      TŠAKRAD

      Tšakratest võib kirjutada teoste kaupa ning seda ongi tehtud. Tšakrad on energiakeskused, mis asuvad teadlikkuse potentsiaalidena piki lülisammast. Huvitaval kombel seondub iga tšakra lülisambast haruneva närviganglioniga. Sensitiivsed tajud asuvad nendes keerlevates energiapööristes.

      Tšakrate või „energiakeskuste“ mõiste pärineb mingis vormis paljudest maailma kultuuridest. Kuid enim on see tantrafilosoofia ja – jooga kaudu arenenud hindu kultuuris.

      Tšakraid ei saa määratleda füüsilistena, vaid need asuvad aurakehas ning on intuitiivsete energiate hoidlad. Hindu religioonis kujutatakse neid tavaliselt lootoseõitena. Teetatervendamises on harjutused nende intuitiivenergia keskuste avamiseks ja kasutamiseks.

      KUNDALINI

      Vaimne inimene on kundalini energia otsingutel. Kui see energia voolama hakkab, ärkab intuitiivne inimene uuele valgustumisele.

      Šakti ehk naisenergia paikneb lülisamba allosas. Ta hakkab kehas ülespoole voolama, avades tõustes tšakraid, kuni ühineb sahasrara tšakras Šivaga ehk meesenergiaga. Seejärel ühinevad inimese vaimses olemuses Šiva ja Šakti aspektid ning loovad tasakaalu.

      Kui kundalini energia jõuab tšakrani, avaneb iga „lootoseõis“ ja tõstab õie. Niipea, kui energia liigub kõrgemasse tšakrasse, sulgeb lootos õie ja laseb rippuma, sümboliseerides tšakra energiate aktiveerumist ja nende integreerumist kundalinisse.

      Teetatehnikas tõmbab inimene kundalini energiat Maa südamest ja läidab iga tšakra, lastes energial keha mööda üles kroontšakrani voolata. Kui teadvus läheb kroontšakra kaudu välja, on inimene kundalini energiaga tasakaalustatud ning teadvus võib tasakaalustatud vaimse olemusena minna üles Looja juurde. (Seletan selle lahti 6. peatükis.)

      Teetaseisundi saavutate siis, kui saadate oma teadvuse kroontšakra kaudu Loojaga ühendust looma. Kuigi lugemiste käigus kasutatakse kõiki tšakraid, on kroontšakra Teetatervendamisel kõige tähtsam, kuna see on „värav“ Looja tõe juurde.

      Tõde arvesse võttes avab vaba tahte kontseptsioon meie potentsiaali nii meie loomupäraste võimete kasutamiseks kui ka Kõige Olemasoleva Loojaga kaasloomiseks.

      VABA TAHE, KAASLOOMINE

      Mediteerimise ja palvetamisega seoses on tähtis arvestada vabaduse kontseptsiooniga. Vaba tahe ja vaba tegutsemine on uskumused, et meil on võim oma otsuseid ise teha. Vaba tegutsemise vaimsed seosed annavad meile voli luua ühendus Loojaga. Teetatervendamises on meil vaba voli astuda ühendusse jumalikkuse seesmiste ja välimiste aspektidega nii enda sees kui ka endast väljaspool.

      Praegust eksistentsi läbides antakse meile võimalused luua enda tee leidmiseks mõned oma rajad. Meile antakse vahenditena moraal ja austus teiste inimeste vastu, kuid Looja armastab meid piisavalt, andes meile ka võimaluse kogeda elurõõmu, sekkumata ja hinnanguid andmata. Meie siinset eksistentsi võib vaadelda kui füüsiliste, mentaalsete ja vaimsete avastuste kaunist õppimiskogemust.

      Kaasloomise või Jumalaga sünergias olemise anni abil on võimalik tuua Looja meie reaalsusesse, et ennast ja teisi tervendada. Me ühineme Loojaga ja saame tunnistajateks.

      VAATLEMISE JA TUNNISTAJAKS OLEMISE JÕUD

      Sügaval teetaseisundis avame ukse tervendamisele, lugemisele ja manifesteerimisele. Seetõttu on tähtis olla tunnistajaks Looja tervendavale energiale, kuni protsess on lõpule jõudnud. Looduses ei juhtu midagi, mida ei „nähta“ või ei „tunnistata“. Meie meel ei aktsepteeri midagi reaalsena, kuni see pole kujutluseks vormitud. Kui asi saab kujutluseks, on see nii meile kui ka Loojale reaalsusena aktsepteeritav. Seepärast on visualiseerimisoskuse arendamine nii tähtis.

      Kõik visualiseerivad. Kuid mõned inimesed arvavad, et see tähendab silmalaugude taga visualiseerimist. See on vale. Koht, kus visualiseerimist näeme, on seesama, kus me kujutleme oma mälestusi. Mõned inimesed nimetavad seda „tundmiseks“. Inimesed ajavad sageli „tundmise“ ja nägemise segamini. Kui tunnete, et värv on roheline, siis te visualiseerite seda. Samamoodi võib inimene öelda: „Ma tunnen, et teil on maksal plekk.“ See on samuti visualiseerimise vorm ning inimene võib seda protsessi arendada.

      Visualiseerimine on tõtt öelda tegevus, mida me iga päev ja iga minut teeme. 90 % ajusse sisenevast infost on visuaalne ning vähemalt pool talletatud mälust on samuti visuaalne. Seega me visualiseerime pidevalt, ükskõik, kas oleme sellest teadlikud või mitte.

      Kasutame oma vaimusilma kujutlusvõimet oma elu planeerimiseks ja juhtimiseks. Näiteks kui hakkate end seadma minekule kas tuttavasse või võõrasse kohta, kujutlete meeles toda kohta ja teed sinna jõudmiseks. Enne uude kohta minekut planeerite te teekonna ette. Kuidas? Te kasutate kujutlemist. Te kasutate visualiseerimise võimet. Te visualiseerite teekonna, tänavad, mille peate läbima, ja isegi valgusfoorid. Kui keegi küsib teie käest, kuidas sihtpunkti jõuda, kirjeldate te teekonda, nähes seda samal ajal oma kujutluses.

      Kui otsustate muru niita, lõunat valmistada, uue kleidi osta, kodu koristada, nalja rääkida või raamatut või filmi kirjeldada, kasutate kujutlemist ja visualiseerimist. Vaimusilm on pidevas tegevuses.

      Võtame näiteks unistamise. Unistamise käigus kujutleme vaimus filmina stsenaariume ja tegevusi. Unistamise momendil saab unistus meie jaoks reaalsuseks. Kui me üht ja sama unistust teatud aja jooksul kordame, saab see meile harjumuseks. Me võime seda isegi uskuma hakata ja reaalsusena aktsepteerida, eriti siis, kui sellega kaasnevad tugevad emotsioonid.

      Visiooni reaalsuseks muutumise ootamine on midagi enamat kui visualiseerimine, see on loomine. Jõudes otsusele milleski, mille juhtumist me väga soovime ning selle keskendumuse, usu ja kirega visualiseerime, paneme liikuma suured jõud. Reaalsuse loomine visualiseerimise abil on loomulik protsess, mida me kõik alateadlikult kasutame. Mõtted, mis meie peast läbi jooksevad, loovad meie elu. See on vaid ettekujutus kujutlusest ja reaalsusest, mis mõnedes inimestes segadust tekitab.

      Piltide vaimusilmas nägemine on Teetatervendamise vaimne vahend. Sulgege silmad ja „vaadake“ loodusvaadet, näiteks päikeseloojangut. Sealsamas vaimusilmas näeme ka keha sees olevaid probleeme.

      Kui olete visualiseerimisega tutvunud, on selle edasiarendamine lihtne. Ja seda tehnikat praktiseerides arenevad kõik intuitiivsed võimed. Teie tunnetus, auditoorsed ja visualiseerimise oskused arenevad üksteisega sünkroonselt. Nii saab teist Looja võimas tööriist.

      Aju on justkui lihas. Mida enam me aju arendame, seda tugevamaks see millegi tegemises muutub. Mida enam me Loojaga ühendust võtame, seda osavamaks muutume keha sisse nägemises, tervendamises ja tunnistajaks olemises. Loojaga ühenduses olles saavad meie kujutlused tõeluseks.

      Pidage meeles, et kujutlemise võimetust pole olemas. Kui te „vaatate“ kellegi keha kaugelt ning teil on visualiseerimisega raskusi, kujutlete end ehk kahjustatud piirkonnast selle nägemiseks liiga kaugele või liiga lähedale. Liigutage oma vaimusilma justkui kaamerafookust lähemale või kaugemale, et näeksite piirkonda selgelt. Anatoomiaga tutvumine aitab segadust vähendada, kuna see, mida te kehas olles näete, annab visualiseerimisele teatud pidepunkti, nii et teate, kus te viibite. Samuti ei saa meel anatoomiat tundes tuua vabandust, et ta ei suuda inimkeha sisemust mõista.

      Oleme käsitlenud uskumustega seotud tööd, nüüd testige ennast visualiseerimisega seotud negatiivsete uskumuste suhtes ning