Kõlu kuld 2. Erkki Kõlu

kostab kuskilt taadi nõrk hääl:

      „Mis kuradi „Muu!”, Keldriluugi oleks pidanud kinni panema!”

      ☺

      Ühel ööl kontrollib suurfarmi juhataja oma majapidamist ja leiab öövahi magamas.

      „Kui ma ta üles äratan ja ütlen, et ta magab, siis hakkab tagasi ajama ja ma ei tõesta midagi,” mõlgutab juhataja. Ta paneb alluvale rangid kaela ja mõtleb kahjurõõmsalt: „Enam ta end välja ei keeruta!”

      Juhataja köhatab ja küsib valjusti:

      „Jaan! Magad või?!”

      „Ei maga, ülemus!” ärkab öövaht silmapilkselt üles. „Parandan siin lihtsalt range!”

      ☺

      „Mul on talus tõeline looduse ime, naljakas elukas – kahejalgne jäär!” räägib üks talumees teisele.

      „Tean-tean,” vastab teine. „See on sama, kes mu tütrele külge lööb.”

      ☺

      Mees käib korra Tallinnas ja naaseb siis oma kodukülla. Külarahvas koguneb seltsimajja reisimuljeid kuulama.

      „Sattusin sellisesse kauplusesse, mida kutsuti sekspoeks,” räägib rännumees. „No oli alles pood, ma ütlen! Seal müüdi täispuhutavaid kumminaisi!”

      „Aga kas kummist mehi ka oli?” uurib küla kõige vanem mutike.

      „Ütlen ausalt – mehi ma ei näinud. Võib-olla polnud välja pandud. Aga meeste varuosi oli absoluutselt igal pool ja igas mõõdus!”

      ☺

      Eit käsutab taadi lillepeenart kaevama. Taadil valutab veel eelmise päeva napsivõtmisest pea ja peenar ei taha kuidagi edeneda. Korraga hakkab kuskil kukkuma kägu.

      „Kägu-käoke, palju mul veel elada on jäänud?” hüüab eit.

      Kägu vaikib.

      „Äkki ootaks selle kaevamisega?” uurib taat lootusrikkalt.

      ☺

      Pärast eelmise päeva joomingut istub vana talumees hommikul maja ees pingil, teeb suitsu ja vaatab, kuidas ta naine kartuleid võtab:

      „Jaa … Oleksid pidanud mulle poja sünnitama, siis oleks sul praegu abi …”

      „Muidugi-muidugi,” vastab eit, „siis istuksite nüüd kahekesi seal pingil ja teeksite suitsu.”

      ☺

      Rikas ärimees sõidab koos pojaga maale, et poiss oma silmaga näeks, kui viletsalt inimesed elavad. Nad veedavad päeva ja öö ühe vaese taluniku juures. Tagasi oma linnakoju jõudnud, küsib isa pojalt:

      „Kuidas sulle maal meeldis?”

      ,,Suurepäraselt!” vastab poeg.

      ,,Kas nägid, kui vaesed võivad inimesed olla?”

      „Jah, isa.”

      ,,Mida sa sellest õppisid?”

      ,,Ma nägin, et meil on kodus üks koer, neil aga neli. Meil on aias bassein, neil aga lahesopp, mille ääri pole nähagi. Meie valgustame oma aeda lampidega, neile aga paistavad tähed. Meil on tagahoovis ilus aed, neil aga terve silmapiir. Aitäh isa, et mulle näitasid, kui rikkalt võivad inimesed elada.”

      ☺

      Vana talumees otsustab talu maha müüa, seega peab ta oma loomadele uue kodu otsima. Nii käib ta siis kõigis lähedalasuvates taludes. Majapidamistesse, kus vägesid juhatab mees, annab ta hobuse. Sinna, kus otsustajaks on naine, annab ta kanu. Oma ringkäiku lõpetades näeb ta meest ja naist taluõues aiatöid tegemas.

      „Kes teil siin boss on?” pärib ta

      „Eks ikka mina,” vastab mees.

      „Mul on must hobune ja pruun hobune,” ütleb talumees. „Kumb sulle rohkem meeldiks?”

      „Must.”

      „Ei, võta ikka pruun,” õpetab naine.

      „Siin on teie kanad,” lausub vana talumees.

      ☺

      Poeg sõidab isa juurde maale, veedab seal paar päeva ja ütleb siis:

      „Kuule, paps, korista oma välipeldik aiast ära ja ehita majja korralik tualettruum. Naabrite ees on piinlik!”

      „Ära mind õpeta, poiss! Peldik on keset aeda ja kõrgel jõekaldal, seda pole kuskilt näha.”

      Öösel paneb poeg traktorile saha ette, sõidab aeda ja lükkab peldiku jõkke. Hommikul äratab teda tige isa:

      „Kas sina lükkasid mu peldiku jõkke?”

      „Ei, see ei olnud mina.”

      „Kuule, poiss, aus ülestunnistus tähendab juba poolt andestust. Sinu sõber Tiit sõitis isa õunapuu katki, tunnistas ausalt üles ja isa andestas talle.”

      „Hea küll, paps – mina tegin.”

      Isa annab pojale kõrvakiilu.

      „Mis sa nüüd, isa? Ise ju ütlesid, et Tiit tegi isa õunapuu katki, tunnistas üles ja isa andestas talle.”

      „Kui Tiit isa õunapuu puruks sõitis, siis ei istunud ta isa selle õunapuu otsas!”

      ☺

      Noor hästi riietatud neiu pöördub talumehe poole:

      „Kas ma võin bussipeatusesse üle teie karjamaa minna? Ma jään muidu kolmveerand viiesest bussist maha.”

      „Palun väga!” vastab talumees. „Kui minu pull teid näeb, siis võite isegi kell 16.15 väljuvale bussile jõuda.”

      ☺

      Vanamees põgeneb vihase pulli eest ja saab alles kodumajas hinge tagasi tõmmata.

      „Ah sa tänamatu loom!” paiskab ta nördinult suust. „Kas sa ka tead, keda sa tagasi ajasid? Seda, kes on eluaeg taimetoitlane olnud!”

      ☺

      Ettenägelik mulgi talumees kindlustab oma elu ja upub peagi pärast seda jõkke. Naabertalu perenaine lohutab kadunukese leske:

      „Sinu Jaan oli väga arukas mees, kuigi ei osanud lugeda ega kirjutada.”

      „Ega ujuda, olgu taevas tänatud!” vastab lesk.

      ☺

      Vestlevad kaks mulgi talumeest:

      „Kuule, Jaan, kui sul oleks kaks uut ja viimase peal lisavarustusega mersut, kas annaksid siis ühe mulle?”

      „Mis sa üldse küsid, kallis Toomas! Kaua me üksteist tunneme? Kolmkümmend aastat? Me oleme juba koolipõlvest saati sõbrad. Kui mul oleks kaks mersut, siis annaksin ühe loomulikult sulle!”

      „Aga kujuta ette, et sul on kaks kana …”

      „Vaat see pole enam aus, Toomas! Sa tead väga hästi, et mul on kaks kana.”

      ☺

      Vestlevad kaks talumeest:

      „Ma