Meditsiinimeediumi kilpnäärmeravi. Anthony William

su tervisemured lähtuda ühestainsast allikast. Viirus ei peatu ka kilpnäärmes. See tahab tungida veelgi kaugemale ja segada su närvisüsteemi tööd, tekitades kümneid mõistatuslikke sümptomeid ja kahjustades su tervist veelgi enam.

      Nüüd, kui pääsed ligi selles raamatus esitatud kõrgemale tõele, suudad viiruse peatada.

      Esimeses osas „Kilpnäärmesaladuste paljastamine“ vaatleme kilpnäärmeviirust lähemalt: kuidas see toimib, mil moel sümptomeid tekitab ja mida peaksid teadma, kui su kilpnääret on uuritud või oled ravimeid võtnud. Teises osas „Suured vead tervenemisteel“ keskendume krooniliste haiguste ja sümptomitega seotud olulisematele väärarusaamadele, mis takistavad paranemist. Kolmandast osast „Kilpnäärme elluäratamine“ leiad nii-öelda tööriistakasti, mis aitab sul terveneda. Räägin sellest, mida peaksid teadma, kui su kilpnääre on osaliselt või täielikult eemaldatud, kuidas peatada viirust, ja näitan, kuidas taastada kilpnäärme ja kogu keha tervist ja elujõudu. Muuhulgas tutvustan spetsiaalset 90-päevast kilpnäärme taastusravi ja annan hulgaliselt kilpnääret toetavate toitude retsepte.

      Neljandas osas „Unesaladused“ aitan välja selgitada su unehäirete põhjused, pidevast öisest ärkamisest igahommikuse väsimustunde ja uinumisvõimetuseni. Häiritud und peetakse sageli kilpnäärmeprobleemide sümptomiks, kuid unetuse põhjused on tegelikult palju keerukamad. Uni on meditsiiniringkondades endiselt mõistatuslik nähtus ning kuna see mängib kilpnäärmeviiruse hävitamisel ja tervise hoidmisel olulist rolli, on sellele pühendatud eraldi peatükk. Me kõik oleme ära teeninud rahuliku une ning teades, kuidas unekoodi murda, on see igaühele kättesaadav.

      Sina kui uus kilpnäärmeekspert

      Sellest raamatust leiad kaua oodatud selged vastused. Need on pärit kõrgemast allikast, mis ütleb, kuidas sa oled praegusesse täbarasse olukorda sattunud, ja näitab, kuidas sellest välja pääseda. Oled juba tervenemisteele asunud. Tõe teadasaamine on esimene suur samm.

      Viimase leheküljeni jõudnud, on sinust saanud kilpnäärmeekspert. Sinu teadmised on võimsamad levinud teooriatest. Tead rohkem kui kilpnääret uurivad teadlased. Kes on kilpnäärmeekspert? On see inimene, kes tunneb hästi hüpoteese? Inimene, kes näeb tervikpilti? Peagi mõistad, mis toimub tegelikult su kilpnäärme ja kogu kehaga. Õpid tõele toetudes end tervendama. Sina oledki kilpnäärmeekspert.

      See pole sugugi kõik. Teised märkavad su järkjärgulist muutumist ja uurivad, mis on su saladus. Saad teisi tõeni juhatada toidukaupluses, raamatupoes, internetis või sõprade ja pereliikmete seas viibides. Annad oma panuse tervenemisliikumisse. Sinu teadmised aitavad paljusid inimesi – rohkemaid, kui sa eales arvata oskad.

      Nüüd aga asume teele.

      TEINE PEATÜKK

      Kilpnäärmeviiruse päästikud

      Kui sul on probleeme kilpnäärmega, oled ilmselt esitanud endale mitmeid küsimusi: kuidas see juhtus? Miks mina? Miks just nüüd?

      Olen kindel, et sul oli muid muresid juba enne sümptomite avaldumist. Elus tuleb ette nii mõndagi: lahkuminekud, reetmised, lähedaste surm, haigete pereliikmete eest hoolitsemine, rahamured, kehavigastused ja palju muud. Olen noorusaegadest saadik jälginud, kuidas inimesed tulevad toime eluraskuste, katsumuste ja kaotustega. Olen näinud kannatusi. Ma tean, kui raske võib olla elu.

      Kõigele lisaks tundsid end ühel päeval äkki halvasti. Su energia hakkas hajuma, teksapüksid ei läinud enam hästi jalga, süda hakkas nähtava põhjuseta pekslema ja juuksed salkude kaupa välja langema, tekkisid külmavärinad ja kuumahood, lihased hakkasid valutama, ilmnesid keskendumisraskused või mäluhäired.

      Võib-olla pidid loobuma töökohast või jätma kooli pooleli. Võimalik, et sa ei suutnud enam hoolitseda laste eest nii hästi, kui oleksid tahtnud. Sõprussuhted lagunesid ja olid meeleheitel, kui ei suutnud enam täita kohustusi, kuna püüdsid lihtsalt kuidagi elus püsida.

      Võisid tunda, et kilpnäärmehaigus lõi välja kõige ebasobivamal hetkel. See tundus lausa julma karistusena. Just siis, kui elu oli eriti keeruline ja tasakaalu oli raske leida, kukkus sulle sülle haigus ning pidid tasakaalu jäädavalt unustama.

      Võib-olla tundsid, et sümptomid tabasid sind nagu välk selgest taevast. Kõik sujus päris kenasti, kuni su elu muutus ootamatult igasuguse hoiatuseta. Äkitselt polnud sa enam sina ise.

      Mõlemal juhul – kui haigus tundub olevat viimane õlekõrs, mis murrab kaameli selja, ja kui see on nagu auk, kuhu sa ootamatult kukud – aitavad päästikud meil mõista, kuidas asi nii hulluks läks. Päästikud on sündmused, emotsionaalsed kogemused, keskkonnategurid ja muud asjaolud, mis võivad anda kilpnäärmeviirusele kütteainet, mida see vajab aktiivse kasvu staadiumis selleks, et su tervist rikkuda.

      Kuidas päästikud toimivad?

      Kui inimene nakatub kilpnäärmeviirusega, liigub see vereringest lümfisõlmedesse, siseelunditesse, näiteks maksa, kilpnäärmesse ja lõpuks kesknärvisüsteemi. Protsessi käigus tuleb sageli ette ajutisi seisakuid, mistõttu su tervis aeg-ajalt paranes pisut ja halvenes siis taas. Viirus varjab end su kehas, kogub jõudu ja ootab järgmisse etappi liikumiseks sobivat hetke. Millised tegurid näitavad, et sobiv hetk on tulnud? Päästikud.

      Kas mäletad, millal sa esimest korda märkasid, et enesetunne on kehv, või millal seni kontrolli all olnud sümptomid ägenesid? Kas see juhtus ajal, mil sul olid suured rahamured, pärast sünnitust, abielulahutust või muud traumat? Need on vaid mõned tavalisemad päästikud, mis võivad uinuva kilpnäärmeviiruse äratada. Viirus asub rünnakule just nagu talveunest äratatud karu ja tagajärjeks on kilpnäärmeprobleem.

      See, et kilpnäärmehaigus tõstab pead just siis, kui oled niigi tasakaalust väljas, pole pelk juhus. See ei tähenda, et meelitasid stressis olles haiguse ise endale kallale – kaugeltki mitte. Sa ei alistanud alateadlikult oma keha negatiivsete mõtetega. Tugevaid tundeid tekitavad kogemused vallandavad füsioloogilisi reaktsioone. Kehas vallandub hormoonide, muu hulgas ülemäärase adrenaliini tulv, mis omakorda toidab viirust. Kogemused ja sündmused annavad ühtlasi viirusele märku, et immuunsüsteem pole nii tugev kui tavaliselt, ning viirus mõistab, et on aeg tegutseda.

      Mõnel päästikul puudub seos su emotsionaalse seisundiga. Võib-olla lasid hambaarstil eemaldada korraga mitu hõbeplommi ja su vereringesse sattus elavhõbe, kilpnäärmeviiruse lemmiktoit. Vahest puutusid kokku mõne muu kilpnäärmeviirusele hoogu andva aine, näiteks putukamürkidega, või immuunsüsteemi kurnava teguri, nagu näiteks hallitusega.

      Teistes allikates väidetakse, et viirused lihtsalt paljundavad iseennast. See on valeinfo. Olenemata sellest, mida teadlased on siiani avastanud, tõsiasi on see, et viirused vajavad paljunemiseks kütust: hormoone, toksiine või teatud toite, mida sa sööd (uuri 21. peatükki „Levinud valearusaamad ja välditavad vead“).

      Üks päästik võib uinuva kilpnäärmeviiruse kahtlemata äratada, ent sageli teevad seda mitu päästikut koos, võib-olla mitme aasta jooksul. Oletame, et su probleemid algasid lapsepõlves, kui said osa vanemate või hooldajate muredest ja stressist. Vanemaks saades võisid sattuda mitmesse keerukasse suhtesse, üle elada autoavarii, maadelda toitumis- või unehäiretega. Niisugused raskused koos mõjusid su kehale halvasti ning kilpnäärmeviirus, mille võisid üles korjata ükskõik millal – imikuna sünnitusmajas, keskkoolis või hiljuti restoranis käies –, kasutas võimalust ja ründas.

      Päästikute loetelu

      Uuri kilpnäärmeviiruse levinud päästikute nimekirja ja vaata, kas mõni on sulle tuttav. Kas sümptomite avaldumise hetk hakkab tänu uuele vaatenurgale loogilisem tunduma?

      Pea meeles, et sa ei pruukinud olla tol ajal paljude päästikute olemasolust teadlikki. Võisid enda teadmata kokku puutuda putukamürkidega. Vahest oli sul toitainevaegus, mida vereanalüüsid ei näidanud, või mängis rolli mõni muu päästik, näiteks vaipade puhastamine su kodus, mida sa ei pidanud kuigi märkimisväärseks sündmuseks.

      Päästikutele mõeldes võib pilt minna tasapisi selgemaks. Lõpuks