Kõlu kuld 2. Erkki Kõlu

      „Meie metsas sõi näljane karu kaks inimest ära!”

      „Hakkame aga minema!” kiirustab mees naist.

      „Kas sa ei kuulnud või?” pahandab naine. „Mina ei tule, ma kardan.”

      „Vastupidi, me peame ruttama, kuni karul veel kõht täis on.”

      ☺

      Üks talunik läheb linna ning ostab rauapoest ämbri ja alasi. Siis külastab ta turgu ning ostab kaks kana ja hane.

      „Kuidas ma kõik selle koju tassin?” pomiseb külast jalgsi linna tulnud talumees.

      Seda kuuleb üks käpikuid müüv vanamemm ja õpetab;

      „Tee nii: alasi pane ämbrisse ja võta ämber ühte kätte, teise kätte hani, kanad aga pista kaenla alla.”

      Talunik talitabki nii ja astub jõudsalt koduküla poole. Mõne aja pärast jõuab ta järele kenale neiule, kes temalt küsib:

      „Kas teate, kuidas Ämmustesse minna?”

      „Sul vedas, ma lähen ise ka sinna,” teatab talunik. „Põrutame otse läbi metsa, nii saab kiiremini.”

      „Oo, kui kaval te olete!” viibutab neiu taluniku poole sõrme. „Lähme läbi metsa, aga teie surute mu vastu puud, tõstate seeliku üles ja vägistate mu ära.”

      „Segi oled või?! Näed ju ise, et ma kannan ämbrit koos alasiga, kahte kana ja hane. Kuidas ma su ikka puu vastu surun, kui mul on mõlemad käed kinni?!”

      „Lihtsalt, lollike! Hani pane maha, ämber peale ja ämbri otsa raskuseks alasi, aga kanu võin ma ka ise käes hoida!”

      ☺

      „Haned-haned!” hõikab talumees.

      „Kaa-kaa-kaa!” vastavad haned.

      „Kas süüa tahate?”

      „Jaa-jaa-jaa!” hüüavad haned.

      „Mina ka,” ütleb talumees ja võttis kirve.

      ☺

      Kohtuvad kaks talumeest:

      „Miks sinu sokul sarvi pole?”

      „Sest minu kits on korralik!”

      ☺

      Kaks talumeest ajavad juttu:

      „Kas sa pole kunagi mõelnud, miks on kõik koduloomad – siga, kits, lehm, lammas, kana ja kukk – muutunud sõimusõnadeks, kassike on aga hellitusnimi?”

      „Veelgi huvitavam on see, et sõimusõnadeks on kujunenud kasulikud loomad, hellitusnimeks on aga saanud kõige kasutum elukas.”

      ☺

      Talunik töötab põllul, kui tema juurde tuleb kindlustusagent. Ettevõtlik noormees hakkab talunikule otsemaid appi, aidates tal heinapalle traktori järelhaagisele laadida, ise sealjuures lakkamatult kindlustuslepingut reklaamides. Kui järelhaagis täis saab, küsib ta talumehelt:

      „Kas olete nüüd valmis meie firmaga kindlustuslepingu sõlmima?”

      „Ei,” vastab talunik, „aga teie sõitke minuga rahulikult küüni juurde kaasa ja jätkake oma juttu – need heinapallid tuleb ka maha laadida.”

      ☺

      Isa: „Mu tütred, nüüd asun kaugele teele, mida ma teile sealt toon?”

      Vanem tütar: „No kuule, paps, äkki saad külapoodi leiva järele ka väiksema paatosega minna?”

      ☺

      Lumerohkel talvel külastab vallavanem talusid, et talunikke lohutada.

      „See peab ikka kohutav olema,” ütleb ta ühele talunikule, „kogu see lumi.”

      „Oleks võinud ka hullemini minna,” vastas talumees rahulikult. „Minu naabril on veel rohkem lund.”

      „Kuidas nii?” imestab vallavanem.

      „Tal on rohkem maad.”

      ☺

      Rääkiv lambakoer ajab lambad aedikusse ja teatab talumehele:

      „Kõik 40 lammast on aedikus!”

      „Aga mul on ju ainult 38 lammast,” imestab talumees.

      „Ma tean,” vastab lambakoer, „ma lihtsalt ümardasin.”

      ☺

      Mäenõlval sööb lambakari rohtu. Karjuse taskus heliseb mobiil. Kogu kari jookseb selle peale kokku ja vaatab talle otsa. Karjus võtab telefoni:

      „Halloo, kuulen,” ja pöördub siis lammaste poole:

      „See on mulle.”

      Kari läheb pettunult laiali.

      ☺

      Karjus mängib karjamaal oinaga malet. Tuleb teine karjus:

      „Kas su oinas mängib hästi?”

      „Oinas ta on ja selleks ka jääb!”

      „Aga palju seis on?”

      „Seni 4:4.”

      ☺

      Talumees räägib sõbrale:

      „Eile läks mul lammas kaduma, kaks tundi otsisin.”

      „Ja kust sa ta leidsid?”

      „Kujuta ette, ta oli lõbumajja sattunud, ja kuni ta seal oli, teenis 100 eurot.”

      ☺

      Mägedes küsib geoloog vanalt karjaselt:

      „Ütle, vanaisa, palju su lambad aastas villa annavad?”

      „Valged või mustad?”

      „Näiteks mustad.”

      „Mustad annavad kaks kilo.”

      „Aga valged?”

      „Valged ka kaks kilo.”

      „Palju nad päevas sööta vajavad?”

      „Mustad või valged?” täpsustab karjus.

      „Näiteks mustad.”

      „Mustad vajavad ühe kilo.”

      „Aga valged?”

      „Valged ka ühe kilo.”

      „Kas sa mõnitad?!” pahvatab vihane geoloog. „Miks sa kogu aeg küsid, mustad või valged, kui tulemus on ikka ühesugune?!”

      „Aga mustad on ju minu omad.”

      „Aa …” ümiseb geoloog mõistvalt. „Aga valged?”

      „Valged on ka minu.”

      ☺

      Elatanud talunik tuuakse insuldikahtlusega haiglasse. Tahtes patsiendi vaimset seisundit kontrollida, küsib valvearst:

      „Kui karjamaal sööb sada lammast ja seitse neist ära jooksevad, mitu siis karjamaale jääb?”

      „Mitte