Edasi. Talv 2019. Edasi

loodud ruu-mi kaasa, mitte ei tegutseta suletud lavailmas. Mainitud lavastuse trump seisnebki teatavat laadi familiaarse tunnetuse kombineerimises millegagi, mida võiks nimetada avatud külalis-lahkuseks. Publikuliikmena kogesin igal juhul sooja külaskäiku aegruumi, mille fookuses elu oma veidruste ja nüanssidega, kuid kust ei puudunud ka suuremad küsimused inimlikkuse ja kunsti, samuti olemasolu kui sellise kohta. Hoolimata sellest, et teatri kesk-mes on ikkagi fiktsioon, kunstiliste vahenditega loodav tehislik maailm, tundus selle tunni jooksul, et laval ei teeselda, et ollakse ja räägitakse, nagu asjad ja inimesed on. Oled nagu kellegi elutoas. Lavastus on pälvinud ka Eesti teatri aastaauhindade nominatsiooni.

      saal.ee/et/performance/5194

      “Fred Jüssi. Olemise ilu”

      Alates 15.01 kinodes üle Eesti

      Režissöör Jaan Tootsen on teinud filmi eesti kultuuri vahest ühest tuntumast

      jutuvestjast ja loodusemehest Fred Jüssist, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Tegu on mõtlejaga, kes inspireerib tänapäeva kiirustavas maailmas pa-nema tähele looduse ja elu väikseid ja kauneid pisiasju – kuulatama, selmet pidevalt rääkida või üksteisest üle kar-juda. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mittemidagitege-misest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks. Hümn aeglasele elule. Kui kohtuvad taoline isiksus ja andekas dokfilmi-režissöör nagu Tootsen, saab loota vaid suurepärast ja liigutavat tulemust. 17. jaanuari linastusel Tartu Elektri-teatris saab kohtuda ka filmi autoritega.

      elektriteater.ee/filmid/fred-jussi-olemise-ilu/

      Taavi KERIKMÄE kontsert

      Linnateatri Hobuveski

      22. jaanuaril saab kuulda ja kogeda ko-haliku eksperimentaalmuusikamaas-tiku ühe olulisema nime Taavi Kerik-mäe kontserti. Hobuveski intiimsem atmosfäär on kindlasti sobiv ja aitab elamusele kaasa, sest lisaks Kerikmäe-le teevad videokunstnike rollis kaasa Tencu ja David Truusa ning koreograaf Anastasija Masalova.

      www.linnateater.ee/lavastused/

      Kontsert ristmikule ja elektrikitarrile

      Selline heli, kus kokku saanud konk-reetselt tänava-olme ja muusikaline esteetika, tundub esmakuulamisel harjumatu, aga see on minu meelest väga värskendav. Muusika kirjutati algselt kevadel Uue Muusika Päeva-de avakontserdi jaoks, mis toimus Tallinna linna südames, Hobujaama ristmikul. Heliloojad Sander Mölder ja Timo Steiner salvestasid ristmiku heli, mille peale komponeerisid Jonas

      Edasi kaasautorid

      soovitavad

      Iiris Viirpalu, Marko Mäetamm, Liisi Voolaid, Raul Oreškin, Janeck Uibo

      Kaarnametsa kitarrijämmidest muusi-kat. Tekkinud kooslust sai kohapealne publik kuulata kõrvaklappidest. Nüüd on see ainulaadne helisümbioos jääd-vustatud vinüülplaadile, mis on saada-val Terminali ja Biit Me plaadipoodides.

      “Hakitud kalamari”

      Stig Rästa

      Soovitan soojalt lugeda Stig Rästa uhi-uut raamatut. Hoogne tekst ja mis pea-mine – üdini aus, avameelne ja otse elust enesest. Asjadest ja juhtumistest, mis on Stigi mõjutanud ja jätnud jälje tema ellu. Kui seda lugesin, siis tundus, et oleksin tahtnud seda ise kirjutada. Hea sirgjooneline kraam.

      “Sipsik”

      Tootja: A-Film

      Veebruaris jõuab kinodesse Eesti stuu-dio A-Film toodetud täispikk anima-film “Sipsik”, mida kindlasti soovitan vaatama minna. See on lugu kõike-võitvast sõprusest ja universaalsest armastusest, mis peab vastu ka kõige suurematele katsumustele. Film on mõneti erinev raamatust, selle jaoks on loodud läbiv lugu, mis peaks kõne-tama nii väikeseid kui suuri.

      Kureeritud näitus smartovkadel

      Tartu kesklinn

      Tartus on juba pikemat aega räägitud hruštšovkade ümberehitamisest smar-tovkadeks. Viimase aasta jooksul on esimesed majad muutuse läbi teinud ning kesklinna piirkonda on tekkinud tänavakunstigalerii, kus saab näha 12 seinamaali, mille autoriteks on kunst-nikud Eestist, Lätist, Poolast ja Argen-tiinast. Soojemate ilmade saabumisega lisandub neid veel. Tartut külastades tasub muidugi lahti võtta terve tänava-kunstikaart ja endale sobiv marsruut kokku panna, et vaadata üle kõik legen-daarsed teosed, mis tartlaste jaoks iga-päevaselt koduseks saanud. (Google’i otsing: Tartu tänavakunsti kaart)

      8

      EDASI. Nr 3, talv 2019

      Igor Kaasik:

      eKool ja Stuudium – juba enam-vähem, aga saaks veel palju paremaks

      HARIDUS

      IGOR KAASIK on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Edasi püsiautor.

      Ma ei suutnud alguses eKoo-liga kuidagi leppida. Veider küll, aga võrreldes pabe-rist klassipäevikuga oli uus süsteem kohmakas, aeglane, tülikas kasutada teistelgi põhjustel ja sellel puudus pal-ju klassipäeviku eeliseid. Ent vastu-meelsuse peamiseks põhjuseks oli see, et eKool rikkus õpilaste loomulikku õigust esimesena teada saada oma töö tulemused. Nüüd on nii eKooli kui ka Stuudiumit kergem kasutada, kõike saab teha kiiresti, mõnd asja liiga kii-resti, aga selle suurim viga on jäänud.

      Tegemist ei ole lihtsalt tehnilise probleemiga, vaid millegi hoopis täht-samaga. Pean silmas lapse kasvamist vastutusvõimeliseks inimeseks. Vas-tutusvõimetust inimesest ei saagi elu-looma. Eesti keele õpetajana ei suuda ma hoiduda ütlemast, et ta ei ole oma elu alus ehk subjekt, kellest tegevus lähtub, vaid on sihitis ehk objekt, kel-lele tegevus on suunatud. Lauses “Ini-mene viskas prahi prügikasti” on ini-mene alus ja praht on sihitiseks.

      Kõige paremini õpib inimene vas-tutama muidugi vastutades, plaane pidades ning klaarides oma vead ja äpardused ise veel enne, kui teised neist teadagi saavad. Mõnikord peab selleks valetama. Need on hädavaled, aga nendeta maailm ei tööta. E-kool teeb valetamise raskeks ja see on halb.

      Õpetaks